Aastatuhande arengueesmärgid
Aastatuhande arengueesmärgid on ÜRO kaheksa eesmärki. Need otsustati 2000. aastal. Kõik 189 ÜRO liikmesriiki (praegu on neid 193) ja vähemalt 23 rahvusvahelist organisatsiooni teatasid, et püüavad aidata kaasa eesmärkide saavutamisele 2015. aastaks:
- Äärmise vaesuse ja nälja kaotamine
- Üldise alghariduse saavutamiseks
- Soolise võrdõiguslikkuse edendamine
- Vähendada laste suremust
- Emadeterviseparandamiseks
- Võitlus HIV/AIDSi, malaaria ja muude haiguste vastu.
- Tagada keskkonnasäästlikkus.
- Arendada globaalset arengupartnerlust.
Igal eesmärgil olid konkreetsed eesmärgid ja nende saavutamise kuupäevad. Edasimineku hõlbustamiseks leppisid G8 rahandusministrid 2005. aasta juunis kokku, et Maailmapangale, Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF) ja Aafrika Arengupangale (AfDB) antakse piisavalt vahendeid, et kustutada 40-55 miljardi dollari ulatuses vaeste riikide võlgu. See pidi võimaldama neil kasutada vahendeid tervishoiu ja hariduse parandamiseks ning vaesuse vähendamiseks.
Arenenud riikide abi aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks suurenes kõnealusel perioodil. Rohkem kui pool sellest läks võlakoorma vähendamiseks. Suur osa ülejäänud summast läks arenguabi asemel loodusõnnetuste leevendamiseks ja sõjaliseks abiks.
Aastatuhande arengueesmärgid on ÜRO algatus.
Küsimused ja vastused
K: Mis on aastatuhande arengueesmärgid?
V: Aastatuhande arengueesmärgid on kaheksa ÜRO poolt 2000. aastal püstitatud eesmärki, mida kõik 189 ÜRO liikmesriiki ja vähemalt 23 rahvusvahelist organisatsiooni leppisid kokku, et püüavad aidata kaasa nende saavutamisele 2015. aastaks.
K: Millised on mõned eesmärgid?
V: Mõned eesmärgid hõlmavad äärmise vaesuse ja nälja kaotamist, üldise alghariduse saavutamist, soolise võrdõiguslikkuse edendamist, laste suremuse vähendamist, emade tervise parandamist, võitlust HIV/AIDSi, malaaria ja muude haiguste vastu, keskkonna jätkusuutlikkuse tagamist ja ülemaailmse arengupartnerluse arendamist.
K: Kuidas aitasid arenenud riigid nende eesmärkide saavutamisele kaasa?
V: 2005. aasta juunis leppisid G8 riikide rahandusministrid kokku, et nad eraldavad Maailmapangale, Rahvusvahelisele Valuutafondile ja Aafrika Arengupangale piisavalt vahendeid, et kustutada 40-55 miljardit dollarit vaeste riikide võlgu, et nad saaksid kasutada vahendeid tervishoiu ja hariduse parandamiseks ning vaesuse vähendamiseks. Arenenud riigid suurendasid sel perioodil ka oma abi aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks, kusjuures rohkem kui pool sellest läks võlakergenduseks, samas kui suur osa ülejäänud summast läks arenguabi asemel loodusõnnetuste leevendamiseks ja sõjaliseks abiks.
K: Milline oli nende eesmärkide saavutamise ajakava?
V: Kõik 189 ÜRO liikmesriiki (praegu on neid 193) ütlesid, et nad püüavad aidata kaasa eesmärkide saavutamisele 2015. aastaks, kusjuures igal eesmärgil on konkreetsed eesmärgid ja nende saavutamise kuupäevad.
K: Mis on võlakergendus?
V: Võlgade kergendamine on see, kui võlausaldaja nõustub vähendama või andestama võlgniku rahalisi kohustusi kas osaliselt või täielikult. Käesoleval juhul tähendab see 40-55 miljardi dollari suuruse võla kustutamist vaestele riikidele, et nad saaksid kasutada vahendeid tervishoiu ja hariduse parandamiseks ning vaesuse vähendamiseks.
K: Kes eraldas vahendid võlakergenduseks? V: G8 rahandusministrid eraldasid Maailmapangale, Rahvusvahelisele Valuutafondile ja Aafrika Arengupangale piisavalt vahendeid, et kustutada 40-55 miljardit dollarit vaeste riikide võlgu.
