La (A) – muusikaline noot: häälestus, oktaavid ja klaveri A0–A7
Tutvu noot La (A): häälestusstandard, oktaavid ja klaveri A0–A7 — praktiline juhend orkestri häälestusest kuni kõrgeimate klaverihelideni.
La ehk A on solfedža kuues noot (Do–Re–Mi–Fa–Sol–La–Ti). Tavapäraselt kasutatakse tähist "A" ka orkestri ja pillide häälestusnormina: orkestri häälestamisel mängib oboe tavaliselt ühe konkreetse "A" (tavaliselt A4) ning ülejäänud pillid häälestavad end sellele heli kõrgusele vastavaks. Igal keelpillil orkestris on üks "A"-keel või referentshelisilm, mille abil mängija kontrollib ülejäänud pilli häälestust.
Pildigalerii
4 Pildid
Häälestus ja standard
Tänapäeval on kõige levinum konventsioon, et A4 ehk keskmine „la” on 440 Hz. See standard sai laialdaselt tunnustatud 20. sajandi keskel (ISO 16:1975 kinnitas A4 = 440 Hz; ISO 1955). A4 = 440 Hz on muusikatööstuses tavaline kontserdi- ehk kontsertpitch. Samas on ajalooliselt ja eriansamblites kasutusel ka teised häälestustasemed, näiteks barokiajastul levinud ~415 Hz (umbes pooltooni madalam), samuti on esinenud A4 väärtusi nagu 432 Hz, 444 Hz jms.
Oktaavid, sagedused ja klaveri A0–A7
Standardse 88-klahviga klaveri madalaim "A" on A0 ja kõrgemad oktaavid tähistatakse A1, A2 kuni A7. Oktaavi astumine tähendab heli sageduse kahekordistamist; seega on iga järgmise A sagedus kaks korda suurem kui eelmisel oktaavil. Alljärgnevalt sagedused A0–A7 (võimalik väike ümardus):
- A0 — 27,50 Hz
- A1 — 55,00 Hz
- A2 — 110,00 Hz
- A3 — 220,00 Hz
- A4 — 440,00 Hz (kontserdistandard)
- A5 — 880,00 Hz
- A6 — 1760,00 Hz
- A7 — 3520,00 Hz
A7 on klaveri kõrgete registrite hulgas väga kõrgel, see paikneb paar helikõrgust allpool C8 (C8 ≈ 4186 Hz), mis on tavaklaveri kõrgeim noot.
Temperament ja intervallid
Kaasaegses enamusmuusikas kasutatakse võrdset temperament'i (equal temperament), kus iga pooltoon on sama sagedussuhetega (ruutjuur kahest 12. juures ehk 2^(1/12)). See tähendab, et suhe kahe sama nimelise noodi (näiteks A2 → A3) vahel on täpselt 2:1, kuid kvintide ja teiste intervallide puhtus on kompromiss võrreldes ajalooliste temperamendiga.
Orkestri häälestus ja praktilised aspektid
- Oboe annab tavapäraselt häälestus-A, sest selle pillil on stabiilne ja selge helikõrgus, mis on kergesti kuuldav kogu ansambli jaoks.
- Häälestus võib sõltuda ruumi temperatuurist ja niiskusest: keeled soojenevad ja jahenevad ning pillide häälestus võib vastavalt nihkuda — orkestrid kontrollivad häälestust vahetult enne kontserti.
- Mõned keelpillid (nt viiul) kasutavad üht A-keelt referentsina, mille kaudu mängija häälestab ülejäänud keeled.
La kui hääle ja mängu nõudlikkus
Noota A ei peeta tavaliselt samamoodi tähistatavaks vokaalse verstapostina nagu mõnda teist nooti (nt tenor-C mõne vokaalspetsiifilise tähistuse korral), kuid teatud oktaavides võib La olla laulja või mängija jaoks tehniliselt nõudlik — olenevalt repertuaarist ja individuaalsest hääle- või pillitehnikast.
Ajaloolised ja erinevad häälestused
Erinevate ajastute ja piirkondade ansamblid võivad eelistada teistsugust A-taset, näiteks baroksõnadete ja ajalooliste instrumentide esituspraktika kasutab sageli madalamat pitchi ~415 Hz. Mõned dirigendid või orkestrid valivad veidi kõrgema pitchi (nt 442–444 Hz), et saavutada sära ja selgust helis. Sellepärast on oluline enne etteastet kokku leppida, millist „A”-sagedust kasutatakse.
Kokkuvõtteks: La (A) on nii teoorias solfedža osa kui ka praktikas oluline referentshäälestus — selle tähendus ulatub noodist orkestri häälestusnormini ning selle oktaavid A0–A7 katavad laia sagedusaluse, mida kasutavad nii klaver kui teised instrumendid.
Nimetus oktaavide kaupa
| Teaduslik nimetus | Helmholtzi nimetus | Oktaavi nimi | Standardsagedus (Hz) |
| A9 | a′′′′′′ | Kuuseliiniline | 14080 |
| A8 | a′′′′′ | Viiepoolne | 7040 |
| A7 | a′′′′ | Nelja voodriga | 3520 |
| A6 | a′′′ | Kolmevärviline | 1760 |
| A5 | a′′ | Kahepoolne | 880 |
| A4 | a′ | Ühevoodriline | 440 |
| A3 | a | Väike | 220 |
| A2 | A | Suur | 110 |
| A1 | A͵ või ͵A | Contra | 55 |
| A0 | A͵͵ või ͵͵͵A | Subcontra | 27.50 |
| A-1 | A͵͵͵͵ või ͵͵͵͵A | Subsubcontra | 13.75 |
Tavalised skaalad, mis algavad punktist A
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on A või La muusikas?
V: A või La on solfedža kuues noot ja muusikaline noot.
K: Milline on noodi "A" tähendus orkestri häälestamisel?
V: Orkestri häälestamisel mängib oboe noodi "A" ja ülejäänud pillid häälestavad selle noodi järgi.
K: Kuidas häälestavad keelpillimängijad oma pille orkestris?
V: Igal keelpillimängijal orkestris on A-keel, millest iga mängija saab häälestada oma ülejäänud pilli.
K: Milline on tavalise klaveri madalaim noot?
V: A0 on tavalise klaveri madalaim noot.
K: Millised oktaavid järgnevad standardklaveril A1-le?
V: Standardklaveril on A1-le järgnevad oktaavid A2, A3, A4, A5, A6 ja A7.
K: Milline on kõrgeim noot standardklaveril?
V: C8 on standardklaveri kõrgeim noot.
K: Kas noot "A" on verstapost või märk, mida häälega tabada?
V: Ei, nooti "A" ei peeta teatavaks verstapostiks või märgiks, mida häälega tabada, nagu näiteks tenor C, kuid see võib teatud oktaavides olla äärmiselt nõudlik.
Sildid
Seotud artiklid
Autor
AlegsaOnline.com La (A) – muusikaline noot: häälestus, oktaavid ja klaveri A0–A7 Leandro Alegsa
URL: https://et.alegsaonline.com/art/85