Metalliline side

Metalliline side on paljude eraldunud elektronide jagamine paljude positiivsete ioonide vahel, kus elektronid toimivad "liimina", mis annab ainele kindla struktuuri. See erineb kovalentsest või ioonsest sidemest. Metallidel on madal ionisatsioonienergia. Seetõttu võivad valentselektronid olla delokaliseeritud kogu metallides. Delokaliseeritud elektronid ei ole seotud metalli konkreetse tuumaga, vaid nad võivad vabalt liikuda kogu kristallstruktuuris, moodustades elektronide "mere".

Elektronidel ja metalli positiivsetel ioonidel on omavahel tugev tõmbejõud. Seetõttu on metallidel sageli kõrge sulamis- või keemistemperatuur. Põhimõte on sarnane ioonsete sidemete põhimõttega.

Metallsidemed põhjustavad paljud metallide omadused, nagu tugevus, plastilisus, plastilisus, läige, soojus- ja elektrijuhtivus.

Kuna elektronid liiguvad vabalt, on metallil teatav elektrijuhtivus. See võimaldab energiat kiiresti läbi elektronide läbida, tekitades elektrivoolu. Metallid juhivad soojust samal põhjusel: vabad elektronid saavad energiat kiiremini edasi kanda kui muud ained, mille elektronid on paigale kinnitatud. On ka mõned mittemetallid, mis juhivad elektrit: grafiit (sest sarnaselt metallidele on ka sellel vabad elektronid) ja ioonühendid, mis on sulatatud või vees lahustunud ja millel on vabalt liikuvad ioonid.

Metallide sidemetel on vähemalt üks valentselektron, mida nad ei jaga naaberaatomitega, ja nad ei kaota ioonide moodustamiseks elektrone. Selle asemel kattuvad metalli aatomite välised energiatasemed (aatomiorbitaalid). Need on sarnased kovalentsete sidemetega. Kõikidel metallidel ei ole metalliline side. Näiteks elavhõbeda ioonid (Hg2+)
₂) moodustavad kovalentsed metall-metall sidemed.

Sulam on metallide lahus. Enamik sulameid on läikivad nagu puhtad metallid.

Metallsidemeid leidub sellistes metallides nagu tsink.

Seotud leheküljed

Küsimused ja vastused

K: Mis on metalliline side?

V: Metalliline side on paljude eraldunud elektronide jagamine paljude positiivsete ioonide vahel, kus elektronid toimivad "liimina", andes ainele kindla struktuuri. See erineb kovalentsest või ioonsest sidemest.

K: Miks on metallidel madal ionisatsioonienergia?

V: Metallidel on madal ionisatsioonienergia, sest nende valentselektronid võivad olla delokaliseeritud üle kogu metallide, mis tähendab, et nad ei ole seotud konkreetse metalli tuumaga ja võivad vabalt liikuda kogu kristallstruktuuri ulatuses, moodustades elektronide "mere".

K: Kuidas põhjustab metalliside teatavaid omadusi metallides?

V: Metallsidemed põhjustavad paljusid metallide omadusi, näiteks tugevust, plastilisust, plastilisust, läiget, soojuse ja elektri juhtimist. See on tingitud sellest, et elektronid liiguvad vabalt, mis võimaldab elektrijuhtivust ja kiiret energia ülekandmist nende kaudu, tekitades elektrivoolu.

K: Millist tüüpi sidemeid ei ole kõigil metallidel?

V: Mitte kõigil metallidel ei ole metallilisi sidemeid; näiteks elavhõbeda ioonid (Hg2+2) moodustavad kovalentseid metall-metall sidemeid.

K: Mis on sulam?

V: Sulam on metallide lahus, millel on sageli sarnased omadused nagu puhtal metallidel, näiteks on see läikiv.

K: Kuidas juhib grafiit elektrit, kuigi ta ei ole metall?

V: Grafiit juhib elektrit, kuigi ta ei ole metall, sest nagu mõned teised mittemetallid, on ka grafiidil vabu elektrone, mis võimaldavad elektrijuhtivust.

K: Kas peale grafiidi on ka teisi mittemetalle, mis suudavad elektrit juhtida?

V: Jah, ka mõnedel ioonilistel ühenditel, mis on sulatatud või vees lahustunud, on vabalt liikuvaid ioone, mis võimaldavad ka neil elektrit juhtida.