Mirza Ghalib — kuulus urdu ja pärsia luuletaja, ghazalide autor (1796–1869)
Mirza Ghalib — 19. sajandi kuulus urdu ja pärsia luuletaja (1796–1869), ghazalide meister, kelle lüürika mõjutas põlvkondi ja ikka puudutab südameid.
Dabeer-ul-Mulk, Najm-ud-daulah Mirza Asadullah Beg Khan (urdu: غاؔلب; hindi: ग़ालिब), sündinud Mirza Asadullah Baig Khan (urdu: مرزا اسد اللہ بیگ خان; hindi: मिर्ज़ा असदुल्लाह् बेग ख़ान), kirjanikunimega Ghalib (urdu: غالب, ġhālib tähendab "domineeriv") ja Asad (urdu: اسد, Asad tähendab "lõvi") (27. detsember 1796 - 15. veebruar 1869), oli India subkontinendi suur klassikaline urdu ja pärsia luuletaja. Eelkõige kirjutas ta oma elu jooksul mitmeid ghazaleid, mida on sellest ajast alates tõlgendatud ja lauldud mitmel erineval viisil erinevate inimeste poolt. Teda peetakse kõige populaarsemaks ja mõjukamaks urdu keele luuletajaks.
Elulugu (lühidalt)
Mirza Ghalib sündis 18.–19. sajandi vahetusel India aladel. Tema perekond oli aristokraatlikku päritolu ning ta sai koolituse nii pärsia kui india kultuuri ja kirjanduse alal. Nooruses hakkas ta luuletama ja võttis kirjanikunimeks Ghalib. Ta elas suure osa oma elust Delhis, kus tõusis kuulsaks oma luule ja terava mõistuse poolest, kuid tal olid sagedased rahalised raskused. Tema elu ja loomingule mõjutasid tugevalt ajaloolised sündmused, eriti 1857. aasta ülestõus ja sellest tulenenud muutused subkontinendi ühiskonnas ja kultuuris.
Kirjanduslik looming ja tähtsamad teosed
- Diwan-e-Ghalib – Ghalibi urdukeelne luulekogu, kuhu kuuluvad enamik tema tuntumaid ghazaleid; seda peetakse urdu klassika hulka kuuluvaks kogumikuks.
- Pärsia keeles kirjutatud luuletused – Ghalib oli vilunud pärsia keeles ja jättis maha märkimisväärse pärsia luule korpuse, mida tollal hinnati kõrgelt.
- Kirjad (khatoot) – tema kirjavahetus, eriti urdu keeles kirjutatud kirjad, on kirjanduslikult olulised: need näitavad tema huumorit, irooniat ja argielulist teravust ning on loetud meistriteoseks proosas.
Stiil ja teemad
Ghalibi luules on tugev segu klassikalisest pärsiapärasest formaadist ja isikupärasest mõttelaadist. Tema ghazalid keskenduvad sageli armastusele, igatsusele, eksistentsiaalsetele küsimustele, usu- ja kahtluste teemadele ning inimliku saatuse paradoksidele. Tema stiil paistab silma tiheda kujundikeele, peene iroonia ja sügavate metafooride poolest. Ta oskas kasutusele võtta nii keerukaid metafoore kui ka argikeele peenetähtsaid nüansse, mistõttu tema tekste on võimalik mitmel tasandil tõlgendada.
Pärand ja mõju
Ghalib on kaasaegse urdu kirjanduse üks nimesid, kelle looming on mõjutanud luuletajaid, prosaiste, muusikuid ja lavastajaid nii India subkontinendil kui laiemalt. Tema ghazaleid laulavad paljud klassikalise ja kaasaegse muusika esitajad; tema kirjad ja luuletused on tõlgitud paljudesse keeltesse ning neid õpitakse ja tsiteeritakse endiselt laialdaselt. Kultuuriliselt on ta sageli vaadeldud ühtlasi sillana traditsioonilise ja modernse vahel – mõnedes aspektides peetakse teda viimase klassikalise koolkonna ja esimeseks modernisti urdu luules.
Mida lugeda või kus alustada
- Kui soovite Ghalibiga tutvuda, alustage tema ghazalite kogumikust (Diwan-e-Ghalib), kus on palju tema tuntumaid sonette ja paare.
- Huvitav sissevaade tema isiksusesse ja argipäeva annab tema kirjade valik, mis on väärt lugemist kõigile urdu proosa huvilistele.
- Paljud kaasaegsed tõlked ja kommentaarid aitavad mõista tema keelelise tiheduse ja ajaloolise konteksti nüansse.
Kokkuvõte: Mirza Ghalib on üks olulisemaid ja armastatumaid luuletajaid urdu ja pärsia kirjanduses. Tema sügav, sageli enesereflektoorne ja vaimukas luule ning kirjad on säilitanud oma mõju ja lugejaskonna sajandeid hiljemgi.
Varajane elu
Ta sündis 1796. aastal Akbarabadis (praegune Agra). Tema isa Abdullah Beg Khan ja onu Nasrullah Beg Khan sündisid koos oma kolledžisõpradega.
armees. Mirza Ghalib jäi orvuks, kui ta oli vaid 5-aastane. Ta elas 4 aastat oma onu juures, kui ka tema onu suri.Ta hakkas ise Agras šer'i ütlema. Ta abiellus Nawab Ilahi Baksh 'Maaroof' tütrega ja kolis seetõttu Delhisse. Delhis pühendas ta end täielikult luule tööle. Peagi omandas ta pärsia keele. Et keegi ei nimetaks teda be-ustadiks ( ilma õpetajata), fabritseeris ta loo, et ta lasi kaks aastat majas elada iraani õpetajal Abdul Samadil, kes õpetas talle pärsia keelt. Ghalib oli alati uhke oma farsikeelse luule üle, kuid teda tuntakse rohkem tema urdu proosa ja luule järgi.
Hilisem elu
Ta elas oma elu alati rahapuuduses. Pärast 1857. aastat lakkas kuningliku durbari toetus. Pension Briti valitsuselt peatati, sest teda kahtlustati mässuliste toetamises. Ta sõitis isegi Calcuttasse, et pensioni uuesti alustada, kuid tulutult. Ta läks Rampuri nawabi juurde, kes lubas talle 200 ruupiat, kui ta elab Rampuris, ja 100 ruupiat, kui ta elab kusagil mujal. Tema pensioni taastati 3 aastat pärast seda, kuid kogu see raha kulus vanade võlgade tasumiseks. Ghalib suri 1869. aastal.
Kirjad
Mirza Ghalibile on võlgu mitte ainult urdu luule, vaid ka proosa. Tema kirjad andsid aluse lihtsale ja populaarsele urdu keelele. Enne Ghalibi oli urdu keeles kirjade kirjutamine väga ornamentaalne. Ta muutis oma kirjad "rääkivaks", kasutades sõnu ja lauseid nii, nagu räägiks ta lugejaga. Tema sõnul "sau kos say ba-zabaan-e-qalam baateiN kiya karo aur hijr meiN visaal kay ma-zay liya karo" [ sajast kilomeetrist rääkima sulekeelega ja nautima kohtumisrõõmu isegi siis, kui olete lahus]. Tema kirjad olid väga mitteametlikud, mõnikord kirjutab ta lihtsalt inimese nime ja alustab kirja. Ta ise oli väga humoorikas ja tegi oma kirja ka väga huvitavaks. Ta ütles: "maiN koshish karta hooN keH koi aisi baat likhooN jo pa-Rhay kHoosh ho jaaye" [ma tahan kirjutada need read, et kes neid loeb, peaks seda nautima] Kui ühe tema sõbra kolmas naine suri, kirjutas ta... "Allah Allah aik woH log haiN jo teen teen dafaH iss qaid say chhooT chu-kaiN haiN aur aik hum haiN keH aik ag-lay pachas baras say jo phaNsi ka phaNda ga-lay meiN paRha hai to naH phaNda hi TuT-ta hai naH dum hi nikalta hai" [Allah Allah, meie seas on mõned, kes on kolm korda vanglast vabanenud ja mul on juba 50 aastat see köis kaelas, ei see köis katke ega võta mu elu]. Mõned õpetlased ütlevad, et Ghalibil oleks sama koht urdu kirjanduses ka ainult tema kirjade põhjal.
Luule
Urdu ghazalides lisas Ghalib lisaks armastusele ja ilule ka kõik elu tahud. Tänu temale sai urdu ghazali lõuend väga laiaks.
Kuna Ghalib oli väga hõivatud pärsia keelega, kasutas ta varasemates šerrites raskeid sõnu ja tema fantaasia lennud olid sellised, et... "yaa to aap sam-jhay yaa kHuda sam-jhay" [ kas sa (Ghalib) mõistad või Jumal mõistab].
Ghalib ei olnud filosoof, kuid ta seadis kahtluse alla asju enda ümber. jub keH tujh bin nahiN koi maujood phir yeH hungaamaH ai kHuda kya hai [ kui peale sinu ei ole kedagi; siis, oh Jumal, miks on see pööre]
Tema kirjutistest leiab ka ulakust, ta teeb nalja iga asja ja kõigi üle, kaasa arvatud enda üle. jiss meiN laakhoN baras ki hooreiN hoN aisi jannat ka kya ka-ray koi [ kui naised on miljon aastat vanad, mida ma teen selle paradiisiga]
Aga Ghalibi šer ei mõjuta mitte ainult kohe südant, vaid paneb ka mõtlema. aah ko chahiye aik umr asar ho-nay tak kaun jeeta hai teri zulf kay sar ho-nay tak.
hum nay mana keH tagHaful naH karo-gay lekin kHaak ho jaaayeN-gay tum ko kHabar ho-nay tak.
daame hur mauj meiN hai hulqa-e-sad kaam nihaNg dekheiN kya guz-ray hai qat-ray peH guhar ho-nay tak.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Dabeer-ul-Mulk?
V: Dabeer-ul-Mulk oli Najm-ud-daulah Mirza Asadullah Beg Khan, India subkontinendi suur klassikaline urdu ja pärsia poeet.
K: Mis on Ghalibi kirjanikunimi?
V: Ghalib on Dabeer-ul-Mulki kirjanikunimi, mis tähendab urdu keeles "domineeriv".
K: Milliseid teisi nimesid ta veel kasutas?
V: Ta kandis ka nime Asad, mis tähendab urdu keeles "lõvi".
K: Millal Dabeer-ul-Mulk sündis?
V: Dabeer-ul-Mulk sündis 27. detsembril 1796. aastal.
K: Millal ta suri?
V: Ta suri 15. veebruaril 1869. aastal.
K: Millist tüüpi luuletusi ta kirjutas?
V: Ta kirjutas oma elu jooksul mitu ghazali, mida on hiljem tõlgendatud ja lauldud mitmel erineval viisil erinevate inimeste poolt.
K: Kas teda peetakse mõjukaks luuletajaks?
V: Jah, teda peetakse kõige populaarsemaks ja mõjukamaks urdu keele luuletajaks.
Otsige