Muhammad al-Qaim — Fatimiidide kalif ja Isma'ili imaam (valitses 934–946)
Muhammad al‑Qaim — Fatimiidide kalif ja Isma'ili imaam (valitses 934–946). Lugu tema valitsusest, sõdadest, Abu Yazidi mässust ja mõju Vahemere poliitikale.
Muhammad al-Qaim Bi-Amrillah (893 – 17. mai 946) (araabia keeles: محمد القائم بأمر الله) oli Ifriqiya teine kalif Fatimiidide dünastias ja Isma'ili fatimiidliku õpetuse järgi järjestikune imaam (teda peetakse 12. imaamiks). Ta valitses aastatel 934–946 ning tema valitsemisaeg oli keeruline periood, mil Fatimiidide võim kasvas Vahemere idaosas, kuid pidi samal ajal tegelema nii välisrünnakute, meresõja kui ka tõsiste siseülestõusudega.
Varajane elu ja troonipärija roll
Al-Qaim (mõnikord kirjutatakse ka Ka'im) sündis umbes 893–895. aastal Süürias Salamya linnas nimega Abd ar-Rahman. Pärast seda, kui tema isa Ubayd Allah al-Mahdi Billah (910–934) tõstis Fatimiidid Ifriqiasse ja asutas valitseva dünastia, nimetati al-Qaim 912. aastal troonipärijaks. Troonipärijana osales ta riigi kaitsmises ja aitas maha suruda mitmeid mässulisi liikumisi, kuid samal ajal juhtisid Fatimiidid ka rünnakuid Egiptuse suunas, mis Abbasiidide tugeva vastupanu tõttu 914–915 ja 919–921 ebaõnnestusid.
Valitsemine ja sõjalised operatsioonid
934. aastal sai Al-Qaim oma isa asemel kaliifiks ning jätkas fatimiidliku riigi tugevdamist Ifriqiya rajanud administratiivsete ja sõjaliste meetmetega. Fatimiidide kuningriik muutus tema valitsemise ajal üha olulisemaks jõuks Vahemere idaosas. Fatimiidid kasutasid meresõjalisi operatsioone, ristisõjalikke ja väejõude, et mõjutada sündmusi Sitsiilias, Lõuna-Itaalias ja Bütsantsi rannikualadel: nende väed rüüstasid ja tegid sõjalisi ekspeditsioone Calabria piirkonda ning sooritasid reide Vahemere lääneosasse ja Itaalia rannikualadele.
Tavapäraselt tugines al-Qaim kombineeritud armeele, kuhu kuulusid eri päritolu sõjaväelased (sh Berberid ja araabia üksused) ning võimekas laevastik. Fatimiidide poliitika püüdis kindlustada kontrolli Ifriqiya üle, hallata kookonina erinevaid hõime ning laiendada mõju Vahemere idarannikule ja Egiptusesse.
Abu Yazidi ülestõus ja lõpuaeg
Aastatel 944–947 puhkes Ifriqiyas suur siseülestõus, mida juhtis Abu Yazid, tuntud ka kui Abu Yazid al-Khariji. Tema juhtimisel ühendasid kharijiitlikud ja mitmed berberi hõimud Ida-Alžeerias jõud ning tema liikumine saavutas ajutiselt märkimisväärset edu, vallutades suurt osa Ifriqiyast. Imam Al-Qaim ja tema lähedased käsilased pidid taganema Mahdiyya kindlusesse (Fatimiidide pealinna), kus nad pidasid vastu pikaajalisele rünnakule ja piiramisele. Al-Qaim suutis mereväe ning kindluse abil üle aasta kestnud rünnakutele vastu panna, kuid suri (17. mail 946) enne kui ülestõus täielikult maha suruti.
Pärand ja järglane
Pärast al-Qaimi surma sai tema pojast Ismail al-Mansur (valitses 946–953) uus kaliif. Al-Mansur jätkas võitlusi Abu Yazidi vastu ning lõplikult murdis ülestõusu ja taastatas fatimiidliku kontrolli Ifriqiya üle. Al-Qaimi ajajärg iseloomustas nii Fatimiidide üha kasvav sõjaline ja poliitiline tähtsus Vahemere piirkonnas kui ka liidrite vastasseisud sisevastupanuga — tema surm jättis juured tugevamaks muutunud dünastiale, mida tema järglased järgnevatel aastakümnetel kindlustasid.
Oluline tähendus
- Religioosne roll: Isma'ili fatimiidilise traditsiooni seisukohalt kinnitas al-Qaim liini jätkumist kui järeltulija Fatimah' ja Ali järeltulijate jadas.
- Poliitiline mõju: Tema valitsemine tähistas perioodi, mil Fatimiidid püüdsid laiendada mõju Egiptuse suunas ja tugevdasid mereruumi kontrolli Vahemeres.
- Siseprobleemid: Abu Yazidi ülestõus näitas riigi sisemist killustatust ning vajadust tugevama tsentraliseeritud võimu järele, mida al-Qaimi järglased püüdsid tagada.
Al-Qaimi valitsemisperiood oli üleüldiselt üleminekuaeg: senisest aktiivsem välispolitikaga paralleelselt tekkisid suured sisedestabiliseerimised, millega pidid hakkama saama tema järeltulijad. Ta suri 13. Shawwal 334 AH (Mahdiyya) / 17. mail 946 pKr.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Muhammad al-Qaim Bi-Amrillah?
V: Muhammad al-Qaim Bi-Amrillah (893 - 17. mai 946) (araabia keeles: محمد القائم بأمر الله) oli Ifriqiya Fatimide teine kaliif ja valitses aastatel 934-946. Ta on tuntud ka kui 12. imaam vastavalt Isma'ili Faatemi usule.
K: Mis oli tema sünninimi?
V: Tema sünninimi oli Abd ar-Rahman.
K: Millal sai temast troonipärija?
V: Pärast seda, kui tema isa Ubayd Allah al-Mahdi Billah (910-934) haaras võimu Ifriqiya's, nimetati ta 912. aastal troonipärijaks.
K: Millised olid tema kampaaniad?
V: Al-Qaimi kampaaniad hõlmasid katseid Egiptuse vallutamiseks, mis ebaõnnestusid abbasiidide vastupanu tõttu (914-915 ja 919-921). Samuti vallutas ta tagasi Sitsiilia, rüüstas Bütsantsi provintsi Calabria, Itaalia ja Prantsusmaa ranniku.
K: Kes mässasid tema valitsemise ajal tema vastu?
V: Abu Yazid mässas tema valitsemisajal Al-Qaimi vastu ja ühendas Ida-Alžeeria kariidi berberi hõimud ning vallutas Ifriqiya.
K: Kuidas reageeris Al-Qaim sellele ülestõusule?
V: Mereväe abiga pidas Al-Qaim enne oma surma üle aasta Mahdias vastu, kuid ei suutnud enne seda mässu maha suruda.
K: Kes järgnes talle pärast surma ?
V: Tema poeg Ismail al Mansur järgnes talle pärast surma ja valitses aastatel 946-953.
Otsige