Lord of the Flies
Lord of the Flies on William Goldingi kirjutatud romaan. See ilmus 1954. aastal. Pealkiri on sõna-sõnaline tõlge Beelzebubist, semiidi jumalusest, mida kummardati vilistide Ekroni linnas.
Golding rajas selle romaani kahele isiklikule kogemusele: tema aeg, mil ta õpetas poistele mõeldud riiklikes koolides, ja tema kogemused Teises maailmasõjas. Ta oli lugenud selliseid raamatuid nagu "Korallisaar", milles näidati, kuidas noored poisid jäid saarele ja elasid täiuslikus utoopias. Ta tahtis kirjutada sellest, mis tema arvates sellises olukorras tegelikult juhtuks.
Teemad
Raamat kujutab nende langemist metsikusse. Kui nad on jäetud iseendale, kaugel kaasaegsest tsivilisatsioonist, siis langevad hästi haritud lapsed tagasi primitiivsesse seisundisse.
Keskseks teemaks on vastuolulised inimlikud impulsid tsivilisatsiooni suunas - elada reeglite järgi, rahumeelselt ja harmooniliselt - ja võimuiha suunas. Teemade hulka kuuluvad pinged grupimõtlemise ja individuaalsuse, ratsionaalsete ja emotsionaalsete reaktsioonide ning moraali ja ebamoraalsuse vahel. Kuidas need toimuvad, on "Kärbeste isanda" lugu.
Plot
Rühm eri vanuses poisse, kes on pärit erinevatest koolidest ja erineva taustaga, jäävad saarele, kui nende lennuk on alla kukkunud. Riik, kust nad tulid, on tabanud aatompommi ja kõik täiskasvanud nende lennukis on hukkunud. Saarel ei ole kedagi teist ja keegi ei tea, kus nad on. Piggy soovitusel puhub Ralph karpkala, et koguda poisid kogu saarelt kokkutulekule. Seal tutvustatakse neile Merridew'd (Jack), kes on koori juht, ja mitmesuguseid teisi tegelasi.
Toimub hääletus liidri valimiseks, mille võidab Ralph. Ta annab poiste registreerimise ülesande Piggyle, samal ajal kui tema, Jack ja Simon (koori liige) lähevad saart uurima. Nad avastavad, et nad on saarel tõesti üksi ja et see on saar. Tagasiteel kõnnivad nad läbi metsa ja kohtuvad seal ühe seaga. Jack tõmbab noa välja ja püüab seda tappa, kuid ei suuda seda teha. Ta vannub, et tapab järgmise sea, mille ta leiab.
Nad pöörduvad tagasi randa, kus toimus esimene kohtumine, ja avastavad, et Piggy ei suutnud registrit pidada. Koosoleku ajal tõstatab üks noorematest lastest mure "metsalise" või "madu-olendi" pärast. Ralph ja teised vanemad poisid lükkavad selle teooria kiiresti ümber. Siiski levib mõne noorema poisi seas hirm. Ralph teeb ettepaneku teha signaaltuli; rühm on sellest ideest kohe vaimustuses ja tormab mäe tippu puid kuhjama. Nad avastavad, et neil ei ole võimalik seda süüdata, siis saabub Piggy koos käbinaga (mis on koosolekute jaoks hädavajalik, kellel on käbin, see räägib). Nad kasutavad tema prillid, et süüdata tuli, mis põleb hästi, siis süüdatakse suur osa metsa, mis võib tappa väikese lapse.
Jack ja pool tema koorist jahivad, samal ajal kui teine pool on määratud signaalitule hooldamiseks. Jackil tekib kinnisidee tappa, samal ajal kui Ralph on endiselt rohkem huvitatud varjendite ehitamisest (Simoni abiga) ja saarelt põgenemisest, mis Jacki enam ei paista häirivat. Ta tahab tappa siga.
Lõpuks vihastub Jack Ralfi peale ja moodustab omaenda hõimu. Nad varastavad põrsakese prillid, et nad saaksid tulekahju süüdata. Simon tapetakse poiste poolt, sest nad arvasid, et ta on metsaline. Algsest hõimust on alles jäänud ainult Ralph, Piggy ning Sam ja Eric. Nad lähevad mäe tippu, kus on Jacki hõim. Jack ja Ralph kaklevad ja Roger saadab alla kalju, mis napilt jääb Ralphist mööda, kuid tapab Piggy ja purustab Conch'i. Sam ja Eric võetakse Jacki hõimu poolt kinni ja Ralph põgeneb. Ralph läheb uuesti mäele, et näha Sami ja Ericit ning nad ütlevad talle, et Jack kavatseb teda jahtida. Ta läheb ja peidab end, kuid peagi leiab ta hõimu poolt üles. Tema välja suitsutamiseks tehakse tulekahju. Ta jookseb selle eest alla randa, kus hõimlased teda odadega käes taga ajavad. Ralph satub kokku mereväeohvitseriga, kes nägi tulekahju suitsu ja on tulnud neid päästma. See on irooniline, sest Jack tahtis ainult toitu jahti pidada ja mitte vaeva näha tulekahju pidamisega, kuid lõpuks süütab ta tule, mille tulemusena nad päästetakse...
