Punamänd (Pinus resinosa) — Põhja-Ameerika põlismänd
Punamänd (Pinus resinosa) — Põhja-Ameerika kirde kodumänd: levib Newfoundlandist Manitoba ja Põhja‑Illinoisini, tuntud ka Norway Pine; omadused, levik ja kasutus.
Punamänd (Pinus resinosa) on Põhja-Ameerika kirdeosas kodumaine mänd. Punamänd kasvab piirkonnas Newfoundlandist lääne pool kuni Manitoba kaguni ja lõuna pool kuni Põhja-Illinoisi ja Pennsylvanianiani, väike populatsioon kasvab ka Lääne-Virginia Appalache'i mägedes. Ameerika Ühendriikide Kesk-Lääne ülemises osas tuntakse seda mõnikord segadust tekitava nimetuse Norway Pine all, kuigi see ei ole pärit Norrast. See on Minnesota osariigi puu.
Kirjeldus
Punamänd on tavaliselt kesk- kuni suurkasvuline okaspuu, mille kõrgus jääb üldjuhul vahemikku umbes 20–35 meetrit. Võra on noore puu puhul kitsas ja tippu kooniline, vanematel puudel sageli laiem ja peaaegu ümar. Tüvi on sirge ning koor noortel puudel sile ja punakas; vanematel puudel muutub koor praguliseks ja moodustab vaike paksu, punakaid või pruunikaid plaate.
Tuvastamine
- Okaspuud: nõelad paiknevad paari kaupa (faskikkelid) ja on üsna jäigemad ning tumerohelised. Nõelte pikkus on tavaliselt mõni sentimeeter kuni paarkümmend sentimeetrit, mis annab puule iseloomuliku välimuse.
- Käbid: käbid on suhteliselt väikesed ja püsivad sageli okstel mitmeid aastaid. Need avanedes vabastavad seemned, mis levivad tuulega.
- Koor: noorelt punakas ja suhteliselt sile; vananedes muutub koor praguliseks ja moodustab plaate, mis annavad puule nimetuse "punamänd".
Elupaik ja levik
Punamänd eelistab hästi kuivendatud, liivast või kivist mulda, kuid kasvab ka muul tüüpi muldadel, kui need on piisavalt poorid ja hapniku-rikkad. See on kohastunud karmimate kliimatingimustega Põhja-Ameerika kirdeosas, talub külma ja mõnevõrra põuast olukorda. Levinud on nii laialehistes metsades kui ka segametsades, sageli männiku kogukondades ja männikasvudel, kus põlengud ja maapinna tüüp on soosinud männivaheliste liigikaaslaste püsivust.
Kasutus
- Puidutööstus: punamänd pakub kvaliteetset ehituspuitu, kasutatakse ka mööbli, spooni ja paberitööstuse toorainena. Puu on tugev ja suhteliselt vastupidav.
- Aed- ja haljastus: istutatakse parkides, suurtes aedades ning metsataimena liini- või tuulevarjuistutusteks. Sobib eriti kohalikele tingimustele, kuna on külmakindel.
Ökoloogia ja tähtsus
Punamänd on tähtis liigiökosüsteemi osa: selle seemned on toiduks lindudele ja väikestele imetajatele ning puud pakuvad varju ja pesitsuskohti mitmetele loomaliikidele. Kuna puu eelistab hästi kuivendatud muldi, aitab see stabiliseerida maapinda liivarandadel ja nõlvadel.
Hooldus ja istutamine
Punamänd on suhteliselt vähese hooldusvajadusega. Sobib istutamiseks kohtadesse, kus muld on kuivem ja päikeseline. Noorte puude korral tuleks jälgida haiguste ja kahjurite esinemist ning vajadusel eemaldada nõrgad või haigestunud isendid. Põletusohutuse ja tervete metsade jaoks on oluline kasutada tervislikke metsamajanduse tavasid, sh sobiv raietaktika ja tuleohutuse meetmed.
Haigused ja ohud
Nagu paljudel teistelgi männilistel, võivad punamändi kahjustada erinevad kahjurid (nt kooreüraskid) ja seenhaigused. Kaasaegses majanduses võivad ohustada metsade ühekülgne majandamine, kliimamuutused ning invasiivsed liigid, mis muudavad kasvutingimusi. Kohalikud metsaametid jälgivad populatsioonide tervist ja rakendavad vajadusel kaitse- ning taastamismeetmeid.
Säilitamine
Punamändil pole laialdaselt tuntud äärmist väljasuremise ohtu, kuid kohalikud populatsioonid võivad olla haavatavad lageraie, elupaikade killustumise ja keskkonnamuutuste tõttu. Tervisliku liigi säilitamiseks on oluline jätkata metsauuendust, kaitsealasid ja teaduspõhist metsamajandust.
Üldiselt on punamänd väärtuslik ja kohalik puuliik Põhja-Ameerika kirdeosas, millel on nii majanduslikku kui ka ökoloogilist tähtsust.
Otsige