Sanriku — Jaapani kirde rannik: geograafia, ajalugu ja 2011. aasta tsunami
Sanriku — Jaapani kirde rannik: avasta piirkonna dramaatiline geograafia, ajalugu ja 2011. aasta tsunami mõju Aomori, Iwate ja Miyagi kallastele.
Sanriku (三陸) on piirkond Jaapanis. See asub Honshu saare kirdeosas. Sanriku ühendab endas Aomori, Iwate ja Miyagi prefektuuri osad. Mõnikord nimetati seda Rikushū (陸州).
Sanriku rannik on 36 väikese lahega ebakorrapärane. Iga laht koondab ookeanilainete mõjujõudu. Seda näitasid 2011. aasta Tōhoku maavärina ja tsunami põhjustatud kahjud.
Geograafia ja loodus
Sanriku rannik on iseloomulik oma sügavate sisselõigetega, mida nimetatakse ria-rannikuks — merre lõikunud orud ja jõgede alamjooksud, mis on ujutanud mere vee alla. Selline pinnavorm tekitab palju kitsaid lahtesid ja sadamaid ning annab rannikule ebakorrapärase silueti. Ria-d vähendavad lainete jõudu avamerelt sissetulekul, kuid samas võivad need ka laineenergiat kanaliseerida ja tekitada lahtede suus seismiliste ja meteoroloogiliste sündmuste ajal suuremaid lainetõuse.
Piirkonnas on rohkesti metsarohelist maastikku, järske kaljuserva ja väikeseid kalurikülasid. Merest saadavad toiduained — eriti kala, austrid, merevetikad ja teised mereannid — on Sanriku majanduse ja kohaliku kultuuri keskne osa.
Geoloogia ja seismilisus
Sanriku asub aktiivsel subduktsioonitsoonil, kus Vaikse ookeani laam sukeldub alla Jaapani sakalate alla. See geoloogiline olukord põhjustab sagedast maavärinategevust — seetõttu on piirkond ajaloo jooksul kogenud mitmeid suuri maavärinaid ja seismiliselt tekitatud tsunameid. Just selles reas põhjustas 2011. aastal aset leidnud suur 9,0 magnituudiga Tōhoku maavärin hiiglasliku tsunami, mis põhjustas ulatuslikku hävingut Sanriku rannikul.
Ajalugu ja kultuur
Sanriku on olnud ajalooliselt tihedalt seotud kalapüügiga. Külad ja väikesed linnad rannikul arenesid sadamate ümber ning arendasid välja spetsialiseerunud kalandustehnikaid ja säilitustavasid. Kohalik rahvakultuur sisaldab omaette piirkondlikke toite (näiteks merevetikad ja austrite toidukultuur), käsitööd ning mälestusi varasematest tormidest ja tsunamitest, mida põlvest põlve on edasi antud hoiatuslugude ja laulude kaudu.
2011. aasta tsunami: mõju ja tagajärjed
2011. aasta 11. märtsil toimunud Tōhoku maavärina põhjustatud tsunami ründas Sanriku rannikuala erakordselt tugevalt. Ria-kujulised lahed ja kitsad suudmed kanaliseerisid ja amplifitseerisid laineid, mille tulemuseks olid väga suured tõusud ja kaugele ulatuv vee sissetung maismaale. Mõjud olid järgmised:
- Paljud kalurikülad, sadamad, teed ja raudteeliinid said hävitatud või raskelt kahjustatud.
- Tuhanded inimesed kaotasid elukoha; mitmed külad pühiti praktiliselt ribadeks.
- Infrastruktuuri hävimise tõttu tekkisid ulatuslikud elektri-, vee- ja sidekatkestused.
- Majanduslikud kahjud olid suuremad: kalandussektor, ettevõtted ja töökohtade taastamine nõudis aastaid.
Lisaks otsesele inimasustuse ja vara hävitamisele tõi katastroof kaasa ka psühholoogilisi ja sotsiaalseid tagajärgi — pikaaegne elamiskeskkonna muutus, ümberasustamine ning kogukondade killustumine ja seejärel taasühinemine taastustööde käigus.
Taastamine ja ennetusmeetmed
Pärast 2011. aasta katastroofi on Jaapan ja kohalikud kogukonnad viinud läbi ulatuslikke taastamis- ja ennetustöid:
- rajati ja tugevdatud merekindlustusi ja kõrgemaid kaitsevallide süsteeme;
- viidi ellu ümberasustamisi madalama rannikualalt kõrgemale ja ohutumatele aladele;
- parandati varajase hoiatussüsteemi ja evakuatsiooniplaane ning korraldati regulaarselt õppusi;
- asutati 2013. aastal Sanriku-Fukkō (Sanriku taaste) rahvuspark, et toetada piirkonna looduse ja turismi taastamist ning ühendada loodus- ja taastamisalgatused.
Tõhusamate ennetusmeetmete hulka kuulub ka kogukonnapõhine valmisolek, kõrgendatud evakuatsiooniteid ning varustuse ja teabe kättesaadavuse parandamine, et vähendada tulevaste tsunamide mõju inimeste elule.
Majandus ja turism
Kuigi 2011. aasta sündmus tekitas suured kahjud, on Sanriku piirkond järk-järgult taastumas. Kalandus jääb olulise majandusharu keskmesse: piirkond on tuntud oma kalatoodete, vürtside ning merevetikate poolest. Samuti on Sanriku rannik populaarne turismisihtkoht — matkamine, merevaated, kalurikülad ja kohalik kulinaaria tõmbavad külastajaid, ning taastamisprojektid on aidanud kujundada uusi loodus- ja mälestuspaiku.
Kokkuvõte
Sanriku on geograafiliselt ja kultuuriliselt eripärane piirkond Honshu kirdeosas, mille rannik on samal ajal ilus ja ohtlik: riad ja lahed annavad unikaalse maastiku ja kalanduse aluspõhja, kuid võivad ka suurendada tsunamide mõju. 2011. aasta Tōhoku maavärina ja tsunamiga kogetud tragöödia tõstis esile nii rannikuala haavatavuse kui ka kohalike ja riiklike jõupingutuste olulisuse parema ettevalmistuse, kaitse ja taastamise tagamiseks tulevikus.


Jaapani provintside kaart, kus Sanriku piirkond on esile tõstetud
Ajalugu
1869. aastal jagati Mutsu ja Dewa provintsid.
Mutsu jagati viieks uueks provintsiks: Rikuōku, Rikuchū, Rikuzen, Iwashiro ja Iwaki. Neist kolm esimest on ühiselt tuntud kui "Kolm Riku" ehk Sanriku.
Uued provintsid kaotati 1871. aasta juulis, kuid piirkondliku nimetuse all on endiselt kasutusel Sanriku rannik Aomorist kuni Oshika poolsaareni Miyagis.
Otsige
