Kärbeste isand (Lord of the Flies) — William Goldingi 1954. aasta romaan

Kärbeste isand — William Goldingi 1954. aasta romaan: tummine parabel noorte, võimu ja inimloomuse kohta, mis paljastab tsivilisatsiooni varjud ja eetilised dilemmad.

Lord of the Flies on William Goldingi kirjutatud romaan. See ilmus 1954. aastal. Pealkiri on sõna-sõnaline tõlge Beelzebubist, semiidi jumalusest, mida kummardati vilistide Ekroni linnas.

Golding rajas selle romaani kahele isiklikule kogemusele: tema aeg, mil ta õpetas poistele mõeldud riiklikes koolides, ja tema kogemused Teises maailmasõjas. Ta oli lugenud selliseid raamatuid nagu "Korallisaar", milles näidati, kuidas noored poisid jäid saarele ja elasid täiuslikus utoopias. Ta tahtis kirjutada sellest, mis tema arvates sellises olukorras tegelikult juhtuks.

Sisu lühidalt

Romaan algab sellega, et pommitatud lennukilt pääsenud Briti koolipoiste lennukikrahh jätab nad asustamata saarele. Alguses püüavad nad organiseerida oma elu ja seavad üles lihtsa ühiskondliku korralduse: valitakse juht (Ralph), kasutatakse koonust (conch) arutelude juhtimiseks ja süüdatakse signaalituli lootuses päästa. Varsti tekivad liidrid ja vastuolud: Ralph esindab kord ja pääsemise lootust, Jack juhib jahimehi, kes rõhutavad jõudu ja vabadust. Konfliktid eskaleeruvad, järjest enam murdub tsiviliseeritud käitumine ning tekib vägivald ja hirm — sümboolselt esindatud peamise tegelase Simoni või pigipea, nn "Kärbeste isanda" (Lord of the Flies), kaudu. Lõpuks saabub laevalt päästja, kuid poiste käitumise ja kogemuse järelmõju on häiriv.

Tegelased

• Ralph – noorem poiss, kes valitakse alguses juhtima. Ta esindab kord, loogikat ja lootust pääsemisele.
• Piggy – ratsionaalne, kehvakeelne poiss, kellel on prillid (sümbol tehnoloogiast ja mõistusest). Tema nõuandeid sageli ignoreeritakse.
• Jack – algul majanduse ja korra heaks, hiljem muutub agressiivseks ja autoritaarseks jahimehe juhiks, esindades primitiivset kalduvust vägivallale.
• Simon – vaikne ja mõtlev tegelane, keda sageli tõlgendatakse moraalse selguse ja empaatia kehastuseks.
• Roger – muutub järjest sadistlikumaks, tema käitumine näitab inimloomuse tumedamaid aspekte.

Peamised teemad ja sümbolid

Romaan uurib mitmeid sügavaid ja universaalseid teemasid:

• Tsivilisatsioon vs metsikus — kuidas ühiskondlikud normid ja reeglid hoiavad inimloomuse tumedamaid külgi tagasi ning mis juhtub, kui need reeglid lagunevad.
• Süütuse kaotus — noorte poiste muutumine peegeldab inimeste võimet kaotada moraalne kompass äärmuslikes oludes.
• Inimloomuse kurjus — Golding käsitleb ideed, et kurjus ei ole ainult väljastpoolt tulnud sotsiaalne mõju, vaid võib peituda iga indiviidi sees.

Olulised sümbolid:

• Koonus (conch) – kord, demokraatia ja vokaalsele autoriteedile omistatud võim.
• Prillid – mõistuse, teaduse ja tehnoloogia sümbol; prillide kaotus tähistab ratsionaalsuse vähenemist.
• Kärbeste isand (peeaski ehk pig's head) – materialiseerunud kurjus ja kaos, mis peegeldab idiomaatiliselt Beelzebubi (lord of the flies) kujutist.
• Suitsu-/päästetuli – lootuse ja pääsemise sümbol; hoolitsetud tuli tähendab otsitud pääsu, hooletusse jäetud tuli aga kaotatud lootust.

Kirjanduslik taust ja autori motivatsioon

Golding reageeris otseselt varasematele lastekirjanduse ettekujutustele, nagu “Korallisaar”, mis kujutas poisse saarel pigem idealiseeritult. Golding, kes oli õpetanud poisse riiklikus koolis ja keda mõjutasid tema kogemused sõjaväes, soovis näidata, et rahumeelne kord võib murduda ja et inimloomuse tumedamad instinktid võivad kergesti pinnale tulla ilma kindla sotsiaalse kontrollita.

Avaldamine, vastuvõtt ja mõju

Raamat ilmus 1954. aastal ja tekitas alguses vaidlusi — seda kiideti kui teravat ühiskonnakriitikat, kuid osa lugejatest pidas seda liialt pessimistlikuks. Aja jooksul on teos saanud koolipingest lähtuvate õpikute ja akadeemiliste arutelude põhiteoseks ning William Goldingist olulise hääle 20. sajandi kirjanduses; ta pälvis muuhulgas 1983. aastal Nobeli kirjandusauhinna, mis kinnitas tema mõju laiemalt.

Adaptatsioonid ja kultuuriline pärand

• 1963. aasta film “Lord of the Flies” (lavastaja Peter Brook) tõi romaani laiemasse avalikkusesse ja on saanud klassikaliseks filmiversiooniks.
• 1990. aasta film “Lord of the Flies” (lavastaja Harry Hook) kohandas loo nüüdisajastatud ja mõnevõrra erineva lähenemisega.
• Lisaks kinole on romaanist tehtud lavastusi, raadiosaateid ja seda kasutatakse laialdaselt kirjandusõppes kogu maailmas.

Miks romaan on oluline

Kärbeste isand jääb aktuaalseks tänu oma universaalsetele küsimustele võimu, moraali ja inimloomuse kohta. See kutsub lugejat mõtlema, millised institutsioonid ja hoiakud hoiavad ühiskonda koos ning kui habras võib see kooslus olla äärmuslikes olukordades. Romaani lihtne seade — lastegrupp üksikul saarel — muudab selle metkuõigustest ja ajaloost sõltumatuks, võimaldades teemat käsitleda laiemalt ja igavikulisemalt.

Otsing