Aastatuhande arengueesmärgid (ÜRO) 2000–2015: eesmärgid ja tulemused

Aastatuhande arengueesmärgid (ÜRO) 2000–2015: ülevaade eesmärkidest, saavutustest ja mõjust vaesusele, haridusele, tervishoiule ja keskkonnale.

Autor: Leandro Alegsa

Aastatuhande arengueesmärgid on ÜRO kaheksa eesmärki. Need otsustati 2000. aastal. Kõik 189 ÜRO liikmesriiki (praegu on neid 193) ja vähemalt 23 rahvusvahelist organisatsiooni teatasid, et püüavad aidata kaasa eesmärkide saavutamisele 2015. aastaks:

  1. Äärmise vaesuse ja nälja kaotamine
  2. Üldise alghariduse saavutamiseks
  3. Soolise võrdõiguslikkuse edendamine
  4. Vähendada laste suremust
  5. Emadeterviseparandamiseks
  6. Võitlus HIV/AIDSi, malaaria ja muude haiguste vastu.
  7. Tagada keskkonnasäästlikkus.
  8. Arendada globaalset arengupartnerlust.

Igal eesmärgil olid konkreetsed eesmärgid ja nende saavutamise kuupäevad. Edasimineku hõlbustamiseks leppisid G8 rahandusministrid 2005. aasta juunis kokku, et Maailmapangale, Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF) ja Aafrika Arengupangale (AfDB) antakse piisavalt vahendeid, et kustutada 40-55 miljardi dollari ulatuses vaeste riikide võlgu. See pidi võimaldama neil kasutada vahendeid tervishoiu ja hariduse parandamiseks ning vaesuse vähendamiseks.

Arenenud riikide abi aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks suurenes kõnealusel perioodil. Rohkem kui pool sellest läks võlakoorma vähendamiseks. Suur osa ülejäänud summast läks arenguabi asemel loodusõnnetuste leevendamiseks ja sõjaliseks abiks.

Tulemused ja peamised mõjud

Aastatuhande arengueesmärkide (MDG) perioodil 2000–2015 toimus maailmas märkimisväärne edasiminek mitmel rindel. Eesmärkide raames määratleti kokku mitmeid konkreetseid sihte ja indikaatoreid (ühtekokku mitukümmend sihti ja üle kuuekümne indikaatori), mis aitasid suunata poliitikat ja rahastamist. Mõned olulised saavutused:

  • Vaesuse vähenemine: äärmine vaesus vähenes üle maailma oluliselt ja paljud riigid saavutasid eesmärgi äärmise vaesuse osakaalu poole võrra vähendamisest võrreldes 1990. aasta tasemega.
  • Haridus: oluliselt kasvas kooli registreerimine ja alghariduse saavutatavus mitmes regioonis; paljud riigid tegid samme, et vähendada koolist väljalangemist ja suurendada tüdrukute ligipääsu haridusele.
  • Tervishoid: laste suremus vähenes märkimisväärselt ja emade tervis paranes mitmes riigis tänu immuniseerimisele, paremale tervishoiuteenuste kättesaadavusele ja raseduse-järgsele hooldusele. Samuti vähenesid uute HIV-nakkuste ja mitmete nakkushaiguste levik ning paranemine toimus malaaria tõrjes paljudes piirkondades.
  • Keskkonna ja veekindlus: suur osa maailmakogukonnast parandas juurdepääsu puhtale joogiveele ja põhilistele sanitaarteenustele, kuigi loodusvarade kadumine ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine jätkusid.
  • Globaalne koostöö: arengukoostöö ja võlakoormuse leevendamine saadeti paljudes riikides investeeringute hüppelise kasvu suunas sotsiaalvaldkondades.

Piirangud ja kriitika

Kuigi MDG-d aitasid koondada globaalset tähelepanu ja ressursse, tõstatati ka mitmeid kriitilisi tähelepanekuid:

  • Edusammud olid väga ebavõrdsed: Kiireim areng toimus teatud Aasia ja Ladina-Ameerika riikides, samas kui konfliktipiirkondades ja paljudes Aafrika riikides jäid tulemused tagasihoidlikumaks.
  • Paljud MDG-d keskendusid keskmistele tulemustele riigi tasandil, jättes vähem tähelepanu sissetulekute, soolise, etnilise ja piirkondliku ebavõrdsuse vähendamisele.
  • Andmete puudujäägid ja mõõtmismeetodite erinevused raskendasid edusammude usaldusväärset hindamist mõnes riigis.
  • Abi suunamine ning rahastuse kulutused ei käinud alati kokku eesmärkidega: osa rahastusest läks abi asemel humanitaarabiks või sõjalisteks kulutusteks.

Järeldus ja pärand

Aastatuhande arengueesmärgid muutsid oluliselt rahvusvahelist poliitikat ja andsid selge raamistiku mõõdetavate eesmärkide seadmiseks. MDG-de edukas pool täitmisest ja samas esile kerkinud puudujäägid aitasid kujundada järgijat — ÜRO jätkusuutliku arengu eesmärgid (SDG-d), mille 17 eesmärki võeti vastu 2015. aastal ja mille tähtaeg on 2030. SDG-de loomisel püüti paremini käsitleda ebavõrdsust, keskkonda ja arengute vahelisi seoseid ning kaasata laiem valik osapooli era- ja mittetulundussektorist.

Kokkuvõttes on MDG-de periood 2000–2015 näide sellest, kuidas selged globaalset taset seavad eesmärgid võivad tuua reaalseid muutusi, kuid ka sellest, et pikaajaliste ja õiglaselt jaotunud tulemuste saavutamiseks on vaja järjepidevat pingutust, paremaid andmeid ning sihipärast poliitikat ja rahastamist kõige haavatavamates piirkondades.

Aastatuhande arengueesmärgid on ÜRO algatus.Zoom
Aastatuhande arengueesmärgid on ÜRO algatus.

Küsimused ja vastused

K: Mis on aastatuhande arengueesmärgid?


V: Aastatuhande arengueesmärgid on kaheksa ÜRO poolt 2000. aastal püstitatud eesmärki, mida kõik 189 ÜRO liikmesriiki ja vähemalt 23 rahvusvahelist organisatsiooni leppisid kokku, et püüavad aidata kaasa nende saavutamisele 2015. aastaks.

K: Millised on mõned eesmärgid?


V: Mõned eesmärgid hõlmavad äärmise vaesuse ja nälja kaotamist, üldise alghariduse saavutamist, soolise võrdõiguslikkuse edendamist, laste suremuse vähendamist, emade tervise parandamist, võitlust HIV/AIDSi, malaaria ja muude haiguste vastu, keskkonna jätkusuutlikkuse tagamist ja ülemaailmse arengupartnerluse arendamist.

K: Kuidas aitasid arenenud riigid nende eesmärkide saavutamisele kaasa?


V: 2005. aasta juunis leppisid G8 riikide rahandusministrid kokku, et nad eraldavad Maailmapangale, Rahvusvahelisele Valuutafondile ja Aafrika Arengupangale piisavalt vahendeid, et kustutada 40-55 miljardit dollarit vaeste riikide võlgu, et nad saaksid kasutada vahendeid tervishoiu ja hariduse parandamiseks ning vaesuse vähendamiseks. Arenenud riigid suurendasid sel perioodil ka oma abi aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks, kusjuures rohkem kui pool sellest läks võlakergenduseks, samas kui suur osa ülejäänud summast läks arenguabi asemel loodusõnnetuste leevendamiseks ja sõjaliseks abiks.

K: Milline oli nende eesmärkide saavutamise ajakava?


V: Kõik 189 ÜRO liikmesriiki (praegu on neid 193) ütlesid, et nad püüavad aidata kaasa eesmärkide saavutamisele 2015. aastaks, kusjuures igal eesmärgil on konkreetsed eesmärgid ja nende saavutamise kuupäevad.

K: Mis on võlakergendus?


V: Võlgade kergendamine on see, kui võlausaldaja nõustub vähendama või andestama võlgniku rahalisi kohustusi kas osaliselt või täielikult. Käesoleval juhul tähendab see 40-55 miljardi dollari suuruse võla kustutamist vaestele riikidele, et nad saaksid kasutada vahendeid tervishoiu ja hariduse parandamiseks ning vaesuse vähendamiseks.

K: Kes eraldas vahendid võlakergenduseks? V: G8 rahandusministrid eraldasid Maailmapangale, Rahvusvahelisele Valuutafondile ja Aafrika Arengupangale piisavalt vahendeid, et kustutada 40-55 miljardit dollarit vaeste riikide võlgu.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3