Luddiidid: 19. sajandi tekstiilitööliste protest masinate vastu

Luddiidid: 19. sajandi tekstiilitööliste radikaalne protest masinate vastu — ajalugu, põhjused ja mõju industrialiseerumisele ning tööle.

Luddiidid olid 19. sajandi alguse radikaalne rühmitus, mis hävitas protestina tekstiilimasinad. Rühmitus protestis masinate kasutamise vastu "petturlikul ja petlikul viisil", et vältida standardseid töövõtteid. Tegemist oli inglise tekstiilitöölistega, kes andsid vande seista vastu masinatele tekstiilitööstuses.

Ludditeedid kartsid, et nende käsitööoskuste õppimisele kulunud aeg läheb raisku, sest masinad asendavad nende rolli tööstuses. Neil oli suures osas õigus, kuid teisest küljest kasvas tekstiilitööstus suureks riideeksportijaks.

Ei ole päris õige, et ludiidid protesteerisid masina enda vastu, et peatada progressi. Kuid aja jooksul on see mõiste hakanud tähendama inimest, kes on industrialiseerimise, automatiseerimise või uute tehnoloogiate vastu üldiselt.

Luddistlik liikumine algas Nottinghamis ja lõppes kogu piirkonda hõlmava mässuga, mis kestis aastatel 1811-1816. Veski- ja tehaseomanikud hakkasid protestijaid tulistama. Lõpuks suruti liikumine sõjalise jõuga maha.

Taust ja põhjused

Luddiitide mäss oli osa laiemast reageeringust tööstusrevolutsiooni majanduslikele ja sotsiaalsetele muutustele. Tekstiilitööstuses tulid masinad — nagu kudimis- ja varetuumasinad — kasutusele, mis võimaldasid toota rohkem kangast kiiremini ja odavamalt. See tekitas survet palkadele, palgatasemete langust ja töökohtade vähenemist eriti oskustööliste seas. Samuti mõjutasid majanduslikud tegurid — jahardunud töötingimused, hooajaline tööpuudus ja käsitööde vähenemine — paljusid töölisi.

Nimi ja juhtfiguurid

Liikumise nime all on populaarne legend mehest nimega Ned Ludd (või "King Ludd"), keda kasutatakse kui anonimset juhtfiguuri ja sümbolit. Tegelikult oli "Ned Ludd" pseudonüüm ja retooriline konstruktsioon: protestijaid esindati ja ähvardusi allkirjastati sageli nimega "General Ludd" või tema variatsioonidega, et koondada jõud ja tekitada hirmu tehaseomanike hulgas.

Meetodid ja organiseeritus

Luddiidid ei piirdunud üksnes sõnadega: nad tungisid tehastesse, purustasid masinaid ja mõnikord ründasid omanike vara. Tegevus oli sageli organiseeritud ja toimus öösel või varahommikul, riietatuna maskidesse või anonüümseks varjatud. Lisaks vägivallale saatsid nad ka kirjalikke nõudeid ja ähvardusi, mis olid mõeldud töötingimuste ja palkade kaitsmiseks. Kuigi tark võis olla väike grupp sõdalasi, üritati protesti esitada kui laiemat "rahvalikku" liikumist.

Vastureaktsioon ja õiguslik tagajärg

Valitsus ja töösturid reageerisid karmilt. 1812. aastal võeti vastu seadus, mis muutis raami- ja masinate purustamise kuriteoks, mille eest võis määrata surmanuhtluse — see oli osa laiemast pingest, kus valitsus kasutas sõjaväge ja kohtusüsteemi mässude mahasurumiseks. Paljusid kahtlustatavaid arreteeriti, mõisteti süüdi ja karistati kas hukkamise, vangistuse või saatmisega transporti Austraaliasse. Sõjaväe kohalolek ja range õiguslik vastus aitasid liikumise murda aastatel 1812–1816.

Tähendus ja pärand

Historiograafiliselt on oluline rõhutada, et luddism ei olnud lihtne tehnoloogia-vastasus: see oli vastuhakk konkreetsele majandusmudelile ja sellele, kuidas tehnoloogiline muutus ja kapitalistlik tootmine mõjutasid elatusallikat ja töötingimusi. Samas kujunes sõnast "luddiit" kaasaegne tähendus — inimene, kes vastandub uutele tehnoloogiatele või automatiseerimisele, sageli peetud vanamoodsaks või vastupidavaks muutustele.

• Geograafia: Aktiivne peamiselt Inglismaa Midlandsis ja Yorkshire'i ringkonnas (Nottinghamshire, Yorkshire, Lancashire).
• Ajajärk: Tipptasemel 1811–1816, kuid sarnased masinatevastased protestid olid ka mujal ja hiljem.
• Pärand: Luddiitide lugu on esindatud kirjanduses, rahvalauludes ja poliitilises diskursuses; nende juhtum tõstab esile tehnoloogia ja sotsiaalse õigluse suhte keerukust.

Kaasaegses arutelus tehakse sageli võrdlusi luddiitide ja tänapäevaste murede vahel seoses automatiseerimise, robotiseerimise ja tehisintellekti mõjuga töökohtadele — mis näitab, et küsimused tööturu ümberkujundamisest ja majandusliku turvalisuse tagamisest on jätkuvalt aktuaalsed.

Küsimused ja vastused

K: Kes olid ludiidid?

K: Mille vastu protestisid ludiidid?

K: Millise vande andsid ludiidid?

K: Mida kartsid ludiidid masinate suhtes tekstiilitööstuses?

K: Kas tekstiilitööstus kasvas hoolimata ludditeedide protestidest?

K: Kas ludiidid protesteerisid progressi vastu?

K: Kuidas ja millal lõppes luddiitide liikumine?

Otsing