Ubuntu: vaba Linuxi operatsioonisüsteem — tutvustus ja LTS-versioonid

Tutvu Ubuntu — vaba Linuxi operatsioonisüsteem, lihtne paigaldada ja kasutada; ülevaade LTS-versioonidest (nt 20.04 LTS) ning pikaajalisest toest ja uuendustest.

Ubuntu on vaba operatsioonisüsteem, mis kasutab Linuxi tuuma. Sõna "ubuntu" on Aafrika sõna, mis tähendab "inimlikkus teiste suhtes". See hääldatakse "oo-boon-too".

See on üks populaarsemaid Linuxi distributsioone ja põhineb Debian Linuxi operatsioonisüsteemil. Ubuntu eesmärk on teha selle kasutamine ja arvutisse paigaldamine lihtsaks. Ubuntut saab kasutada igat tüüpi personaalarvutites (ja isegi seadmetes nagu robotid), sealhulgas Windows 10-s. Ubuntu laaditakse alla DVD kujul, mida saab tasuta alla laadida Ubuntu veebilehelt. Seda saab installeerida või testida, käivitades DVD-d.

Väljaanded ja tugi

Ubuntu ilmub iga kuue kuu järel (aprillis ja oktoobris) ning iga kahe aasta tagant ilmub pikaajalise toetusega (LTS) versioon aprillis. Versioonide numeratsioon kasutab aastat ja kuud (näiteks 24.04 tähistab 2024. aasta aprilli). LTS-versioonid (Long Term Support) saavad tavaliselt 5 aastat ametlikku turva- ja hooldustuge; selle järel on võimalik saada pikemat tuge läbi Canonicali pakutava laiendatud turvatoe (ESM/Ubuntu Pro).

Tavalised "vaheväljaanded" (interim releases) saavad tavaliselt lühema toeperioodi (tavaliselt umbes 9 kuud) ja on mõeldud uute funktsioonide testimiseks. Enamik töölauakasutajaid eelistab stabiilset LTS-versiooni, eriti tootmiskeskkondades.

Peamised omadused

• Lihtne paigaldus ja kasutajaliides: Ubuntu Desktop kasutab vaikimisi GNOME töölauakeskkonda (alates 17.10) ja pakub kasutajasõbralikku graafilist installerit ning live-USB/DVD režiimi süsteemi testimiseks ilma kettale kirjutamata.
• Tarkvarahaldus: tarkvara paigaldamiseks kasutatakse peamiselt APT pakendihaldurit (.deb paketid) ja Ubuntu tarkvarakeskkonda; lisaks toetab Ubuntu Canonicali pakenditud Snap–pakette, mis on konteineriseeritud ja eraldatud traditsioonilistest paketihalduritest.
• Mitmekesine kasutusvaldkond: Desktop, Server, Cloud, container-põhised pilvepildid ja spetsiaalsed versioonid IoT/embeddedi jaoks (Ubuntu Core).
• Turvalisus ja värskendused: regulaarsed turvavärskendused, tulemüüritööriistad ja võimalus kasutada Canonicali ESM-i ettevõttekeskkondades pikemaks turvatoeks.

Eriversioonid (flavours) ja kommertsvõimalused

Ubuntu pakub mitmeid ametlikke "flavour"-väljaandeid erinevate töölauakeskkondade ja otstarvete jaoks — näiteks Kubuntu (KDE Plasma), Xubuntu (XFCE), Lubuntu (LXQt), Ubuntu MATE, Ubuntu Budgie ja Ubuntu Studio multimeediale. Lisaks on olemas Ubuntu Server ja spetsiaalsed pilve- ning IoT-versioonid.

Canonical Ltd., Ubuntu arendaja, pakub lisaks tasuta avatud lähtekoodiga versioonile ka kommertsteenuseid, nagu tasuline tugi, hooldus ja Ubuntu Pro, mis võimaldab pikendada turvatuge ning lisada ettevõttele mõeldud compliance- ja haldusfunktsioone.

Paigaldamine ja kasutamine

• Ubuntu saab paigaldada otse USB-mälupulgalt või DVD-lt, valida vähendatud (minimal) installi või täisgraafilise keskkonna.
• Seda saab kasutada kas ainsa operatsioonisüsteemina, dual-boot lahendusena koos Windowsiga või virtuaalmasinas.
• Windowsi kasutajatel on võimalik käivitada Ubuntu ka Windows Subsystem for Linux (WSL) abil, mis võimaldab käivitada Linuxi tööriistu otse Windowsis.

Kogukond ja arendus

Ubuntu on tugevasti kogukonnapõhine: arendajad, tõlkijad, dokumentatsioonihuvilised ja tavakasutajad aitavad süsteemi täiustada. Tarkvara- ja vea-aruanded koondatakse tavaliselt Launchpad-is, foorumites ja spetsiaalsetes küsimuste-vastuste kanalites. Canonical koordineerib väljatöötamist, vabastab ametlikud uued versioonid ja pakub ärikliente huvitavaid teenuseid.

Kes peaks Ubuntu valima?

Ubuntu on hea valik nii algajale Linuxikasutajale kui ka ettevõtetele tänu lihtsale paigaldamisele, laiale riistvaratoele ja pikaajalisele LTS-tugile. Arendajatele on Ubuntu populaarne valik ka seetõttu, et tarkvaraarendusvahendid, konteinerid (Docker, LXD) ja pilveintegratsioon toimivad hästi.

Lühikokkuvõte: Ubuntu on vaba, avatud lähtekoodiga Linuxi distributsioon, mille eesmärk on olla kasutajasõbralik ja sobiv nii lauaarvuti-, serveri- kui pilvekeskkondadesse. LTS-väljaanded annavad stabiilse ja turvatud aluse tootmiseks, samas kui kuuekuulised värskendused toovad uusi funktsioone kiiremini.

Ubuntu algatas ja arendab alates 2004. aastast Canonical Ltd., mille asutaja on Mark Shuttleworth.

Paketid ja tarkvaratugi

Ubuntu jagab kogu tarkvara nelja erinevasse kategooriasse, et näidata erinevusi litsentsimises ja kättesaadava toetuse mahus. Need on järgmised:

	tasuta tarkvara	mittevaba tarkvara
toetatud	Main	Piiratud
toetamata	Universum	Multiversum

Vaba tarkvara hõlmab siin ainult tarkvara, mis vastab Ubuntu litsentsimisnõuetele, mis on peaaegu samad kui Debiani vaba tarkvara suunised. Kategooria Main puhul on aga üks erinevus - seal on firmware ja fontid, mida ei saa muuta, kuid mis on lisatud juhul, kui Ubuntu ei tööta õigesti.

Mittevaba tarkvara ei ole tavaliselt toetatud (Multiverse), kuid mõned erandid (Restricted) on tehtud väga olulise mittevaba tarkvara puhul. Toetatava mittevaba tarkvara hulka kuuluvad seadme draiverid, mida on vaja Ubuntu jooksutamiseks praegusel riistvaral. Piiratud kategoorias on toetuse tase väiksem kui põhikategoorias, kuna arendajad ei pruugi pääseda ligi lähtekoodile. Soovitakse, et Main ja Restricted peaksid sisaldama kogu tarkvara, mis on vajalik üldkasutatava Linuxi süsteemi jaoks.

Lisaks ametlikele repositooriumidele on Ubuntu Backports, mis on ametlikult teadaolev projekt uuema tarkvara tagasipordiks Ubuntu hilisematest versioonidest. See repositoorium ei ole terviklik (see tähendab, et sellest puuduvad osad); see koosneb peamiselt kasutajate soovitud pakettidest, mis võetakse vastu, kui need vastavad kvaliteedijuhistele.

Ubuntu Touch (enam ei toetata), mis töötab Nexus 5 nutitelefonil

Variandid

Ubuntu on saadaval mitmes erinevas variandis, näiteks seetõttu, et on mitmeid võimalusi, millist töölauakeskkonda kasutada.

Ametlikud sõsardistributsioonid, mida Canonical täielikult toetab, on järgmised:

• Ubuntu Kylin, ametlik tuletis, mis on suunatud Hiina turule
• Kubuntu, töölaua distributsioon, mis kasutab GNOME asemel KDE-distribuuti
• Ubuntu Server Edition, mida kasutatakse peamiselt serverites teenuste osutamiseks. See versioon on varustatud ainult käsurea liidesega, kuid sellele on võimalik paigaldada ka graafiline kasutajaliides.
• Xubuntu, "kerge" distributsioon, mis põhineb GNOME asemel Xfce'i töölauakeskkonnal, mis on loodud selleks, et töötada paremini madala spetsifikatsiooniga arvutites.
• Lubuntu, töölaud, mis kasutab LXDE töölauakeskkonda
• Ubuntu Budgie, töölaud, mis kasutab Budgie töölauakeskkonda
• Ubuntu MATE
• Ubuntu Studio, Ubuntu multimeedia loomise vorm Ubuntu
• Edubuntu, Unityd kasutav klassiruumide jaoks mõeldud distributsioon

Kubuntu on Ubuntu distributsiooni ametlik variant, mis kasutab GNOME asemel KDE-d.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Ubuntu?

K: Mida tähendab sõna "ubuntu"?

K: Kuidas hääldatakse sõna "ubuntu"?

K: Mis on Ubuntu eesmärk?

K: Mis tüüpi seadmetel saab Ubuntut kasutada?

K: Kuidas saab keegi Ubuntut alla laadida?

K: Kes arendas Ubuntu?

Otsing