Isabella (Zabel) — Kilikeia Armeenia kuninganna, valitses 1219–1252

Isabella (Zabel) — Kilikeia Armeenia kuninganna, valitses 1219–1252. Tema valitsemine, abielud (Philippus, Hethum I) ja pärand keskaegses Armeenias.

Armeenia kuninganna Isabella (suri umbes 1252) valitses Armeenia kuningriiki Kilikeia 1219-1252. Ta oli Armeenia kuninga Leo II ja Lusignani Sybilla (Küprose Amalric I tütar) tütar. Leo nimetas Isabella oma pärijaks.

Ta oli kaks korda abielus. Tema esimene abikaasa oli Antiookia Bohemund IV poeg Philippus, kellega ta abiellus 1223. aastal. Philip mõrvati 1225. aastal.

Tema teine abikaasa oli Hethum (või Hetoum) I, kellega ta abiellus 14. juunil 1226. aastal vastu oma tahtmist. Hethum oli Armeenia kaasvalitseja (või valitseja) aastatel 1226-1270. Paaril oli kuus last:

Isabella (Armeenia keeles tihti Zabel) päris trooni noorelt ja tema valitsemisaeg kujunes keerukaks ajaks – sisevõimuvõitlused, Lääne ristisõdijate ja Byzantiumi huvide mõju ning kasvav oht moslemriikide, eriti Memlükide poolt. Tema esimene abielu Philippusega oli osa poliitilisest pingest Lääne (latini) ja Armeenia aadli vahel: Philippuse ühendus Antiookia võimuga tekitas pingeid kohalike aristokraatide hulgas ning tema vägivaldne surm 1225. aastal peegeldas neid vastuolusid.

Isabella sundabiel Hethumiga 1226. aastal oli otsustav pöördepunkt: Hethumi päritolu ja toetus kohaliku aadli seas aitas kujundada uut valitsejaperet ning Hethumite suguvõsa (Hethumid) võttis keskse rolli kilikeia-politikas. Kuigi Isabella jäi formaalselt kuningannaks kuni oma surmani umbes 1252, oli Hethum sageli avaliku ja sõjalise poliitika juhtiv tegelane ning paar esindas kompromissi erinevate võimugruppide vahel.

Isabella ja Hethumi liit tähendas ka kilikeialaste suuremat koostööd naabritega: suhteid hoideti nii Lääne ristisõdijate kui ka Byzantiumi suunal ning hiljem otsis Hethum liitlasi ka kaugemal (sh idas) – osa Hethumi välispoliitikast oli suunatud riigi kaitsmisele kasvuvaste surve ja ohtude eest. See periood kujundas Kilikeia poliitilist maastikku ja andis aluse järgnevale Hethumide valitsemisajale.

Isabella pärand ja tähendus:

• Ta säilitas Rubenidide järeltulijaõiguse ja oli sillaks Rubenidide ning Hethumite vahel, võimaldades trooni järjepidevust läbi naisliini.
• Tema abielud peegeldasid Kilikeia geopoliitikat: sidemed Antiookiaga, kohalik aadli surve ja lõpuks Hethumite domineerimine.
• Isabella ajajärg langes ajalooliselt tähtsale ajale, mil Kilikeia pidi navigeerima ristisõdijate huvide, ida- ja lõunanaabrite ning sisepoliitiliste pingete vahel.

Pärast Isabella surma jätkas Hethum I valitsemist kuni 1270. aastani ning nende pärijad ja suguvõsa mängisid olulist rolli Kilikeia edasises ajaloos. Isabella (Zabel) mäletatakse eelkõige kui kuningatari, kelle kaudu toimus märkimisväärne dünastiline ülekanne ja kelle valitsemisajal kujunesid poliitilised liidud, mis määrasid kilikeia saatuse järgmiste kümnendite jooksul.

Otsing