Santiago (Cabo Verde) — suurim saar, pealinn Praia ja põllumajanduse keskus

Santiago (Cabo Verde) — riigi suurim saar ja põllumajanduse ning kultuuri keskus, kus asub pealinn Praia; Makaroneesia osa, kodu pooltele riigi elanikest.

Autor: Leandro Alegsa

Santiago (portugali keeles "Saint James") ehk Santiagu (kreooli keeles Santiagu) on Cabo Verde saarestiku suurim saar. See on tähtsaim põllumajanduslik keskus, kus elab pool riigi elanikkonnast. Sellel saarel asub riigi pealinn Praia.

Santiago saar on osa Makaroneesia saarestikust, mis on sarnaste ökosüsteemidega saarte rühm Atlandi ookeanis.

Geograafia ja loodus

Santiago pindala on ligikaudu 991 km² ning saart iseloomustab künklik maastik, mille kõrgeim tipp on Pico de Antónia (umbes 1 394 m). Rannik on vaheldusrikas: lõuna- ja idaküljel asuvad madalamad rannikualad ja sadamad, põhjaosas on karmim rannik ning saare keskosa ja lääneosa on kõrgem ja viljakam. Saarel on mitmeid sängimata jõekuresid ehk ribeiras, mis täituvad vihmaperioodil.

Ilm on valdavalt subtroopiline ja kuiv — rannikualadel valitseb poolkuiv kuni kuiv kliima, sisemaa mägedes on vihmasemaid kohti. Rohkem sademeid koguneb talvegeneratsioonil kõrgemates piirkondades, mis võimaldab põllumajanduseks sobivaid oru- ja terrassialasid.

Ajalugu ja kultuur

Santiago mängis Cabo Verde ajaloos keskset rolli: 15. sajandil asutati siin esimesed püsiasulad ning saare linn Cidade Velha (vana nimega Ribeira Grande) oli oluline peatuspaik atlan­ti­se kaubanduses ja orjakaubanduses. Cidade Velha palee- ja kiriku varemed kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Kultuuriliselt on saarel tugevalt näha portugalikeelse pärandi ja Aafrika mõjutuste süntees: igapäevases suhtluses räägitakse Cabo Verde kreooli (Kriolu), muusikas on populaarsed žanrid nagu morna ja funaná, ning mitmel pool toimub aastaringne folkloor ja festivalid.

Elanikkond ja haldus

Santiago on Cabo Verde rahvarohkeim saar — selles paikneb riigi pealinn Praia, mis on poliitiline ja majanduslik keskus. Saart haldavad mitmed omavalitsused (munitsipaalüksused), mille hulka kuuluvad lisaks Praiale ka näiteks Tarrafal, Santa Catarina, Santa Cruz ja teised – need jagavad vastutust kohalike teenuste ja maakorralduse eest.

Majandus ja põllumajandus

Santiago on riigi põllumajanduse keskuseks: maa peal kasvatatakse peamiselt toidukultuure nagu mais, oad, kassava, banaanid ja köögiviljad ning pidatakse karja. Põllumajandus on tihti väiketootmine ja sõltub hooajalisest sademete hulgast, mistõttu on oluline ka veemajandus ja kuivendussüsteemid. Lisaks põllumajandusele on tähtsad kalandus, teenindussektor ning selles piirkonnas kasvav turism.

Turism ja vaatamisväärsused

  • Cidade Velha — ajalooline keskust, UNESCO maailmapärand.
  • Praia — pealinna kultuurielu, turud (näiteks Pelourinho turg), muuseumid ja restoranid.
  • Loodushuvilistele — matkamisvõimalused mäestikus, vaated rannikule ja võimalus näha kohalikku loodust ning linnast väljuvaid traditsioonilisi külakesi.

Transpordivõrgustik

Praia rahvusvaheline lennujaam (nimetatud ka Nelson Mandela lennujaamaks) ühendab saart teiste Cabo Verde saarte ja mõningate välisliinidega. Saart teenindavad lisaks lennule ka regulaarsete parvlaeva- ja praamiliinide võrgustik ning ümbruskonna teed, mis seovad omavahel suuremaid linnu ja maapiirkondi.

Looduskaitse ja väljakutsed

Saarel esinevad nii endeemilised taimed kui ka habras ökosüsteemid, mida ohustab pinnase erosioon, ületalitus loomapidamine ja hooajaline kuivus. Looduskaitseprojektid ning jätkusuutliku põllumajanduse ja veemajanduse arendamine on oluline suund, et säilitada maa viljakus ja elurikkus tulevastele põlvedele.

Üldiselt on Santiago Cabo Verde majandusliku ja kultuurilise elu keskpunkt — see ühendab ajaloopärandi, elava kultuuri ja looduse, ent seisab samas silmitsi kliima- ja ressursiprobleemidega, mille lahendamine nõuab nii kohalikku initsiatiivi kui ka rahvusvahelist koostööd.

Ajalugu

Saare avastas umbes 1460. aastal António de Noli (või António da Noli), 15. sajandil Genovast pärit aadlik ja meresõitja, kes töötas Portugali meresõitja Henriku heaks. De Noli asutas 1462. aastal saarte vana pealinna Ribeira Grande, mida praegu tuntakse Cidade Velha nime all.



Rahvastik

2010. aasta seisuga[update] (viimane rahvaloendus) elas saarel 273 919 inimest, mis annab rahvastikutiheduseks 272,9 elanikku/km².

Saare suurim linn on Praia, selle pealinn, mille elanike arv 2010. aastal oli 131 602.



Geograafia

Santiago asub Sotavento lõunapoolses saarerühmas, umbes 40 km (25 mi) kaugusel Maio saarest läänes ja umbes 50 km (31 mi) kaugusel Fogo saarest idas.

Santiago saare pindala on 1 003,71 km2 (387,53 ruut mi); see on 75 km pikk (47 mi) põhjast lõunasse ja umbes 35 km lai (22 mi) idast läände.

Saar on mägine, kuigi kagus veidi tasasem. Seal on kaks vulkaanilist mäeahelikku:

  • Serra da Malagueta, saare põhjaosas.
  • Serra do Pico de Antónia, saare lõunaosas, kagust loodesse. Siin asub saare kõrgeim punkt Pico de Antónia, mis on 1394 m kõrgune.

Saarel on kaks loodusparki, mis kaitsevad kahe mäeaheliku taimi ja loomi:

  • Parque Natural de Rui Vaz e Serra de Pico de Antónia Parque Natural de Rui Vaz e Serra de Pico de Antónia
  • Parque Natural de Serra da Malagueta looduspark

Kliima

Praia kagurannikul on troopiline ja subtroopiline kõrbekliima (Köppeni kliimaklassifikatsioon: Bwh).

Aasta keskmine temperatuur Praias on 24,4 °C (75,9 °F). Kõige soojem kuu on keskmiselt august, mille keskmine temperatuur on 26,7 °C (80,1 °F). Kõige jahedam kuu on keskmiselt jaanuar, mille keskmine temperatuur on 22,2 °C (72,0 °F).

Aasta keskmine sademete hulk Praias on 210,8 millimeetrit (8.30 in) 8.3". Kõige rohkem sademete keskmine kuu on august, kus on sademeid 99,1 millimeetrit (3,90 in). Kõige vähem sademete keskmine kuu on märts ilma sademeteta. Keskmiselt on 49,0 sademetepäeva, kusjuures kõige rohkem sademeid on septembris 7,0 päeva ja kõige vähem detsembris 2,0 päeva.



Administratsioon

Santiago saar jaguneb 9 omavalitsusüksuseks (conselhos) ja 10 kihelkonnaks (freguesias).

Santiago saar

CGN-CVkood

Conselho

ISO 3166-2 kood

Capital

Piirkond
(km²)

Rahvastik
(2002)

Tihedus

71

Tarrafal

CV-TA

Tarrafal

120.82

18,565

153.7

72

Santa Catarina

CV-CA

Assomada

242.57

40,852

168.4

73

Santa Cruz

CV-CR

Pedra Badejo

112.21

26,609

237.1

74

Praia

CV-PR

Praia

102.55

131,602

1,283.3

75

São Domingos

CV-SD

São Domingos

147.54

13,808

93.6

76

São Miguel

CV-SM

Calheta de São Miguel

77.35

15,648

202.3

77

São Salvador do Mundo

CV-SS

Picos

26.48

8,677

327.7

78

São Lourenço dos Órgãos

CV-LO

João Teves

36.94

7,388

200.0

79

Ribeira Grande de Santiago

CV-RS

Cidade Velha

137.25

8,325

60.7

  1. Código Geográfico Nacional de Cabo Verde Código Geográfico Nacional de Cabo Verde



Galerii

·        

Vaade Praiale

·        

Praia raekoda

·        

Serra Malagueta mäeahelik

·        

Katedraali varemed, Cidade Velha

·        

Tarrafali rand





Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3