Liberty Bell on üks tuntumaid Ameerika iseseisvuse ja vabaduse sümboleid. Kell telliti 1752. aastal Londoni firmalt Lester ja Pack (hiljem tuntud kui Whitechapel Bell Foundry) ning see paigutati Pennsylvania osariigi majja (praegune Independence Hall). Kella välisküljel on nikerdatud kiri: "Proclaim LIBERTY throughout all the land unto all the inhabitants thereof" — see lause pärineb Moosese raamatu 25:10-st (Leviticus 25:10). Algul lõhkes kell juba esimesel helistamisel Philadelphias ja seda recastiti kohapeal kaks korda, mille teostasid töömehed John Pass ja John Stow; nende nimed on samuti kella küljele lõigatud.
Ajalooline roll ja tähendus
Kella kasutati 18. sajandil peamiselt avalike teadetega ja seadusandlike koosolekute kutsumiseks: seadusandjad kutsuti kellamänguga kokku ning sama süsteemi kasutati ka avalike koosolekute teavitamiseks. Kellade kõla seostas avalikke sündmusi ja tähtsaid teateid – seetõttu on Liberty Bell nii sümboolse tähendusega Ameerika avalikus mälus.
1776. aasta suvel loeti iseseisvusdeklaratsioon laialdaselt ette ja 8. juulil 1776, kui deklaratsiooni avalikult loeti, hõigati ka kellahelisid. Kuigi otsest kirjalikku tõendit selle kohta, et Liberty Bell just sel päeval helistas, napib, usub enamik ajaloolasi, et sellel ja teistel kohalikel kelladel oli tol päeval oma roll. 1830. aastate keskel võtsid abolitsionistlikud ringkonnad kella sümboliliselt oma võitluses orjanduse vastu ning hakati teda nimelt kutsuma "vabaduse kellaks" (Liberty Bell).
Pragu, legendid ja populaarsus
Liberty Bell sai 19. sajandil kuulsaks ka oma suursuguse, tuntud praoga. Kell läks mitu korda katki ja pragunemisi tekkis järk-järgult. Üks tuntud lugu väidab, et kell lõhenes pärast ülemkohtuniku John Marshalli surma 1835. aastal, kuid selle ja teiste legendide detailsus on osaliselt küsitav.
Aastal 1847 ilmus populaarne lühijutt, mis jutustas, et vana kellamängija oli helistanud kella 4. juulil 1776 peale teise kontinentaalse kongressi iseseisvushääletust. See jutustus aitas kujundada rahvuslikku müüti Liberty Bellist kui deklaratsiooni otse siduvast objektist, kuigi ajalooliselt ei pruugi see täpselt nii olla. Sellised lood ja meedia suurendasid kella kuulsust ning muutusid osaks Ameerika rahvusliku identiteedi loomest.
Kaitse, külastamine ja praegune asukoht
Alates 1885. aastast lasi Philadelphia linn kella näitusele panna mitmetel patriootlikel üritustel, mis tõi sellele hulgaliselt vaatlejaid. Sageli murti kella külge kinnitatud tükke suveniirina ära; viimased teadaolevad sellised juhtumid olid 1915. aastal, pärast mida linn keelas kella osade eemaldamise ja võttis kasutusele rangemad kaitsemeetmed. Täna on kell ettevaatlikult fikseeritud ja seda ei helistata enam, et vältida edasist kahjustamist.
Liberty Bell on osa Independence National Historical Parki kogudest ja asub avalikkusele nähtaval kohal Philadelphia keskuses, kus seda külastavad miljonid inimesed aastas. Kell on säilinud nii mälestusmärgina Ameerika vabaduseajaloost kui ka laiemalt kodanikuõiguste ja ühiskondlike liikumiste sümbolina. Tema kuju, innustav kirje ja kuulsad lood aitavad mõista, kuidas ajaloolised esemed saavad nii emotsionaalse kui ka poliitilise tähenduse.
Kell ise kaalub ligikaudu 2 080 naela (umbes 940 kg) ja selle tunnuslik pragu on muutnud selle visuaalselt äratuntavaks. Tänapäeval on Liberty Belli ümbrus kaitstud, et tagada nii kella säilimine kui ka turvaline ligipääs külastajatele; see ei ole enam töökorras helistamiseks, vaid hoolikalt hooldatud ajalooline artefakt.
