Santiago (Cabo Verde) — suurim saar, pealinn Praia ja põllumajanduse keskus
Santiago (Cabo Verde) — riigi suurim saar ja põllumajanduse ning kultuuri keskus, kus asub pealinn Praia; Makaroneesia osa, kodu pooltele riigi elanikest.
Santiago (portugali keeles "Saint James") ehk Santiagu (kreooli keeles Santiagu) on Cabo Verde saarestiku suurim saar. See on tähtsaim põllumajanduslik keskus, kus elab pool riigi elanikkonnast. Sellel saarel asub riigi pealinn Praia.
Santiago saar on osa Makaroneesia saarestikust, mis on sarnaste ökosüsteemidega saarte rühm Atlandi ookeanis.
Geograafia ja loodus
Santiago pindala on ligikaudu 991 km² ning saart iseloomustab künklik maastik, mille kõrgeim tipp on Pico de Antónia (umbes 1 394 m). Rannik on vaheldusrikas: lõuna- ja idaküljel asuvad madalamad rannikualad ja sadamad, põhjaosas on karmim rannik ning saare keskosa ja lääneosa on kõrgem ja viljakam. Saarel on mitmeid sängimata jõekuresid ehk ribeiras, mis täituvad vihmaperioodil.
Ilm on valdavalt subtroopiline ja kuiv — rannikualadel valitseb poolkuiv kuni kuiv kliima, sisemaa mägedes on vihmasemaid kohti. Rohkem sademeid koguneb talvegeneratsioonil kõrgemates piirkondades, mis võimaldab põllumajanduseks sobivaid oru- ja terrassialasid.
Ajalugu ja kultuur
Santiago mängis Cabo Verde ajaloos keskset rolli: 15. sajandil asutati siin esimesed püsiasulad ning saare linn Cidade Velha (vana nimega Ribeira Grande) oli oluline peatuspaik atlantise kaubanduses ja orjakaubanduses. Cidade Velha palee- ja kiriku varemed kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Kultuuriliselt on saarel tugevalt näha portugalikeelse pärandi ja Aafrika mõjutuste süntees: igapäevases suhtluses räägitakse Cabo Verde kreooli (Kriolu), muusikas on populaarsed žanrid nagu morna ja funaná, ning mitmel pool toimub aastaringne folkloor ja festivalid.
Elanikkond ja haldus
Santiago on Cabo Verde rahvarohkeim saar — selles paikneb riigi pealinn Praia, mis on poliitiline ja majanduslik keskus. Saart haldavad mitmed omavalitsused (munitsipaalüksused), mille hulka kuuluvad lisaks Praiale ka näiteks Tarrafal, Santa Catarina, Santa Cruz ja teised – need jagavad vastutust kohalike teenuste ja maakorralduse eest.
Majandus ja põllumajandus
Santiago on riigi põllumajanduse keskuseks: maa peal kasvatatakse peamiselt toidukultuure nagu mais, oad, kassava, banaanid ja köögiviljad ning pidatakse karja. Põllumajandus on tihti väiketootmine ja sõltub hooajalisest sademete hulgast, mistõttu on oluline ka veemajandus ja kuivendussüsteemid. Lisaks põllumajandusele on tähtsad kalandus, teenindussektor ning selles piirkonnas kasvav turism.
Turism ja vaatamisväärsused
- Cidade Velha — ajalooline keskust, UNESCO maailmapärand.
 - Praia — pealinna kultuurielu, turud (näiteks Pelourinho turg), muuseumid ja restoranid.
 - Loodushuvilistele — matkamisvõimalused mäestikus, vaated rannikule ja võimalus näha kohalikku loodust ning linnast väljuvaid traditsioonilisi külakesi.
 
Transpordivõrgustik
Praia rahvusvaheline lennujaam (nimetatud ka Nelson Mandela lennujaamaks) ühendab saart teiste Cabo Verde saarte ja mõningate välisliinidega. Saart teenindavad lisaks lennule ka regulaarsete parvlaeva- ja praamiliinide võrgustik ning ümbruskonna teed, mis seovad omavahel suuremaid linnu ja maapiirkondi.
Looduskaitse ja väljakutsed
Saarel esinevad nii endeemilised taimed kui ka habras ökosüsteemid, mida ohustab pinnase erosioon, ületalitus loomapidamine ja hooajaline kuivus. Looduskaitseprojektid ning jätkusuutliku põllumajanduse ja veemajanduse arendamine on oluline suund, et säilitada maa viljakus ja elurikkus tulevastele põlvedele.
Üldiselt on Santiago Cabo Verde majandusliku ja kultuurilise elu keskpunkt — see ühendab ajaloopärandi, elava kultuuri ja looduse, ent seisab samas silmitsi kliima- ja ressursiprobleemidega, mille lahendamine nõuab nii kohalikku initsiatiivi kui ka rahvusvahelist koostööd.
Ajalugu
Saare avastas umbes 1460. aastal António de Noli (või António da Noli), 15. sajandil Genovast pärit aadlik ja meresõitja, kes töötas Portugali meresõitja Henriku heaks. De Noli asutas 1462. aastal saarte vana pealinna Ribeira Grande, mida praegu tuntakse Cidade Velha nime all.
 
Rahvastik
2010. aasta seisuga[update] (viimane rahvaloendus) elas saarel 273 919 inimest, mis annab rahvastikutiheduseks 272,9 elanikku/km².
Saare suurim linn on Praia, selle pealinn, mille elanike arv 2010. aastal oli 131 602.
 
Geograafia
Santiago asub Sotavento lõunapoolses saarerühmas, umbes 40 km (25 mi) kaugusel Maio saarest läänes ja umbes 50 km (31 mi) kaugusel Fogo saarest idas.
Santiago saare pindala on 1 003,71 km2 (387,53 ruut mi); see on 75 km pikk (47 mi) põhjast lõunasse ja umbes 35 km lai (22 mi) idast läände.
Saar on mägine, kuigi kagus veidi tasasem. Seal on kaks vulkaanilist mäeahelikku:
- Serra da Malagueta, saare põhjaosas.
 - Serra do Pico de Antónia, saare lõunaosas, kagust loodesse. Siin asub saare kõrgeim punkt Pico de Antónia, mis on 1394 m kõrgune.
 
Saarel on kaks loodusparki, mis kaitsevad kahe mäeaheliku taimi ja loomi:
- Parque Natural de Rui Vaz e Serra de Pico de Antónia Parque Natural de Rui Vaz e Serra de Pico de Antónia
 - Parque Natural de Serra da Malagueta looduspark
 
Kliima
Praia kagurannikul on troopiline ja subtroopiline kõrbekliima (Köppeni kliimaklassifikatsioon: Bwh).
Aasta keskmine temperatuur Praias on 24,4 °C (75,9 °F). Kõige soojem kuu on keskmiselt august, mille keskmine temperatuur on 26,7 °C (80,1 °F). Kõige jahedam kuu on keskmiselt jaanuar, mille keskmine temperatuur on 22,2 °C (72,0 °F).
Aasta keskmine sademete hulk Praias on 210,8 millimeetrit (8.30 in) 8.3". Kõige rohkem sademete keskmine kuu on august, kus on sademeid 99,1 millimeetrit (3,90 in). Kõige vähem sademete keskmine kuu on märts ilma sademeteta. Keskmiselt on 49,0 sademetepäeva, kusjuures kõige rohkem sademeid on septembris 7,0 päeva ja kõige vähem detsembris 2,0 päeva.
 
Administratsioon
Santiago saar jaguneb 9 omavalitsusüksuseks (conselhos) ja 10 kihelkonnaks (freguesias).
|   Santiago saar  |  ||||||
|   CGN-CVkood  |    Conselho  |    ISO 3166-2 kood  |    Piirkond  |    Rahvastik  |    Tihedus  |  |
|   71  |    Tarrafal  |    CV-TA  |    Tarrafal  |    120.82  |    18,565  |    153.7  |  
|   72  |    Santa Catarina  |    CV-CA  |    Assomada  |    242.57  |    40,852  |    168.4  |  
|   73  |    Santa Cruz  |    CV-CR  |    Pedra Badejo  |    112.21  |    26,609  |    237.1  |  
|   74  |    Praia  |    CV-PR  |    Praia  |    102.55  |    131,602  |    1,283.3  |  
|   75  |    São Domingos  |    CV-SD  |    São Domingos  |    147.54  |    13,808  |    93.6  |  
|   76  |    São Miguel  |    CV-SM  |    Calheta de São Miguel  |    77.35  |    15,648  |    202.3  |  
|   77  |    São Salvador do Mundo  |    CV-SS  |    Picos  |    26.48  |    8,677  |    327.7  |  
|   78  |    São Lourenço dos Órgãos  |    CV-LO  |    João Teves  |    36.94  |    7,388  |    200.0  |  
|   79  |    Ribeira Grande de Santiago  |    CV-RS  |    Cidade Velha  |    137.25  |    8,325  |    60.7  |  
- ↑ Código Geográfico Nacional de Cabo Verde Código Geográfico Nacional de Cabo Verde
 
 
Galerii
·         
Vaade Praiale
·         .jpg)
Praia raekoda
·         
Serra Malagueta mäeahelik
·         
Katedraali varemed, Cidade Velha
·         
Tarrafali rand
 
Otsige