Keskpäev on kellaaeg, mis tavaliselt tähistab päeva keskpunkti – kell 12:00 vastavalt 24-tunnisele kellale ja kell 12:00 vastavalt 12-tunnisele kellale. Mõnikord kasutatakse sõna keskpäev ka veidi laiemas tähenduses – näiteks keskpäeva paiku või väga varajast pärastlõunat.

Päikese keskpäev

Päikese keskpäev ehk suuline keskpaik on hetk, mil päike on taevas oma kõrgeimas asendis päeva jooksul. See leiab aset umbes poolteist tunni asemel täpselt poolel teel päikesetõusu (koidu) ja päikeseloojangu vahel. Sellest tulenevad ka lühendid a.m. ja p.m.: ante meridiem (enne keskpäeva) ja post meridiem (pärast keskpäeva).

Päikese keskpäeval näeb vaataja põhjapoolkeral päikest täpselt lõunas ja lõunapoolkeral täpselt põhjas. Päikese kõrgus taevas muutub sõltuvalt aastaajast ja laiuskraadist: päeval, mil Päike asub otse üle ekvaatoril, on see seotud pööripäevadega; näiteks suvise pööripäeva ajal juunis päike jõuab kõige kauem kõrgele võimalikule asendile lähemal juunis vähktroopikas (umbes 23,5° P) ja talvise pööripäeva ajal detsembris lähemal kauritsapööripäeval (umbes 23,5° L).

A.m. ja p.m. ning kellaaegade tõlgendamine

Lühendid a.m. ja p.m. lähtuvad ladinakeelsetest väljenditest ante meridiem ja post meridiem, mis näitavad aega enne ja pärast (kella) keskpäeva. Praktikas on 12:00-kella tähistamine a.m./p.m. mõnikord segadusttekitav: paljud allikad määratlevad 12:00 p.m. kui keskpäeva ja 12:00 a.m. kui kesköö, kuid mõnel juhul kasutatakse teisiti. Seetõttu on täpsuse huvides soovitatav kasutada 24-tunnist vormi (näiteks 12:00) või lisada selgitus (nt "kell 12:00 keskpäeval" või "00:00 ehk keskööl").

Ajavööndid, suveaeg ja tegelik päikese keskpäev

Tänu ajavöönditele, riigipiiridele ja suveaja (daylight saving time) kasutamisele ei lange kell 12:00 (s.t. tsiviilkell) tavaliselt kokku kohaliku päikese keskpäevaga. Peamised tegurid, mis tekitavad erinevuse:

  • Ajavööndi keskmeridiaan – standardaeg on määratud laiuse ja laiuskraadi alusel, mistõttu sama ajavööndi piires asuvatel kohtadel võib tegelik päikese keskpäev nihkuda kuni mitu tundi võrra sõltuvalt paiknemisest lääne–ida suunas.
  • Suveaeg – kella nihutamine tunniga muudab tsiviilkaalu ja päikese keskpäeva vahelist erinevust.
  • Päevapikkuse ja Maa orbiidi eripärad – Päikese näiv liikumine liigub mitte täpselt 24 h tsüklis (ehk "вариatsioon"), mida kirjeldab nn equation of time; see võib lisaks tekitada kuni umbes ±16 minuti erinevuse võrreldes keskmise ajaga.

Kuidas määrata päikese keskpäeva praktiliselt

  • Lihtsaim ligikaudne meetod: arvuta ajavahemik vahel päikesetõusu ja päikeseloojang ning võta neist aegade keskmine — see annab umbkaudse päikese keskpäeva.
  • Täpsemalt: kasutage päikeseajale spetsialiseeritud veebikalkulaatoreid või nutirakendusi, mis arvestavad teie täpset longitude'i, ajavööndi ja equation of time'i.
  • Traditsiooniline meetod: päikesemärkjaga (varjukell ehk sundial) saab määrata hetke, mil varju pikkus/asukohamuutus näitab päikese kõrgeimat asendit.

Praktilise näitena: kui teie asukoht jääb ajavööndi keskmeridiaanist lääne poole, toimub päikese keskpäev kellaaeglasemalt (kell 12:00 tsiviilajal on päikese keskpäev hiljem); kui asute ida poole, võib päikese keskpäev tulla enne kell 12:00 tsiviilajal.

Märkused: päevarekordsed erinevused võivad olla oluliselt suuremad juhul, kui asute ajavööndi servas või kui piirkond kasutab suveaega. Kui vajate täpset astroloogilist või navigatsioonilist aega, kasutage usaldusväärseid astronomilisi tabelid või GPS-põhiseid rakendusi.

Keskpäeva vastand on kesköö.