Oomycota (oomütsiidid): veemoodustajad ja taimede patogeenid

Oomycota (oomütsiidid) — veemoodustajad ja võimsad taimepatogeenid: tutvu nende bioloogia, leviku, kahjude ja tõrjestrateegiatega tõrjuvate haiguste vastu.

Oomycota on eukarüotiliste mikroorganismide tohutu hõimkonna klass, mida nimetatakse heterokontideks. Oomütsiidid on seente sarnaste mikroorganismide eriline fülogeneetiline liin.

Nende välimus ja elutingimused võivad meenutada seeni — mõnel liigil on niiditaolised hüfe — kuid oomütsiidid ei ole tegelikult seente sugukond. Sarnaselt seentele on nad saprofüütilised (lagundajad) või patogeensed, kuid biokeemiliselt ja geneetiliselt kuuluvad nad teise suurema rühma (Stramenopiles/heterokontid). Kuigi oomütsiidide hüfeed võivad mõnikord näida harunenud, on paljudel liikidel hüfeed koenoitsüütilised ehk ilma või väheste sektsioonideta — septaad esinevad vaid harva.

Morfoloogia ja paljunemine

Oomütsiidid on enamasti mikroskoopilised ja paljunevad nii suguliselt kui ka suguta. Nende eripäradeks on:

• rakuseina koostis: enamasti polisahhariidid (näiteks tselluloos ja β-glukaanid), mitte seente tüüpiline kitiin;
• liikuvaid sugutaosakesi ehk oospooritlehti (zoospore) iseloomustab kaks lipuvitstä: üks „tinsel”- tüüpi (karvane) ja üks „whiplash”-tüüpi (saba) — seetõttu kuuluvad nad heterokontide hulka;
• suguline paljunemine toimub oogamiaga: eostatakse oogooniates ja anteriidiumites, mille järel tekivad vastupidavad oospoorid;
• suguta paljunemine toimub sporangiate kaudu, mis võivad vabastada zoospore või toimida otse infektsioonistruktuuridena.

Elupaik ja ökoloogia

Paljud oomütsiidid eelistavad niisket keskkonda: vesi ja niiske pinnas soodustavad zoospore liikumist ning nakatumist. Mõned liigid on peamiselt veekeskkonna organismid (näiteks Saprolegnia), teised on maismaataimedel patogeensed ja elavad mullas või taimede pinnal. Oomütsiidid võivad olla nii saprofüüdid (lagundajad) kui ka oportunistlikud või obligatoorsed patogeenid, ründades taimi, vetikaid või loomade kudesid (näiteks kalamajanduses).

Olulisemad taime- ja muud patogeenid

Oomütsiidid on mõnede taimehaiguste peamised põhjustajad ja võivad olla majanduslikult väga kahjulikud. Tuntuimad näited:

• Phytophthora liigid — põhjustavad mitmeid olulisi põllumajandus- ja metsahaigusi, sh kartulipõletik (Phytophthora infestans) ja tammepõletiku äkksurm (Phytophthora ramorum);
• Pythium liigid — sageli põhjustavad seemikute ja noorte taimejuurte „damping-off”-haigust;
• Saprolegnia ja sellega seotud oomütsiidid — veekeskkonnas esinevad ja võivad kahjustada kalu, kalamari- ning kalamunade tervist;

Oomütsiidid on ühed kõige viljakamad taimede patogeenid maailmas ning võivad põhjustada suuri saagikadu ja metsaökosüsteemide kahjustusi.

Erinevused seentest

Kuigi mõned tunnused (näiteks niidid ja saprofüütne eluviis) on sarnased, erinevad oomütsiidid seentest mitmel olulisel viisil:

• fylogeneetiline kaugus — oomütsiidid kuuluvad heterokontide rühma, mitte tõeliste seente hulka;
• rakuseina keemia — oomütsiidide rakusein sisaldab tselluloosi ja β-glukaane, seente seintes domineerib kitiin;
• liikuv faas — oomütsiididel on liikuvad zoospored kahe erinevat tüüpi lipuvitsaga;
• morfoloogiline erinevus — hüfed on sageli koenoitsüütilised (aseptaatilised), seente puhul on tavalisem tugevalt sektsioonidega hüfüne.

Mõju inimesele ja majanduslik tähtsus

Oomütsiidid võivad tekitada suuri majanduslikke kahjusid põllumajanduses, aianduses ja metsanduses. Kartuli- ja tomatipõllud, metsataimed ning istandused on haavatavad. Lisaks mõjutavad veekeskkonnas elavad oomütsiidid kalandust, kus nad võivad hävitada vastseid ja mune.

Tõrje ja ennetus

Tõhus võitlus oomütsiididega nõuab integreeritud lähenemist:

• agrotehnilised meetmed: hea drenaaž, idanemise- ja taimede hajutamine, saastunud taimejäänuste ja mullapuhastus, veetaseme kontroll;
• kasutamine vastupidavatest sortidest ja puhtast seemnest/istut materjalist;
• keemilised vahendid: oomütsiididele spetsiifilised ühendid (näiteks fenüülamiidid nagu metalaksüül/mefenoksam, fosfonaadid, vaseühendid jm) — neid tuleb kasutada säästlikult ja vastavalt juhendile, sest resistentsuse teke on levinud;
• bioloogilised meetodid: looduslikud antagonistid, komposti ja mikrobioloogilised preparaadid, mis vähendavad patogeeni levikut;
• taimekaitse- ja fitosanitaarsed meetmed: nakatunud materjali kõrvaldamine, piirangud taimede liikumisele ja kiire avastamine.

Kuigi mõnikord kutsutakse neid ka veemoodustajateks (või hallitusseenteks), ei kehti see nimetamine kõigi liikide kohta, eriti maismaapatogeenide puhul — nimetuse päritolu on seotud paljude liikide tugeva seosega veekeskkonnaga.

Kokkuvõttes on oomütsiidid bioloogiliselt huvitav ja majanduslikult tähtis rühm mikroorganisme: nad meenutavad mõnes mõttes seeni, kuid kuuluvad teistsugusesse evolutsioonilisse harusse ning nende bioloogia ja tõrje nõuavad spetsiifilisi teadmisi ja meetodeid.

Reproduktsioon

Enamik oomütseete toodab kahte liiki eoseid. Peamised levivad spoorid on aseksuaalsed, iseliikuvad spoorid, mida nimetatakse zoosporideks. Need teevad kemotaksist (liikumine näiteks toiduallika suunas) pinnavees. Mõned oomütsiidid toodavad suguta spoorid, mis levivad tuulega. Oomütsiidid toodavad ka sugulusspoore, mida nimetatakse oosporideks. Need on läbipaistvad, kahekordsete seintega, kerakujulised struktuurid, mis suudavad üle elada ebasoodsates tingimustes.

Phytophthora infestans'i (Peronosporales) elutsükkel kartulil.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Oomycota?

K: Kas Oomyceta on seened?

K: Millised on mõned sarnasused seente ja oomütsiitide vahel?

K: Kuidas Oomütsiidid paljunevad?

K: Milliseid haigusi põhjustavad Oomütsiidid?

K: Miks nimetatakse Oomütsiete sageli vesimädanikeks?

K: Kas kõik Oomütsiitide liigid elavad vees?

Otsing