Komodo rahvuspark — Indoneesia UNESCO park ja Komodo draakoni kodu
Avasta Komodo rahvuspark – UNESCO maailmapärand, Komodo draakoni kodu, dramaatilised saared, sukeldumine, matkamine ja erakordselt rikkalik elustik Indoneesias.
Komodo rahvuspark on rahvuspark Indoneesias. See asub mitmel saarel Väike-Sunda saartel. Park asub Ida-Nusa Tenggara ja Lääne-Nusa Tenggara provintside vahelisel alal. Park hõlmab kolme suuremat saart: Komodo, Padar ja Rincah. Samuti kuulub sinna 26 väiksemat saart, mille kogupindala on 1733 km² (sellest 603 km² maismaad). Rahvuspark asutati 1980. aastal, et kaitsta Komodo draakonit. See loom on maailma suurim sisalik. Hiljem hakati kaitsma ka teisi liike, sealhulgas mõningaid ookeanides elavaid liike. 1991. aastal nimetati rahvuspark UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Loodus ja elurikkus
Komodo rahvuspark ühendab maismaa- ja merelahte, olles oluline nii maapealse kui ka merelise elurikkuse kaitsealaks. Saartel on kuivaveeline kliima, küttev kuum suvi ja lühike vihmaperiood; maastik on peamiselt savanni ja hõreda troopilise metsaga, millel leidub ka kuivale kohandunud puid ja põõsaid. Saartel elavad lisaks Komodo draakonile mitmed imetajad (sead, hirved, iduveis), erinevad linnuliigid ja sisaliku-liigid.
Merel on rahvuspark tuntud korallrahude, mangroovialade ja rikkaliku kalastiku poolest. Siin võib näha vaalriiki, manta-kilpkonni ja kildeid, mistõttu ala on populaarne snorgeldamise ja sukeldumise sihtkoht. Mereala kaitse aitab säilitada haavatavaid liike ja kalavarude taastumist.
Ajalugu ja kaitse
Rahvuspargi loomiseks 1980. aastal oli peamine eesmärk kaitsta Komodo draakonit, kelle populatsioon oli ohustatud elupaikade kahanemise ja ebaseadusliku küttimise tõttu. Pargi halduse all on erinevad kaitsemeetmed: loendused, uurimisprogrammide toetamine, anti-petrese tegevused ja külastuskorraldus, et vähendada inimeste mõju elupaikadele.
1991. aastal sai park rahvusvahelise tunnustuse, kui see kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse — peamiselt oluliseks põhjuseks selle eripärane loodus, Komodo draakon kui tipptasandi kiskja ning rikas mereline elurikkus.
Külastamine — kuidas jõuda ja mida näha
- Peamiseks väravaks on Labuan Bajo (Flores) linn, kuhu toimub regulaarne lennuliiklus Bali ja mõne teise Indoneesia suurema linna vahel. Sealt pääseb parkidesse laevade ja kiirpaatidega.
- Komodo ja Rincah on paigutatud nii, et draakoneid näeb tavaliselt rangeriga juhitavatel matkal. Padar on kuulus oma vaateplatvormi ja mitme eri värvi ranna poolest — see on fotogeeniline koht päikesetõusu või -loojangu vaatamiseks.
- Merereisid pakuvad snorgeldamist ja sukeldumist kohtades nagu Manta Point ja teised korallialad, kus võib näha manta-kile või mitmekesist kalastikku.
Turismireeglid ja ohutus
Kõikidel saartel on rangelt reguleeritud külastusreeglid. Tavaliselt on:
- nõutav rangeri saatmine Komodo ja Rincah saartele (rangerid tagavad külastajate turvalisuse ja juhivad kontakti loodusega);
- keelatud loomi toita, lähedale tungida või loomi häirida;
- vajalik pilet või sisenemisluba, mille saab sageli osta Labuan Bajo sadamas või parkide sissepääsudes;
- merereisidel tuleb järgida sukeldumise ja snorgeldamise ohutusreegleid ning austada kaitsealuseid korallitsoone.
Peamised ohud ja väljakutsed
Pargile ohuks on elupaikade kadumine, ebaseaduslik jahindus ja ülemäärane kalapüük. Ka kliimamuutuse mõjud (nt korallide valgendumine ja madalam kalavarude tootlikkus) kujutavad pikaajalist riski. Pargi juhtkond ja rahvusvahelised partnerid töötavad jätkuvalt koos, et piirata negatiivset mõju läbi teadusuuringute, kohalike kogukondade kaasamise ja säästva turismi edendamise.
Praktilised nõuanded külastajale
- Parim aeg külastamiseks on kuivem periood (tavaliselt aprillist oktoobrini), kui ilmaolud sobivad rohkem paadisõitudeks ja matkamiseks.
- Võta kaasa piisavalt vett, päikesekaitsevahendeid, mugavad jalanõud ja kergem vihmariietus juhuks ootamatuks ilmamuutuseks.
- Austa pargi reegleid: ära püüa ega sööta loomi, hoia prügist eemal ja kasuta ainult lubatud radu.
- Enne reisi uuri aktuaalseid sisenemis- ja piletitingimusi — need võivad muutuda ning mõnikord on piiranguid inimeste arvule või teatud alade külastusele.
Komodo rahvuspark on harukordne looduspaik — see ühendab ainulaadse maismaaelustiku maailma suurima sisalikuga ning rikka ja elujõulise meresüsteemiga. Külastus annab võimaluse näha seda mitmekesisust lähilt, samas kui vastutustundlik käitumine aitab säilitada parki tulevastele põlvkondadele.
Geograafia ja kliima
Park on jaotatud mitmele saarele. See hõlmab osa Floresi läänerannikust, kolm suuremat saart Komodo, Padar ja Rincah ning 26 väiksemat saart. See hõlmab ka ookeanialasid, nagu Sape väinad. Rahvuspargi saared on vulkaanilised. Maa on üldiselt kare, mõned ümarad künkad kuni 735 m kõrgusele. Kliima on üks Indoneesia kuivemaid. Igal aastal sajab pargi piirkonnas 800-1000 mm vihma. Kuivaperioodil maist oktoobrini on temperatuur umbes 40 °C.
Taimed ja loomad
Park on kuum ja kuiv. Seal on palju savannitaimi, mis teeb selle heaks kohaks Komodo draakonile.
Pilvemetsad on vaid mõnes piirkonnas üle 500 meetri kõrgusel. Need metsad on head kohad mõnele kohalikule taimele. Kolme suurema saare mõnedes vaiksetes lahtedes on mangroovimetsad.
Komodo kirderannikul asuvad suured ja keerulised korallriffid. Pargis elab palju ookeaniloomi, sealhulgas vaalhaid, ookeanipäikesed, mannaraiad, kotkarauad, kääbusmerihobu, valepiibid, klouni konnakala, nudibranchid, sinise rõngaga kaheksajalg, käsnad, mantlid ja korallid.
· 
Komodo draakonid
· 
Tumepruun hiidkarbi
· 
Suur seepia
· 
Puhastusseade laua koralli all
Säilitamine
Padari saar ja osa Rinca saarest muudeti looduskaitsealaks 1938. aastal. Komodo saarest sai looduskaitseala 1965. aastal. Ka UNESCO hakkas saart kaitsma 1977. aastal. Kolm saart nimetati 1980. aastal rahvuspargiks. 1984. aastal laiendati parki ka lähedalasuvatele ookeaniosadele ja osale Floresi saarestikust. 1991. aastal kuulutati rahvuspark UNESCO maailmapärandi nimistusse. Alates 1995. aastast toetab rahvuspargi asutust Ameerika keskkonnaorganisatsioon The Nature Conservancy (TNC).
Komodo rahvuspark on valitud üheks 28 finalistist, kes soovivad saada üheks uueks 7 looduse imeks.
Pargis elavad inimesed ja turism
Pargis elab umbes 4000 inimest. Sukeldumine on populaarne, sest vees elab palju erinevaid eluvorme. Ökoturism ookeanis on peamine viis saada raha pargi toetamiseks.
Alates 1980ndatest aastatest on siiski mitu kalurit hukkunud. Inimesed ei ole ühel meelel selles, mis nendega juhtus. Pargipatrullid ja sõjaväelased ütlesid, et nad pidid end kaitsma. Piirkonnas elavad kalurid ütlevad, et pargi juhtkond tappis kalurid meelega.
Otsige