Mesonid on väikeseid, tugeva tuumajõu poolt seotud hadroneid osakesi, mis koosnevad ühest kvarkist ja ühest antikvargist. Need osakesed ei ole leptonid nagu elektronid, vaid kuuluvad hadronite hulka koos prootonidega ja teiste baryonidega (baryonideks nimetatavad osakesed).
Antikvark on kvargi antipartikkel: tal on kvargiga võrreldes vastupidised kvantarvud (näiteks elektrilaeng ja värlaeng ehk „color charge”), kuid sama pooltäisarvuline spinn (kvarkidel/antikvarkidel on spinn 1/2). Kvark ja antikvark võivad omavahel anihileeruda, kui nende kvantarvud sobivad, kuid see ei tähenda, et kõik mesonid hävineksid kohe — paljude mesonide eluea määravad nende lagunemisteede tüübid (tugev, elektromagnetiline või nõrk interaktsioon) ja need eluead võivad ulatuda väga lühikestest (~10^−24 s) kuni oluliselt pikemate väärtusteni.
Mesonid on üldiselt bosonid, sest kvargi ja antikvargi spinni vektorkombinatsioonist tekib täisarvuline totaalne spinn (näiteks pseudoskalaarsed mesonid J^P = 0^− või vektorse mesonid J^P = 1^−). Mesonide omadusi määravad lisaks spinile ka teised kvantarvud nagu isospin, strangeness, charm, bottom jm, mis sõltuvad selles osalevate kvarkide tüübist (flavour).
Neid osakesi hoiavad koos gluonid ja tugev tuumajõud (kvantkromodünaamika — QCD) ning mesonide uurimine annab olulist teavet värlaengu, konfinemendi ja jõujoonte kohta. Eraldi rühmad on näiteks sümmeetrilised quark–antikvark paarid samast maitsest (nagu charmonium ja bottomonium — J/ψ, ϒ) ning valgemate flavour’idega mesonid nagu pionid ja kaonid. Pionid (π) on näited kergematest mesonidest ja nad mängivad tähtsat rolli nukleoni-vahendatud residuaalse tuumajõu kirjeldamisel (Yukawa-vahendus).
Termin meson pärineb kreeka keelest sõnast „mesos” — „keskmine”, kuna esimestena avastatud mesonide massid jäid vahemikku, mis oli raskemate baryonide ja kergemate leptonite vahepeal. See nimetus peegeldab ajaloolist vaatlust, mitte mingit seost näiteks Higgsi bosoniga; mesonide kvantolekud ei „moodusta” Higgsi bosoni.
Mesoneid toodetakse ja uuritakse kiirendajates, kosmiliste kiirte vastasmõjus Maa atmosfääriga ning raskeosakestega kokkupõrgetes. Mõned oluline nähtused, mille kaudu mesonid on teaduses tähtsad, on näiteks CP-rikkumine kaonide ja B-mesonide süsteemides, samuti kvarkide sidumine ja hadroniseerumine pärast kõrgeenergeetilisi kokkupõrkeid.
Kokkuvõtlikult: mesonid on kvark–antikvark paaridest moodustunud hadronid, mille omadused sõltuvad osalevate kvarkide tüübist, spinnist, värlaengust ja vastavatest interaktsioonidest; nende uurimine annab põhiteadmisi tugeva vastasmõju ja elementaarosakeste füüsika kohta.