Kiliku mäesõit (4827 m), umbes 30 km Mintaka mäesäärest läänes, on kõrge Karakorami mäekuru Pakistanis. Need kaks ülekäiku olid ajalooliselt kaks peamist sissepääsupunkti Ülem-Hunza orgu (tuntud ka kui Gojali org) põhjast. Kiliku-nimeline väin (inglise keeles sageli Kilik või Kilku pass) asus Tarimi basseinist Põhja-Kashmirisse viiva lühima ja kiireima marsruudi peal; see tee oli muistsel ajal tavaliselt aastaringselt läbipääsetav, kuid äärmiselt ohtlik ja sobis peamiselt jalgsi liiklejatele.

Asukoht ja marsruudid

Teekond algas Taškurganist, kust liigutigi umbes 70 km lõunasse Minteke jõe ristumiskohani. Seejärel kulges marsruut umbes 80 km lääne suunas oru põhjal ülespoole, kuni jõuti Mintaka väinale — ja 30 km edasi asuvale alternatiivsele Kiliku väinale. Mõlemad kurud viisid Ülem-Hunza piirkonda, kust edasi liigutud mööda kurikuulsaid rafiq’e ehk "rippuvaid käike" Gilgiti suunas ning sealt edasi kas Kashmirisse või Gandharani madalikkudele.

Ajalooline tähendus

Kilik ja Mintaka olid osa laiemast kaubandusvõrgustikust, mis ühendas Tarimi basseinid ja Kesk-Aasia kauplused Lõuna-Aasia ning Afganistaniga. Neid radu kasutasid kaarnavad, kaupmehed ja rändurid, sest need pakkusid suhteliselt otsekest ühendust pika marsruudi vältimiseks. Kuigi lahtipääsud olid mõnikord võimalikud aastaringselt, tegid tugevad ilmastikuolud, liustikud ja järsud lõigud käigu äärmiselt riskantseks.

Kaubandus ja logistika

Laaditud loomi võis viia üle Mintaka ja Kiliku ülepääsude Ülem-Hunza ossa (mõlemad teatud ajalooperioodidel aastaringselt avatud), kuid sealt tuli kaubad sageli kanda edasi kullerite ehk kandjate abil Gilgitisse. See oli kallis ja ohtlik protsess. Gilgitis lasti koormad taas loomade selga ning neid viidi kas ida poole Kashmirisse ja sealt edasi Taxilasse (pikem tihe marsruut) või lääne poole Chitralisse, kust sai ligipääsu Jalalabadi või Swati kaudu Peshawarisse.

Glatsereerumine ja marsruutide vahetumine

Mintaka väin oli muistsel ajal peamine kasutuses olnud tee, kuni liustike edenemine muutis selle raskemaks või isegi läbimatuks. Pärast Mintaka jäätikute laienemist eelistati sageli Kiliku väina, sest see on laiem, vähema liustikuga ning pakub karavanloomadele paremaid karjamaid ja puhkealasid.

Tänapäevane ligipääs ja alternatiivid

Tänapäeval on peamisteks maanteekoridorideks Karakorami maantee (Karakoram Highway) ja selle sildumised, mis kulgevad palju lõuna pool ning ristuvad Khunjerabi kõrguse läbijõudmisega (Khunjerabi sula) 4934 m kõrgusel (16 188 jalga; 36° 51' N; 75° 32' E). Need modernsed teed on muutnud traditsioonilised kõrgrajaed vähemkasutatavaks kaubanduses, kuid ajaloolised rajad on endiselt huvipakkuvad matkajaile, ajaloolastele ja geograafidele.

Ohud, ilm ja loodus

Kilikus ja läheduses olevates kõrgealalistes kurudes on mitu ohutegurit, mida tuleks arvestada:

  • Kõrge kõrgus: üle 4000 m kõrgusel on oht kõrgushäiretele — vajalik on aklimatiseerumine.
  • Liustikud ja jää: Mintaka lähistel ning mujal Karakoramis liiguvad liustikud, mis võivad tekkida ootamatult ohtlikud (crevasse’id, liustiku liikumine).
  • Ilm: ilm võib muutuda väga kiiresti — tugev tuul, lumesajud ja madal nähtavus on tavalised.
  • Raskesti läbipääsetav maastik: järsud läätsed, kivirahnud ja kitsad sillutamata teed nõuavad head varustust ja kogemust.
  • Väike infrastruktuur: abi saamine on kaugel; varustuse ja juhtide olemasolu on kriitilise tähtsusega.

Nõuanded matkajaile ja huvilistele

  • Planeeri korralikult: võta kaasa piisavad varud toidu, kütuse ja meditsiinitarvikute jaoks.
  • Konsulteeri kohalikega ja kasuta kogenud juhte/giide — eriti kui plaanid kasutada ajaloolisi radu.
  • Aklimatiseeri järk-järgult, et vähendada kõrgushäirete riski.
  • Kontrolli ilmastikuolusid ja liustike seisundit enne liikumist.
  • Arvesta, et mõningad piirkonnad võivad nõuda eriloasid või on piirialad ja piirangud.

Kokkuvõttes on Kiliku (Kilik) kurk 4827 m kõrgusel oluline ajalooline ühenduspunkt Karakorami ja Kesk-Aasia vahel. Kuigi tänapäevased maanteed on muutnud selle piirkonna rolli, säilitab Kiliku oma väärtuse nii ajaloolise marsruudi kui ka kõrgealuse mäestiku huviväärsuse tõttu.