Armillaria gallica — määratlus, levik, risomorfid ja bioluminestsents

Armillaria gallica — määratlus, levik, risomorfid ja bioluminestsents. Avastage liigi bioloogia, puude lagundamine, maa-alused risomorfid ja selle helendav eripära.

Armillaria gallica (sünonüümne A. bulbosa ja A. lutea) on mesi-seente hulka kuuluv liik Agaricales'i sugukonnas. See on laialt levinud ja ökoloogiliselt oluline puidu lagundaja, kes võib eksisteerida nii saprofüüdina kui ka oportunistliku parasiidina nõrgenenud või vigastatud puudel, põhjustades tihti juure- või tüvemädanikku. Liik esineb Aasia, Põhja-Ameerika ja Euroopa parasvöötme piirkondades ning on juhuslikult liikunud ka Lõuna-Aafrikasse sattudes.

Määratlus ja taksonoomia

Armillaria gallica kuulub Armillaria perekonda, mille liikide taksonoomia on keerukas — paljusid vanu liike on hiljem ümber määratud või eristatud DNA-uuringutega. Armillaria-liike eristatakse traditsiooniliselt viljakehade morfoloogia, risomorfide (juurtaoliste nööride) olemasolu ja kasvukäitumise järgi ning tänapäeval ka molekulaarsete markerite abil.

Morfoloogia

• Viljakehad: kuni umbes 10 cm läbimõõduga, kollakaspruunid, sageli väikeste soomustega kaetud kübarad; kübara alumine pool on valge kuni kreemjas või kahvatu oranž.
• Seened: laminad (väikesed plaadid) on tavaliselt valged kuni kreemjad, seene jalas võib olla rõngas (annulus).
• Risomorfid: maa-alused juurtaolised nöörid, mis võivad olla tumedad ja õhukeselt kiulised — neid kasutatakse põhiliselt toitainete jaotamiseks ning levimiseks.
• Spooride värv: sporeprind valge; seene mikroskoopilised tunnused (sporid, basiidid) aitavad liiki kinnitada laboriuuringutes.

Levik ja elupaigad

Armillaria gallica eelistab parasvöötme leht- ja segametsi, kus on palju surnud puitu ja vigastatud puid. Ta elab nii metsapõhjas kui mädaneval puitmaterjalil, viljakehasid võib leida mullal või laguneval puidul. Liik on laialt levinud Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Aasias ning on mõnikord inimtegevuse kaudu sattunud ka teistesse piirkondadesse.

Eluring ja ökoloogiline roll

Armillaria tegutseb nii saprofüüdi kui ka oportunistliku parasiidina. Saprofüüdina lagundab ta surnud puitu, suurt rolli mängides süsiniku ringluses metsades. Parasiidina võib ta nakatada nõrgestatud või vigastatud puid, põhjustades juure- ja tüvemädanikku, mis lõppkokkuvõttes võib viia puu mahasurumiseni või hukumiseni. Parasiitsus on sageli oluline metsanduslik probleem, eriti majanduspuude puhul.

Risomorfid — struktuur ja tähtsus

Risomorfid on Armillaria liikide üks iseloomulikumaid omadusi: tihedad, juuretaolised, juurtele sarnanevad nöörid, mis kulgevad läbi mullakihtide ja puitu ühendades. Risomorfid võimaldavad seenel:

• liikuda ja koloniseerida uusi puid;
• transportida vett ja toitaineid piki suuremaid vahemaid;
• ühendada ja toita erinevaid viljakehi ja myceliaalseid osi sama koloonia sees.

Risomorfid võivad ulatuda mitme meetri võrra ja neid on kergesti näha paljandunud juurte või kahjustunud puutüvede ümbruses. Neid tuleks eristada taimjuurtest — risomorfid on tavaliselt ühtlaselt kiulised ja võivad olla tumedamad.

Bioluminestsents

Bioluminestseerumine on mõnel Armillaria populatsioonil nähtav nähtus: mycelium või aeg-ajalt viljakehad võivad õrnalt kumada rohelise-sinaka helendusega. Helenduse põhjus on biokeemiline reaktsioon (sarnaselt teiste helendavate seentega, kus osalevad luciferase-laadsed ensüümid), kuid selle ökoloogiline tähendus ei ole täielikult selge — oletatakse näiteks, et helendus võib meelitada öiseid putukaid, kes aitavad spooride levikut, või olla kõrvalprodukt organismi ainevahetusest.

Tuvastamine ja eristamine teistest liikidest

Armillaria liike eristatakse välismorfoloogia, risomorfide iseloomu ja mikroskoopiliste tunnuste abil. Praktilised identifitseerimisvõtmed sisaldavad:

• kübara värv ja soomuste olemasolu;
• gillide värv ja seede (sporeprint tavaliselt valge);
• risomorfide ja myceliaalse puidustiku kuju ja värvus;
• molekulaarsed testid (DNA järjestus) — tänapäeval sageli usaldusväärseim meetod liigist kinnipidamiseks.

Majanduslik ja metsanduslik tähtsus

Armillaria gallica võib olla metsanduses probleemiks: nakatunud puud kaotavad väärtuslikku palgipuitu, noored istikud ja pargid võivad kannatada. Samas on liik oluline looduslikus lagundamises ja toitaine ringluses. Metsahoolduse praktikad, mis vähendavad stressi (õige istutustihedus, vigastuste vältimine, surnud puidu eemaldamine või käitlemine), aitavad nakkust ennetada.

Ennetus ja kontroll

• väldi vigastusi ja liigset stressi puude puhul;
• eemalda või lõhu ja hävita raskesti-taastuv mädane puit ja suuremad juureni mädanevad tüved;
• põllukultuuride ja metsade planeerimisel eelistada vastupidavamaid puuliike ja rakendada hea metsamajanduse põhimõtteid;
• keemilised meetmed on piiratud ja sageli ebatõhusad, seega rõhk on ennetusel ja sanitaartöödel.

Uuringud ja huvitavad faktid

• Uurimistöö: A. gallica on uuritud seose tõttu risomorfide, kolooniate vanuse ja bioluminestsentsi teemadel; molekulaarsed uuringud on aidanud selgitada liigi ja lähisugulaste taksonoomiat.
• Kolooniad: Armillaria-liigid võivad moodustada suuri ja pikaealisi kolooniaid (genete), mis mõnel juhul katavad suuri alasid ja võivad olla väga vanad. Sellised kolooniad on sageli tähtsad ökosüsteemi koostisosad.
• Ökoloogiline väärtus: kuigi mõnikord kahjulik puudele, on liik oluline surnud puidu lagundaja ja aitab hoida metsade tervet aineringet.

Kokkuvõte

Armillaria gallica on mitmekülgne ja ökoloogiliselt oluline puitlagundaja, kellel on huvitavad morfoloogilised tunnused nagu maaalused risomorfid ja mõnikord bioluminestseeruv mycelium. See liik võib metsanduses põhjustada probleeme, kuid samas on oluline loodusliku lagundamise ja toitainete ringluse osa. Täpne määramine nõuab sageli mikroskoopiat või molekulaarseid meetodeid ning nakatumise puhul on parimad abinõud ennetus ja sanitaartööd.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Armillaria gallica?

K: Kus leidub Armillaria gallica?

K: Milliseid viljakehi Armillaria gallica moodustab?

K: Kas Armillaria gallica on enamasti maa-alune või maapealne seen?

K: Milline on Armillaria gallica ökoloogiline tähtsus?

K: Kas Armillaria gallica võib olla nii saprofüüt kui ka oportunistlik parasiit?

K: Millisesse klassi kuulub Armillaria gallica?

Otsing