Fotomälu
Fotograafiline mälu ehk eideetiline mälu on võime mäletada pilte või objekte väga üksikasjalikult pärast nende lühiajalist nägemist. Selle võime olemasolu on vaieldav.
Esitatud väited erinevad mõnevõrra, kuid rõhutavad visuaalse teabe meeldejätmist. Näited teabe kohta on järgmised: raamatute ja ajakirjade leheküljed ning numbrimärgid. Väidetakse, et fotograafilise mäluga inimestel on tavaliselt kõrgem IQ kui neil, kellel seda ei ole. Selle võimega inimene ei kasuta mnemotehnikat.
Väidetavalt esineb see võime vähestel lastel (2-10%) varases lapsepõlves ja üldiselt ei esine seda täiskasvanutel.
Skeptikud
Mõned ei usu, et see oskus on olemas. Ameerika kognitiivteadlane Marvin Minsky arvas oma raamatus "The Society of Mind" (1988), et teated fotomälu kohta on "alusetu müüt".
Adriaan de Groot uuris malevägede suurmeistrite võimet meelde jätta maletükkide positsioonid malelaual. Alguses arvati, et neil on fotograafiline mälu, sest nad suudavad meelde jätta palju rohkem teavet kui mitteeksperdid. Kuid mängus mitte kunagi esinevate figuuride paigutusi ei mäletanud nad paremini kui mitteeksperdid. See viitab sellele, et neil on vaid võime mäletada teatud tüüpi teavet, mitte fotograafiline mälu.
1970. aasta paiku uuris Charles Stromeyer oma tulevast abikaasat Elizabethi. Ta väitis, et naine suudab meenutada võõrkeeles kirjutatud luuletusi, mida ta ei mõista. Ta suutis mäletada luuletusi aastaid pärast seda, kui ta oli seda luuletust esimest korda näinud. Samuti suutis ta ilmselt meenutada juhuslikke punktimustreid, et kombineerida kaks mustrit stereopildiks. Ta on ainus inimene, kes on teadaolevalt läbinud sellise katse. Katsemenetluses kasutatud meetodid ei olnud selged. Lisaks ei ole teste kunagi korratud (Elizabeth on järjekindlalt keeldunud neid kordamast). See tekitas täiendavat muret ja suurendas skeptitsismi selle suhtes, kas fotograafilised mälestused on reaalsed.
