Normaaljaotus
Normaaljaotus on tõenäosusjaotus. Seda nimetatakse ka Gaussi jaotuseks, sest selle avastas Carl Friedrich Gauss. Normaaljaotus on pidev tõenäosusjaotus. See on väga oluline paljudes teadusvaldkondades. Normaaljaotused on sama üldvormiga jaotuste perekond. Need jaotused erinevad oma asukoha ja skaala parameetrite poolest: jaotuse keskmine ("keskmine") määrab selle asukoha ja standardhälve ("varieeruvus") määrab skaala.
Standardne normaaljaotus (tuntud ka kui Z-jaotus) on normaaljaotus, mille keskmine on null ja dispersioon üks (rohelised kõverad joonistel paremal). Seda nimetatakse sageli kellukõveraks, sest selle tõenäosustiheduse graafik näeb välja nagu kelluke.
Paljud väärtused järgivad normaaljaotust. Selle põhjuseks on keskse piirväärtuse teoreem, mis ütleb, et kui sündmus on teiste juhuslike sündmuste summa, siis on see normaaljaotusega. Mõned näited on järgmised:
Küsimused ja vastused
K: Mis on normaaljaotus?
V: Normaaljaotus on tõenäosusjaotus, mis on väga oluline paljudes teadusvaldkondades.
K: Kes avastas normaaljaotuse?
V: Normaaljaotuse avastas esimesena Carl Friedrich Gauss.
K: Mida tähistavad normaaljaotuse asukoha- ja skaalaparameetrid?
V: Jaotuse keskmine ("keskmine") määrab selle asukoha ja standardhälve ("varieeruvus") määrab normaaljaotuse skaala.
K: Kuidas kujutavad normaaljaotuste asukoha- ja skaalaparameetrid?
V: Normaaljaotuste keskmist ja standardhälvet tähistatakse vastavalt sümbolitega μ ja σ.
K: Mis on standardne normaaljaotus?
V: Standardne normaaljaotus (tuntud ka kui Z-jaotus) on normaaljaotus, mille keskmine on null ja standardhälve üks.
K: Miks nimetatakse standardset normaaljaotust sageli kellakõveraks?
V: Standardset normaaljaotust nimetatakse sageli kellukõveraks, sest selle tõenäosustiheduse graafik näeb välja nagu kellukene.
K: Miks järgivad paljud väärtused normaaljaotust?
V: Paljud väärtused järgivad normaaljaotust, sest tsentraalne piirsõna ütleb, et kui sündmus on ühesuguste, kuid juhuslike sündmuste summa, siis on see normaaljaotus.
