Liberty Bell
Liberty Bell on oluline ja kuulus Ameerika iseseisvuse (vabaduse) sümbol. Varem asus see Pennsylvania osariigi majas (praegu tuntud kui Independence Hall). Kell telliti 1752. aastal Londoni firmalt Lester ja Pack (mida tänapäeval tuntakse Whitechapel Bell Foundry nime all). Sellel olid kirjad "Proclaim LIBERTY throughout all the land unto all the inhabitants thereof" (kuulutage vabadust kogu maal kõigile selle elanikele). Need sõnad on osa Moosese 25:10. Kell lõhkes esimest korda, kui seda esimest korda helistati, kui see Philadelphiasse jõudis, ja kaks korda tegid seda uuesti kaks töömeest, John Pass ja John Stow. Kui seda esimest korda tehti, kasutati Liberty Bell'i selleks, et panna seadusandjad tulema seadusandlikele koosolekutele. Seda kasutati ka selleks, et kutsuda inimesi avalikele koosolekutele.
Kellad kõlasid, kui 8. juulil 1776. aastal loeti ette iseseisvusdeklaratsioon. Kuigi puuduvad andmed selle kohta, et ka Vabaduse kellu helistati, usub enamik ajaloolasi, et seda helistati koos teiste kelladega. 1830. aastatel kasutasid kellu sümbolina abolitsionistlikud ühendused, kes nimetasid seda "vabaduse kellaks". Kell sai oma suure ja tuntud pragu 19. sajandi alguses. Üks lugu väidab, et see lõhenes pärast ülemkohtuniku John Marshalli surma 1835. aastal helistamise ajal.
Kell sai laialdaselt kuulsaks pärast seda, kui 1847. aastal ilmus lühijutt, milles väideti, et üks vana kellamängija helistas seda 4. juulil 1776 pärast seda, kui kuulis teise kontinentaalse kongressi hääletust iseseisvuse poolt. Tegelikult ei saanud kell sel neljandal juulil helistada, sest sel päeval ei kuulutatud deklaratsiooni väljakuulutamist. Siiski uskusid paljud inimesed seda lugu. Isegi mõned ajaloolased aktsepteerisid seda faktina. Alates 1885. aastast lubas Philadelphia linn, kellele kell kuulus, seda kasutada mitmetel erinevatel patriootilistel koosolekutel. Paljud inimesed tulid kellu vaatama ja see muutus veelgi pragunumaks. Tükke murdsid suveniirijahtijad ära. Viimane selline reis oli 1915. aastal. Pärast seda keeldus linn enam sellistest taotlustest.
Vabaduskell on Ameerika vabaduse oluline sümbol.
Asutamine (1751-1753)
Alates linna loomisest 1682. aastal kasutas Philadelphia oma linnakella, et anda inimestele teada koosolekutest või tsiviilohtudest. Esimene kell rippus Pennsylvania riigihoone (praegu Independence Hall) taga asuva puu küljes. 1751. aastal ehitati Pennsylvania osariigi majale kellatorn ja sealsed juhid hakkasid otsima kellu, mida saaks kuulda ka kaugemalt (linn kasvas kiiresti). Pennsylvania provintsi assamblee spiiker Isaac Norris andis koloonia Londoni agendile Robert Charlesile korralduse hankida "hea, umbes kahe tuhande naela kaaluga kellake".
Me loodame ja loodame (usaldame) sinu (sinu) hoolitsusele ja abile (abile) selles asjas ja et sa (sa) hankid (saad) ja edastad selle esimese hea oppo poolt, kuna meie töömehed teatavad meile, et on palju vähem vaeva, et riputada kell enne nende tellingud on löödud hoonest, kus me kavatseme (soovime) seda paigutada, mis ei toimu enne järgmise suve lõppu või sügise algust. Las kellu valavad parimad töömehed ja uurivad seda hoolikalt enne selle saatmist, kusjuures selle ümber on hästi kujundatud järgmised sõnad vizt.
Pensylvania [sic] Povince [sic] assamblee korraldusega riigimaja jaoks Philada linnas 1752the
home of the Liberty Bell oli philadelphia
Kuulutage vabadust kogu maal kõigile selle elanikele.-Levit. XXV. 10.
Nii maksis Charles Lester and Packile (tänapäeval Whitechapel Bell Foundry) 150 naelsterlingit 13s 8d (sama palju raha, mis on tänapäeval umbes 36 400 dollarit) kellu eest, kaasa arvatud selle Philadelphiasse viimise ja kindlustuse kulud. Kell jõudis Philadelphiasse 1752. aasta augustis.
Sümboliks saamine (1847-1865)
Suur põhjus, miks kell sai kuulsaks, oli kirjanik George Lippard. 2. jaanuaril 1847 ilmus tema lugu "Neljas juuli 1776" ajakirjas Saturday Review. Lühijutt rääkis vanast mehest 4. juulil 1776. aastal. Selles kirjeldati, kuidas ta istus kurvalt kellukese juures, kartes, et kongress ei suuda iseseisvust välja kuulutada. Järsku tuleb noor poiss ja ütleb vanale mehele, et ta helistaks kellu. Lugu trükiti laialdaselt ümber. See pani inimesi mõtlema, et vabaduskell ja iseseisvusdeklaratsioon on omavahel tihedalt seotud.
Kellamees teatas iseseisvusdeklaratsiooni vastuvõtmisest : 1854. aasta kujutis 4. juulil 1776. aastal heliseva vabaduskella loo kohta
Seotud leheküljed
- Mercury kosmoselaev, millega astronaut Gus Grissom lendas 21. juulil 1961, kandis nime Liberty Bell 7. Kapslid nägid natuke välja nagu kellad, ja nad värvisid sellele pragu, et see näeks välja nagu originaalne Liberty Bell. Liberty Bell 7 sai ainsaks Mercury kapsliks, mille terviklikkuse rike tekkis.
- Margaret Buechner tegi teose koorile ja orkestrile "Liberty Bell", milles on kasutatud Columbia Recordsi 1959. aasta salvestust tegelikust kellast.
- Superkangelane Liberty Belle'i võimed tulenevad kellade helistamisest.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Vabaduskell?
V: Liberty Bell on Ameerika iseseisvuse (vabaduse) oluline ja kuulus sümbol. Varem asus see Pennsylvania osariigi majas (praegu tuntud kui Independence Hall).
K: Kes tegi Liberty Bell'i?
V: Kell telliti 1752. aastal Londoni firmalt Lester ja Pack (mida tänapäeval tuntakse Whitechapel Bell Foundry nime all).
K: Millised sõnad olid sellele kirjutatud?
V: Kellale olid kirjutatud sõnad "Proclaim LIBERTY throughout all the land to all the inhabitants thereof" (kuulutage vabadust kogu maal kõigile selle elanikele). Need sõnad on osa Moosese 25:10.
K: Kuidas see sai oma esimese pragu?
V: Kellal tekkis esimene pragu, kui seda esimest korda helistati, kui see Philadelphiasse jõudis, ja seda tegid kaks korda uuesti kaks töömeest, John Pass ja John Stow.
K: Millal kasutati seda patriootilistel koosolekutel?
V: Alates 1885. aastast lubas Philadelphia linn, kellele kell kuulus, seda kasutada mitmetel erinevatel patriootilistel koosolekutel. Paljud inimesed tulid kellu vaatama ja see muutus veelgi pragunumaks. Tükke murdsid suveniirijahtijad ära. Viimane selline reis oli 1915. aastal. Pärast seda keeldus linn enam sellistest taotlustest.
K: Kas oli lugu sellest, kuidas see sai oma tuntud pragu?
V: Jah, üks lugu väidab, et see lõhenes pärast ülemkohtuniku John Marshalli surma 1835. aastal helistamise ajal.
K: Kas on mingeid tõendeid selle kohta, et Liberty Bell kõlas 4. juulil 1776?
V: Ei, ei ole mingeid andmeid, mis viitaksid sellele, kuid paljud ajaloolased usuvad seda tänu 1847. aastal avaldatud lühijutule, milles väidetakse, et üks vana kellamängija helistas seda 4. juulil 1776. aastal pärast seda, kui kuulis teise kontinentaalse kongressi hääletust iseseisvuse poolt, mis ei saanud olla tõsi, kuna sel ajal ei olnud deklaratsiooni väljakuulutamist tehtud.
