Punt (puntipaat) — lame paat, puntisõidu tehnika ja kasutusalad

Punt (puntipaat) — lame paat, puntisõidu tehnika ja kasutusalad: ajalugu, kepiga lükkamise oskus, rekreatsioon, Oxfordi–Cambridgei traditsioonid ja Thamesi regatid.

Punt on laia esiosaga lame paat, mis on mõeldud kasutamiseks väikestes jõgedes või muudes madalates veekogudes. Punt tähendab paadisõitu puntiga. Puntisõitja lükkab kepi vastu jõepõhja ja see annab puntile liikumisvõimaluse.

Ehitus ja omadused

Punt on tavaliselt madala külgseintega ja täiesti lame põhjaga, mis tagab väikse süvise ja head liikumisomadused madalas vees. Traditsiooniliselt on punte tehtud puidust, kuid tänapäeval kasutatakse ka alumiiniumi, klaaskiudu ja muid kergeid materjale. Puntu iseloomustavad:

• lame, laiapõhjaline kere — stabiilsus ja madal süvis;
• ruumikas esiosa (sageli ristkülikukujuline), mis võimaldab vedada kaupa või inimesi;
• madal püstmine tagaosa, mõnel mudelil ka kerge rool või juhitavus kepiga;
• pulk ehk kepp, mida puntisõitja kasutab jõepõhja tagant lükkamiseks (tavaliselt 3–5 m pikkune).

Puntisõidu tehnika

Puntiga liiklemine toimub peamiselt „poling” ehk kepiga lükkamise teel. Lihtsustatud tehnikad:

• Seismine ja lükkamine: puntisõitja seisab tavaliselt laeva tagaosas (või koos reisijatega esiosas), asetab kepi jõepõhja ja lükkab punti edasi. Lühike tõuge annab järjestikulise liikumise.
• Keeramine ja suunamine: suunda muudetakse kepi kallutamise, keppi paigutades eri kaugustele või kerge roolimise abil — kepi otsa saab kasutada pöördemomendi loomiseks. Mõnel puntjal on taga ka lihtne rool või juhituspiirkond.
• Pidurdamine ja tagasiaste: punt peatub, kui kepp jäetakse jõepõhja või surutakse vastupidises suunas; suunamuutuseks võib kasutada ka sõrmedega vee vastupanu tekitamist.

Tõhus puntisõit eeldab tasakaalu, õiget jalapatja- ja kereliigutust ning teadmisi veealustest takistustest (kivid, järsud voolud, võsastunud osad).

Kasutusalad ja ajalugu

Punti ehitati algselt kaubapaatideks või platvormideks, lindude tulistamiseks ja kalapüügiks, kuid tänapäeval kasutatakse neid peamiselt lõbureisidel jõgedel Inglismaa ülikoolilinnades Oxfordis ja Cambridge'is ning nendega võisteldakse suvistel regattidel Thamesil. Lisakasutusi on:

• turism ja meelelahutus (giidiga puntisõidud);
• linnakeskkondades transport lühikeste vahemaade ületamiseks madalates kanalites;
• looduses orienteerumine ja kalastus kohtades, kus sügavus ei luba sügavamate paatide kasutamist;
• võistlused ja näidised — võistluspunte on ehitatud kergemaks ja kiiremaks kui traditsioonilised lõbureise tarbeks mõeldud mudelid.

Turvalisus ja hooldus

Puntiga sõites tuleks arvestada järgmiste soovitustega:

• kanda vajadusel päästevesti, eriti mitteujujatel ja lastel;
• kontrollida vandesekkide ja kepi seisukorda — pragunenud või nõrgad kepid võivad murduda;
• sõita ettevaatlikult veealuste takistuste ja voolude puhul ning vältida kiiret või sügavat vett, kui punt ei ole selleks sobiv;
• hoida paati kuivatatuna ja töökorras — puidust puntide puhul regulaarselt immutada ja kontrollida liiteid; klaaskiud- või alumiiniumkorpused vajavad vähem hooldust, kuid tuleb jälgida kulumist ja korrosiooni.

Kokkuvõte

Punt on lihtne ja otstarbekas lame paat, mis sobib madalate veekogude uurimiseks, lõbusõitudeks ja traditsioonilisteks üritusteks. Õige ehitus, sobiv kepp ja oskus puntiga ümber käia muudavad selle sõiduvahendi kergesti juhitavaks ning turvaliseks vahendiks nii puhkesõitudeks kui ka mõningateks tööstus- või kalapüügitöödeks.

Otsing