La (A) – muusikaline noot: häälestus, oktaavid ja klaveri A0–A7
Tutvu noot La (A): häälestusstandard, oktaavid ja klaveri A0–A7 — praktiline juhend orkestri häälestusest kuni kõrgeimate klaverihelideni.
La ehk A on solfedža kuues noot (Do–Re–Mi–Fa–Sol–La–Ti). Tavapäraselt kasutatakse tähist "A" ka orkestri ja pillide häälestusnormina: orkestri häälestamisel mängib oboe tavaliselt ühe konkreetse "A" (tavaliselt A4) ning ülejäänud pillid häälestavad end sellele heli kõrgusele vastavaks. Igal keelpillil orkestris on üks "A"-keel või referentshelisilm, mille abil mängija kontrollib ülejäänud pilli häälestust.
Häälestus ja standard
Tänapäeval on kõige levinum konventsioon, et A4 ehk keskmine „la” on 440 Hz. See standard sai laialdaselt tunnustatud 20. sajandi keskel (ISO 16:1975 kinnitas A4 = 440 Hz; ISO 1955). A4 = 440 Hz on muusikatööstuses tavaline kontserdi- ehk kontsertpitch. Samas on ajalooliselt ja eriansamblites kasutusel ka teised häälestustasemed, näiteks barokiajastul levinud ~415 Hz (umbes pooltooni madalam), samuti on esinenud A4 väärtusi nagu 432 Hz, 444 Hz jms.
Oktaavid, sagedused ja klaveri A0–A7
Standardse 88-klahviga klaveri madalaim "A" on A0 ja kõrgemad oktaavid tähistatakse A1, A2 kuni A7. Oktaavi astumine tähendab heli sageduse kahekordistamist; seega on iga järgmise A sagedus kaks korda suurem kui eelmisel oktaavil. Alljärgnevalt sagedused A0–A7 (võimalik väike ümardus):
- A0 — 27,50 Hz
- A1 — 55,00 Hz
- A2 — 110,00 Hz
- A3 — 220,00 Hz
- A4 — 440,00 Hz (kontserdistandard)
- A5 — 880,00 Hz
- A6 — 1760,00 Hz
- A7 — 3520,00 Hz
A7 on klaveri kõrgete registrite hulgas väga kõrgel, see paikneb paar helikõrgust allpool C8 (C8 ≈ 4186 Hz), mis on tavaklaveri kõrgeim noot.
Temperament ja intervallid
Kaasaegses enamusmuusikas kasutatakse võrdset temperament'i (equal temperament), kus iga pooltoon on sama sagedussuhetega (ruutjuur kahest 12. juures ehk 2^(1/12)). See tähendab, et suhe kahe sama nimelise noodi (näiteks A2 → A3) vahel on täpselt 2:1, kuid kvintide ja teiste intervallide puhtus on kompromiss võrreldes ajalooliste temperamendiga.
Orkestri häälestus ja praktilised aspektid
- Oboe annab tavapäraselt häälestus-A, sest selle pillil on stabiilne ja selge helikõrgus, mis on kergesti kuuldav kogu ansambli jaoks.
- Häälestus võib sõltuda ruumi temperatuurist ja niiskusest: keeled soojenevad ja jahenevad ning pillide häälestus võib vastavalt nihkuda — orkestrid kontrollivad häälestust vahetult enne kontserti.
- Mõned keelpillid (nt viiul) kasutavad üht A-keelt referentsina, mille kaudu mängija häälestab ülejäänud keeled.
La kui hääle ja mängu nõudlikkus
Noota A ei peeta tavaliselt samamoodi tähistatavaks vokaalse verstapostina nagu mõnda teist nooti (nt tenor-C mõne vokaalspetsiifilise tähistuse korral), kuid teatud oktaavides võib La olla laulja või mängija jaoks tehniliselt nõudlik — olenevalt repertuaarist ja individuaalsest hääle- või pillitehnikast.
Ajaloolised ja erinevad häälestused
Erinevate ajastute ja piirkondade ansamblid võivad eelistada teistsugust A-taset, näiteks baroksõnadete ja ajalooliste instrumentide esituspraktika kasutab sageli madalamat pitchi ~415 Hz. Mõned dirigendid või orkestrid valivad veidi kõrgema pitchi (nt 442–444 Hz), et saavutada sära ja selgust helis. Sellepärast on oluline enne etteastet kokku leppida, millist „A”-sagedust kasutatakse.
Kokkuvõtteks: La (A) on nii teoorias solfedža osa kui ka praktikas oluline referentshäälestus — selle tähendus ulatub noodist orkestri häälestusnormini ning selle oktaavid A0–A7 katavad laia sagedusaluse, mida kasutavad nii klaver kui teised instrumendid.
Nimetus oktaavide kaupa
| Teaduslik nimetus | Helmholtzi nimetus | Oktaavi nimi | Standardsagedus (Hz) |
| A9 | a′′′′′′ | Kuuseliiniline | 14080 |
| A8 | a′′′′′ | Viiepoolne | 7040 |
| A7 | a′′′′ | Nelja voodriga | 3520 |
| A6 | a′′′ | Kolmevärviline | 1760 |
| A5 | a′′ | Kahepoolne | 880 |
| A4 | a′ | Ühevoodriline | 440 |
| A3 | a | Väike | 220 |
| A2 | A | Suur | 110 |
| A1 | A͵ või ͵A | Contra | 55 |
| A0 | A͵͵ või ͵͵͵A | Subcontra | 27.50 |
| A-1 | A͵͵͵͵ või ͵͵͵͵A | Subsubcontra | 13.75 |
Tavalised skaalad, mis algavad punktist A
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on A või La muusikas?
V: A või La on solfedža kuues noot ja muusikaline noot.
K: Milline on noodi "A" tähendus orkestri häälestamisel?
V: Orkestri häälestamisel mängib oboe noodi "A" ja ülejäänud pillid häälestavad selle noodi järgi.
K: Kuidas häälestavad keelpillimängijad oma pille orkestris?
V: Igal keelpillimängijal orkestris on A-keel, millest iga mängija saab häälestada oma ülejäänud pilli.
K: Milline on tavalise klaveri madalaim noot?
V: A0 on tavalise klaveri madalaim noot.
K: Millised oktaavid järgnevad standardklaveril A1-le?
V: Standardklaveril on A1-le järgnevad oktaavid A2, A3, A4, A5, A6 ja A7.
K: Milline on kõrgeim noot standardklaveril?
V: C8 on standardklaveri kõrgeim noot.
K: Kas noot "A" on verstapost või märk, mida häälega tabada?
V: Ei, nooti "A" ei peeta teatavaks verstapostiks või märgiks, mida häälega tabada, nagu näiteks tenor C, kuid see võib teatud oktaavides olla äärmiselt nõudlik.
Otsige