Live-CD, Live-DVD, Live-USB (Live-distro): mis see on ja kuidas töötab

Avasta, mis on Live-CD/Live-DVD/Live-USB (Live-distro) ja kuidas see töötab — käivita operatsioonisüsteem ilma paigalduseta. Samm-sammult juhend ja praktilised näpunäited.

Autor: Leandro Alegsa

Live-CD, Live-DVD või Live-Distro on operatsioonisüsteemi ja selle rakenduste komplekt, mille saab käivitada otse kandjalt (CD, DVD või USB-mälupulk) ilma, et oleks vaja midagi arvutisse eelnevalt paigaldada. Live-süsteemid laadivad end käivitamisel kandjalt ja töötavad sageli otse arvuti mälus või kasutavad ajutist kirjutatavat kihti, nii et põhisüsteem jääb ketta peal muutumatuks. Kandja nime järgi kutsutaksegi neid tavaliselt "Live CD", "Live DVD" või "Live USB".

"Distro" on lühend sõnast distributsioon ning seda kasutatakse eriti Linuxi puhul: Linuxi distributsioonide hulgas levinud ongi Live-versioonid. Niisiis tähistab "Live Distro" kõiki eri tüüpi neid spetsiaalseid operatsioonisüsteeme, mitte ainult üht või teist kandjat.

Kuidas Live-süsteem tehniliselt töötab

Live-ISO sisaldab tavaliselt järgmisi komponente: buutlaadija (näiteks ISOLINUX, SYSLINUX või GRUB), Linux'i tuum (kernel), initramfs (esmane failisüsteemi laadija) ja kokku surutud kasutajaruumi failisüsteem (sageli squashfs). Käivitamisel paigutatakse read-only failisüsteem mällu või paigutatakse selle ette kirjutatav kiht (nt overlayfs või unionfs), mis lubab süsteemil näida kirjutatavana ka siis, kui kandja ise on kirjutuskaitstud (CD/DVD).

Tavalised käitumisvariandid:

  • Ilma püsivuseta: kõik muudatused on ajutised ja lähevad kaotsi süsteemi väljalülitamisel — kasulik testimiseks ja privaatsuseks.
  • Püsivuse (persistence) abil: USB-laadimisel saab luua eraldi püsiva ala (fail või partitsioon), kuhu salvestatakse kasutaja failid ja sätted. Paljud Ubuntu-põhised Live'id toetavad nt casper-rw tüüpi lahendust.
  • Kõvakettale installimine: Live-materjalilt saab tavaliselt algatada täisinstalli, mis paigaldab süsteemi arvuti sisemisele kettale.

Milleks Live-süsteeme kasutatakse

  • Operatsioonisüsteemi testimine enne paigaldamist ilma arvuti olemasolevat süsteemi muutmata.
  • Süsteemi päästmine ja andmete taastamine (rescue/CD), kuna Live-ümbrises saab ligipääsu sisemistele ketastele.
  • Privaatsus- ja turvarakendused (nt Tails), mis ei hoiusta jätkuvalt andmeid peale väljalülitamist.
  • Forensika ja turvaauditi tööriistad, mille puhul on oluline, et ketas jääks kirjutamata.
  • Demonstratsioonid, haridus ja lihtne ligipääs tööriistadele ilma paigaldamiseta.

Live-CD/DVD vs Live-USB — erinevused

  • Kirjutatavus: CD/DVD on üldjuhul read-only, USB võimaldab püsivust ja kirjutamist.
  • Kiirus: USB on tavaliselt palju kiirem kui optiline draiv, eriti kaasaegsed USB 3.0 seadmed.
  • Ühilduvus: USB toetab paremini uuemaid masinaid (UEFI, Secure Boot), kuid see sõltub konkreetsest distributsioonist.
  • Mugavus: USB võimaldab lihtsamalt uuendada ja talletada isikuandmeid.

Kuidas Live-USB või Live-CD luua

Live-ISO loomine/kirjutamine on tavaline protsess. Peamised võimalused:

  • Linuxis: kasutada dd-käsku või spetsiaalseid tööriistu nagu mkusb või distro enda Startup Disk Creator.
  • Windowsis: kasutada programme nagu Rufus, balenaEtcher või UNetbootin.
  • MacOS: sobivad tööriistad on nt balenaEtcher ning käsurea dd.

Mõned ISO-d on isohybrid ja töötavad nii otse USB-le kirjutades kui ka optiliselt. Kui soovite püsivust, valige tööriistad, mis seda toetavad, või loo eraldi persistence-partitsioon/ -fail vastavalt distributsiooni juhendile.

Kuidas Live-OS-i käivitada

  • Esmalt salvestage ISO-kirje kandjale (CD/DVD põletamine või USB-le kirjutamine).
  • Seadistage arvuti BIOS/UEFI menüüst buutimise järjekord (boot order) nii, et valitud kandja oleks esimesena, või kasutage kiiret buutmenüüd (nt F12, Esc vms) ja valige sealt seade.
  • Mõned masinad kasutavad UEFI ja Secure Booti — paljud kaasaegsed distributsioonid toetavad Secure Booti, aga vajadusel saab Secure Boot ajutiselt keelata.
  • Pärast buutimist ilmub tavaliselt valikumenüü, kus saab valida Live-režiimi, püsivuse sätteid või installi alustamist.

Piirangud ja ettevaatusabinõud

  • Live-süsteemid võivad olla aeglasemad kui otse kettale paigaldatud süsteem, eriti kui töötavad RAM-is suure hulga andmega.
  • Kui Live käivitab ja monteerib sisemise ketta kirjutamisrežiimis, võib ekslik kirjutamine muuta või rikkuda andmeid — olge ettevaatlik, eriti päästeprotseduuride ajal.
  • Mõned draiverid või targmajad riistvarakomponendid ei pruugi Live-keskkonnas töötada (nt spetsiaalsed graafikadraiverid või traadita-adapterid).
  • Kui soovite tõelist privaatsust, kasutage spetsiaalseid amneesia-põhiseid levitusi (nt amnesic lahendused), mis ei salvesta midagi püsivalt.

Kokkuvõtteks: Live-CD/DVD/USB (Live-distro) on mugav ja turvaline viis tarkvara proovimiseks, süsteemi päästmiseks või privaatsuse tagamiseks ilma arvutit ümber installeerimata. USB-lahendused pakuvad lisavõimalusi nagu püsivus ja kiirem töö, samas kui CD/DVD on lihtne ja usaldusväärne lugemiseks mõeldud variant.

Ajalugu

Esimene Linuxil põhinev Live CD oli Yggdrasil Linux (selle tootmine lõpetati 1995. aastal), kuid see ei toiminud hästi, sest tollal ei suutnud CD-draiverid lugeda CD-d piisavalt kiiresti. 2003. aastal ilmus Debianil põhinev Live CD nimega Knoppix. Paljudele inimestele meeldis Knoppixi kasutada, nii operatsioonisüsteemina kui ka arvuti parandamiseks. Pärast seda on palju rohkem inimesi hakanud kasutama Live CD-d, sest sellised programmid nagu Linux Live scripts ja remastersys teevad väga lihtsaks oma isikupärastatud Live CD-de tegemise.

Kasutab

Mõned Live-Distro'd on tehtud selleks, et näidata, kuidas operatsioonisüsteem arvutis töötab, ilma et seda esmalt paigaldataks.

Teised Live Distros'id on varustatud mitmesuguse tarkvaraga, mis aitab lahendada erinevaid probleeme, mis võivad arvutiga juhtuda, näiteks kui nad saavad arvutiviiruse või kui inimene unustab oma parooli.

Inimesed loovad Live Distros'e ka selleks, et demonstreerida uusi võimalusi operatsioonisüsteemide loomiseks või tõestada, et operatsioonisüsteem saab töötada uut tüüpi arvutitel.

Screenshots

Siin on mõned pildid/ekraanipildid live-CD-dest:

·        

Fedora 11 Live CD

·        

Super OSi live DVD

·        

Ubuntu Live CD, millel töötab Firefox, OpenOffice.org

·        

Debiani live-CD

Seotud leheküljed

  • remastersys, lihtne tööriist kohandatud ubuntu Live CD/DVD loomiseks
  • Linuxi distributsioonide nimekiri


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3