Vabaduse kell (Liberty Bell) — Philadelphia ja Ameerika iseseisvuse sümbol
Vabaduse kell (Liberty Bell) — Philadelphia ikoon ja Ameerika iseseisvuse sümbol: ajalooline lugu, kuulus pragu, legendid ning roll iseseisvusdeklaratsiooni ja abolitsionismi ajaloos.
Liberty Bell on üks tuntumaid Ameerika iseseisvuse ja vabaduse sümboleid. Kell telliti 1752. aastal Londoni firmalt Lester ja Pack (hiljem tuntud kui Whitechapel Bell Foundry) ning see paigutati Pennsylvania osariigi majja (praegune Independence Hall). Kella välisküljel on nikerdatud kiri: "Proclaim LIBERTY throughout all the land unto all the inhabitants thereof" — see lause pärineb Moosese raamatu 25:10-st (Leviticus 25:10). Algul lõhkes kell juba esimesel helistamisel Philadelphias ja seda recastiti kohapeal kaks korda, mille teostasid töömehed John Pass ja John Stow; nende nimed on samuti kella küljele lõigatud.
Ajalooline roll ja tähendus
Kella kasutati 18. sajandil peamiselt avalike teadetega ja seadusandlike koosolekute kutsumiseks: seadusandjad kutsuti kellamänguga kokku ning sama süsteemi kasutati ka avalike koosolekute teavitamiseks. Kellade kõla seostas avalikke sündmusi ja tähtsaid teateid – seetõttu on Liberty Bell nii sümboolse tähendusega Ameerika avalikus mälus.
1776. aasta suvel loeti iseseisvusdeklaratsioon laialdaselt ette ja 8. juulil 1776, kui deklaratsiooni avalikult loeti, hõigati ka kellahelisid. Kuigi otsest kirjalikku tõendit selle kohta, et Liberty Bell just sel päeval helistas, napib, usub enamik ajaloolasi, et sellel ja teistel kohalikel kelladel oli tol päeval oma roll. 1830. aastate keskel võtsid abolitsionistlikud ringkonnad kella sümboliliselt oma võitluses orjanduse vastu ning hakati teda nimelt kutsuma "vabaduse kellaks" (Liberty Bell).
Pragu, legendid ja populaarsus
Liberty Bell sai 19. sajandil kuulsaks ka oma suursuguse, tuntud praoga. Kell läks mitu korda katki ja pragunemisi tekkis järk-järgult. Üks tuntud lugu väidab, et kell lõhenes pärast ülemkohtuniku John Marshalli surma 1835. aastal, kuid selle ja teiste legendide detailsus on osaliselt küsitav.
Aastal 1847 ilmus populaarne lühijutt, mis jutustas, et vana kellamängija oli helistanud kella 4. juulil 1776 peale teise kontinentaalse kongressi iseseisvushääletust. See jutustus aitas kujundada rahvuslikku müüti Liberty Bellist kui deklaratsiooni otse siduvast objektist, kuigi ajalooliselt ei pruugi see täpselt nii olla. Sellised lood ja meedia suurendasid kella kuulsust ning muutusid osaks Ameerika rahvusliku identiteedi loomest.
Kaitse, külastamine ja praegune asukoht
Alates 1885. aastast lasi Philadelphia linn kella näitusele panna mitmetel patriootlikel üritustel, mis tõi sellele hulgaliselt vaatlejaid. Sageli murti kella külge kinnitatud tükke suveniirina ära; viimased teadaolevad sellised juhtumid olid 1915. aastal, pärast mida linn keelas kella osade eemaldamise ja võttis kasutusele rangemad kaitsemeetmed. Täna on kell ettevaatlikult fikseeritud ja seda ei helistata enam, et vältida edasist kahjustamist.
Liberty Bell on osa Independence National Historical Parki kogudest ja asub avalikkusele nähtaval kohal Philadelphia keskuses, kus seda külastavad miljonid inimesed aastas. Kell on säilinud nii mälestusmärgina Ameerika vabaduseajaloost kui ka laiemalt kodanikuõiguste ja ühiskondlike liikumiste sümbolina. Tema kuju, innustav kirje ja kuulsad lood aitavad mõista, kuidas ajaloolised esemed saavad nii emotsionaalse kui ka poliitilise tähenduse.
Kell ise kaalub ligikaudu 2 080 naela (umbes 940 kg) ja selle tunnuslik pragu on muutnud selle visuaalselt äratuntavaks. Tänapäeval on Liberty Belli ümbrus kaitstud, et tagada nii kella säilimine kui ka turvaline ligipääs külastajatele; see ei ole enam töökorras helistamiseks, vaid hoolikalt hooldatud ajalooline artefakt.
Vabaduskell on Ameerika vabaduse oluline sümbol.
Asutamine (1751-1753)
Alates linna loomisest 1682. aastal kasutas Philadelphia oma linnakella, et anda inimestele teada koosolekutest või tsiviilohtudest. Esimene kell rippus Pennsylvania riigihoone (praegu Independence Hall) taga asuva puu küljes. 1751. aastal ehitati Pennsylvania osariigi majale kellatorn ja sealsed juhid hakkasid otsima kellu, mida saaks kuulda ka kaugemalt (linn kasvas kiiresti). Pennsylvania provintsi assamblee spiiker Isaac Norris andis koloonia Londoni agendile Robert Charlesile korralduse hankida "hea, umbes kahe tuhande naela kaaluga kellake".
Me loodame ja loodame (usaldame) sinu (sinu) hoolitsusele ja abile (abile) selles asjas ja et sa (sa) hankid (saad) ja edastad selle esimese hea oppo poolt, kuna meie töömehed teatavad meile, et on palju vähem vaeva, et riputada kell enne nende tellingud on löödud hoonest, kus me kavatseme (soovime) seda paigutada, mis ei toimu enne järgmise suve lõppu või sügise algust. Las kellu valavad parimad töömehed ja uurivad seda hoolikalt enne selle saatmist, kusjuures selle ümber on hästi kujundatud järgmised sõnad vizt.
Pensylvania [sic] Povince [sic] assamblee korraldusega riigimaja jaoks Philada linnas 1752the
home of the Liberty Bell oli philadelphia
Kuulutage vabadust kogu maal kõigile selle elanikele.-Levit. XXV. 10.
Nii maksis Charles Lester and Packile (tänapäeval Whitechapel Bell Foundry) 150 naelsterlingit 13s 8d (sama palju raha, mis on tänapäeval umbes 36 400 dollarit) kellu eest, kaasa arvatud selle Philadelphiasse viimise ja kindlustuse kulud. Kell jõudis Philadelphiasse 1752. aasta augustis.
Sümboliks saamine (1847-1865)
Suur põhjus, miks kell sai kuulsaks, oli kirjanik George Lippard. 2. jaanuaril 1847 ilmus tema lugu "Neljas juuli 1776" ajakirjas Saturday Review. Lühijutt rääkis vanast mehest 4. juulil 1776. aastal. Selles kirjeldati, kuidas ta istus kurvalt kellukese juures, kartes, et kongress ei suuda iseseisvust välja kuulutada. Järsku tuleb noor poiss ja ütleb vanale mehele, et ta helistaks kellu. Lugu trükiti laialdaselt ümber. See pani inimesi mõtlema, et vabaduskell ja iseseisvusdeklaratsioon on omavahel tihedalt seotud.
Kellamees teatas iseseisvusdeklaratsiooni vastuvõtmisest : 1854. aasta kujutis 4. juulil 1776. aastal heliseva vabaduskella loo kohta
Seotud leheküljed
- Mercury kosmoselaev, millega astronaut Gus Grissom lendas 21. juulil 1961, kandis nime Liberty Bell 7. Kapslid nägid natuke välja nagu kellad, ja nad värvisid sellele pragu, et see näeks välja nagu originaalne Liberty Bell. Liberty Bell 7 sai ainsaks Mercury kapsliks, mille terviklikkuse rike tekkis.
- Margaret Buechner tegi teose koorile ja orkestrile "Liberty Bell", milles on kasutatud Columbia Recordsi 1959. aasta salvestust tegelikust kellast.
- Superkangelane Liberty Belle'i võimed tulenevad kellade helistamisest.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Vabaduskell?
V: Liberty Bell on Ameerika iseseisvuse (vabaduse) oluline ja kuulus sümbol. Varem asus see Pennsylvania osariigi majas (praegu tuntud kui Independence Hall).
K: Kes tegi Liberty Bell'i?
V: Kell telliti 1752. aastal Londoni firmalt Lester ja Pack (mida tänapäeval tuntakse Whitechapel Bell Foundry nime all).
K: Millised sõnad olid sellele kirjutatud?
V: Kellale olid kirjutatud sõnad "Proclaim LIBERTY throughout all the land to all the inhabitants thereof" (kuulutage vabadust kogu maal kõigile selle elanikele). Need sõnad on osa Moosese 25:10.
K: Kuidas see sai oma esimese pragu?
V: Kellal tekkis esimene pragu, kui seda esimest korda helistati, kui see Philadelphiasse jõudis, ja seda tegid kaks korda uuesti kaks töömeest, John Pass ja John Stow.
K: Millal kasutati seda patriootilistel koosolekutel?
V: Alates 1885. aastast lubas Philadelphia linn, kellele kell kuulus, seda kasutada mitmetel erinevatel patriootilistel koosolekutel. Paljud inimesed tulid kellu vaatama ja see muutus veelgi pragunumaks. Tükke murdsid suveniirijahtijad ära. Viimane selline reis oli 1915. aastal. Pärast seda keeldus linn enam sellistest taotlustest.
K: Kas oli lugu sellest, kuidas see sai oma tuntud pragu?
V: Jah, üks lugu väidab, et see lõhenes pärast ülemkohtuniku John Marshalli surma 1835. aastal helistamise ajal.
K: Kas on mingeid tõendeid selle kohta, et Liberty Bell kõlas 4. juulil 1776?
V: Ei, ei ole mingeid andmeid, mis viitaksid sellele, kuid paljud ajaloolased usuvad seda tänu 1847. aastal avaldatud lühijutule, milles väidetakse, et üks vana kellamängija helistas seda 4. juulil 1776. aastal pärast seda, kui kuulis teise kontinentaalse kongressi hääletust iseseisvuse poolt, mis ei saanud olla tõsi, kuna sel ajal ei olnud deklaratsiooni väljakuulutamist tehtud.
Otsige