Mesonid
Mesonid on uskumatult väikesed subatomaarsed osakesed, mis koosnevad ühest kvarkist ja ühest antikvargist. Antikvargid on tavalise kvarki antiaine vaste, mis tähendab, et sekundi murdosa jooksul hävitavad kvark ja selle antikvark teineteist, tekitades ainult energiat. Kuna antimateria kvarkidel on tavakvarkidele vastupidine spinn, võivad nende spinnid üksteist neutraliseerida, mis moodustab Higgsi bosoni sarnase osakese. Nimetus meson pärineb kreeka keelest "mesos", mis tähendab keskmist. See tuleneb sellest, et esimeste avastatud mesoonide massid olid kergete osakeste, nagu elektronid, mida nimetatakse leptoniteks, ja raskete osakeste, nagu prootonid, mida nimetatakse baryonideks, massi vahel.
Mesoonide spinn
Mesonid on hadronid, mis tähendab lihtsalt, et nad koosnevad kvarkidest. Kuna kvarkidel on erinevad murdlaengud, võivad mesonid omada laengut. Kvarkide laengud võivad aga tühistuda, moodustades laenguta mesooni. Ülejäänud hadronite perekonda kuuluvad baryonid, mis koosnevad kolmest kvargist. Kuna kõik kvargid on spinniga 1/2, ei saa kolm neist kunagi kokku täisarvulist spinni. Terviklik spinn on lihtsalt 0, 1 või 2. Tervikliku spinniga osakesi nimetatakse bosoonideks, mis järgivad Bose-Einsteini statistikat. See tähendab, et rohkem kui üks boson võib tegelikult olla korraga ühes ja samas ruumipunktis. Meson koosneb aga ühest kvarkist ja ühest antikvargist, millel kummalgi ei ole täisarvulist spinni. Osakeste, millel ei ole täisarvulist spinni, spinniks on 1/2 või 3/2. Neid 1/2 spinniga osakesi nimetatakse fermioonideks, sest nad alluvad Fermi-Diraci statistikale. See tähendab, et rohkem kui üks fermion ei saa olla korraga ühes ja samas ruumipunktis. Kõik teadaolevad baryonid ja kvarkid (ja antikvarkid) on fermionid ja kõik mesonid on bosonid. See võib olla väga segane, sest see tähendab, et rohkem kui üks meson võib olla korraga samas ruumipunktis, kuid kvarkid, millest mesonid koosnevad, ei saa olla korraga samas ruumipunktis.
Mesoonide loomine
Kõige tavalisem looduslik viis, kuidas me leiame mesoone, on kosmilise kiirguse ja aine vastastikmõju. Seda protsessi saab dubleerida osakeste kiirendites, mis purustavad suure energiaga kvarkide ja antikvarke. Kuid mesonid on väga ebastabiilsed ja muutuvad kiiresti teisteks osakesteks. Laetud mesonid võivad laguneda elektronideks ja neutriinodeks ning laenguta mesonid võivad laguneda footoniteks. Kuna antiaine hävitab ainet, tekib suur hulk energiat. Energia järgib võrrandit E=mc2 .
| · v · t · e Osakesed füüsikas | |||||||||||||
| |||||||||||||
| Komposiit |
| ||||||||||||
| |||||||||||||
Küsimused ja vastused
K: Mis on mesoonid?
V: Mesonid on uskumatult väikesed subatomaarsed osakesed, mis koosnevad ühest kvarkist ja ühest antikvargist.
K: Mis on antikvark?
V: Antikvark on tavalise kvarki antiaine vaste.
K: Kuidas kvadriku ja antikvarkide spinnid omavahel suhtlevad?
V: Kvarkide ja antikvargide spinnid võivad üksteist neutraliseerida, mis moodustab Higgsi bosoni sarnase osakese.
K: Kust tuleb nimetus "meson"?
V: Nimi meson pärineb kreeka keelest "mesos", mis tähendab keskmist.
K: Miks mesoonidele selline nimi anti?
V: Mesoonid said selle nime, sest esimeste avastatud mesoonide massid olid kergete osakeste, nagu elektronid, mida nimetatakse leptoniteks, ja raskete osakeste, nagu prootonid, mida nimetatakse baryonideks, massi vahel.
K: Mis on leptonid?
V: Leptoonid on kerged osakesed nagu elektronid.
