Väike Nemo on Winsor McCay iganädalaste koomiksite sarja fiktiivne peategelane. Stripp ilmus ajalehtedes New York Herald ja New York American perioodidel 15. oktoober 1905 – 23. juuli 1911 ning 3. september 1911 – 26. juuli 1914. Stripi pealkiri oli algul "Väike Nemo Slumberlandis" ja hiljem "Imeliste unenägude maal" (In the Land of Wonderful Dreams). Lühike taasilmunud periood toimus aastatel 1924–1927.

Sisu ja kujundus

Koomiks jutustab väikese poisi Nemo unenäolistest rännakutest. Tema nimi tähendab ladina keeles "mitte kedagi" (nemo). Igas riba süžee oli üles ehitatud nii, et Nemo sattus Slumberlandi — kuningas Morpheuse valitsusalasse — ja seikles seal imelikes, sageli sürreaalsetes oludes. Varasemates ridadest lõppesid unenäod sageli õnnetusega: Nemo võis sattuda ohtu, vigastada end või koguni "ära surra" unes (näiteks kukkumise, loomaks muutumise või ootamatu vananemise kaudu). Hilisemates ridades pääses ta tavaliselt Slumberlandi ning unenäost äratati ta ikka lõpus.

Väga iseloomulikuks vormiliseks tunnuseks oli see, et iga lugu lõppes Nemo ärkamisega voodis või voodi lähedal. Järgnevalt olid täiskasvanud kas pahased, sest ta neid üles äratas, või lohutasid Nemot tema pärast, kui ta oli kurb. McCay kasutas suureformaadilisi, värvilisi pühapäevaväljalõike, rikkalikku detaili ja uuenduslikku ruumilist paigutust, mis eristas teda tol ajal ilmuvatest slapstick-õudustest ja lihtsamatest koomiksitest.

Tegelased

  • Nemo – peategelane, väike poiss ja unenäomaailma külastaja.
  • Kuningas Morpheus – Slumberlandi juht, kes talitab unemaailmas.
  • Printsess – kuninga tütar; kuningas soovis, et Nemo oleks temaga sõber või kaaslane.
  • Flip – hilisem korduvtegelane, kes äratas Nemot; kandis sageli mütsi, millele oli kirjutatud "Ärka üles".
  • Teised korduvad tegelased: Dr. Pill, The Imp, Candy Kid ja jõuluvana.

Avaldumine, vastuvõtt ja taasavastamine

Aastatel 1905–1927 ei olnud Väike Nemo esimese laine publiku seas ülimalt populaarne võrreldes sel ajal laialt armastatud slapstick-komöödiatega nagu Katzenjammeri lapsed, Happy Hooligan ja Buster Brown. Paljude lugejate maitse eelistaski lihtsamat nalja ja füüsilist komöödiat rohkem kui seda õhus ringlevat ja sürrealistlikku fantaasiat, mida McCay pakkus.

Kuid alates 1970. aastatest ja eriti pärast originaalteoste taasavastamist on stripile osaks saanud suur tunnustus kunstilise väärtuse ja kujutlusvõime tõttu. Paljud algupärased riplid leiti üles 1966. aastal koomiksistuudios ning neid eksponeeriti näiteks Metropolitan Museum of Artis. Kuvandite rikkalik detail, julge värvikasutus ja vabaloomeline ruumikujundus eristavad McCay töid endiselt kaasaegsete lugejate ja kunstnike silmis.

Mõju ja pärand

Winsor McCayt loetakse üheks varajaseks uuendajaks nii koomiksi- kui ka animatsioonikunstis. Tema töödes näha olev visuaalne osavus, sümboolne ja unenäoline süžee ning lavastuslik kompositsioon on mõjutanud paljusid hilisemaid koomiksikunstnikke ja animaatoreid. McCay katsetas ka animatsiooni võimalusi, ning tema pildikeel ja jutustamisviis aitasid laiendada koomiksi kui kunstivormi piire.

Üldiselt on Väike Nemo Slumberlandis tänapäeval väärtustatud nii ajaloolise kui visuaalse meistriteosena: see on näide, kuidas koomiks võib olla nii tehniliselt meisterlik kui ka rikkalikult kujuteldav.