Sargassomeri — Põhja-Atlandi keeris ja ainus kaldadeta meri
Sargassomeri on eraldiseisev piirkond Põhja-Atlandi ookeani keskel paiknevas keerises. Seda piiravad läänes Golfi hoovus, põhjas Põhja-Atlandi hoovus, idas Kanaari hoovus ja lõunas Põhja-Atlandi ekvatoriaalvool — need ookeanivoolude süsteemid moodustavad koos Põhja-Atlandi keerise ning põhjustavad selles piirkonnas tihedat veeringlust ja vee pealset kogunemist. Kõik need hoovused transpordivad ning ladestavad meretaimi ja laevanduse prügi, mida nad kogu basseinist kokku koguvad, ning tekib paks, sageli ujuvate vetikate (peamiselt Sargassum'i) vaip.
Piirid, suurus ja välimus
Sargassomeri ulatub tuhandete kilomeetrite ulatuses ning seda on kirjeldatud ligikaudu 700 meremiili laiusena ja 2000 meremiili pikkusena (see tähendab, et tegemist on väga suure, keskmiste mõõtmetega ligikaudu tuhandeid kilomeetreid hõlmava alaga). Selge, sügavsinine vesi ja erakordselt suur veealune nähtavus — kuni umbes 61 m (200 jalga) — annavad sellele merealadele erilise väljanägemise. Erinevalt tavapärastest meredest ei piirdu Sargassomeri mandri- või saarekallastega: see on ainus «meri», millel looduslikke maid ei piirne.
Elustik ja ökoloogia
Sargassum-vetikate moodustatud ujuvad vaibad loovad unikaalse pelagilise elupaiga, millel on kõrge bioloogiline mitmekesisus. Need vaibad pakuvad varju ja toitu paljudele noortele kalaliikidele, vähilaadsetele ja selgrootutele, samuti lindudele ja merikilpkonnadele. Sargassomeri mängib olulist rolli rändes ja elutsüklites — näiteks Euroopa angerja ja Ameerika angerja vastsed kooruvad seal ning kasutavad hoovusi rändeks Euroopasse või Põhja-Ameerika idarannikule; hiljem pöörduvad täiskasvanud angerjad Sargasso merre tagasi, et muneda. Samuti arvatakse, et hilised merikilpkonnakutid ja muud larvaalsed vormid kasutavad Sargassum'i varjupaigana kiskjate eest ja toitainete leidmiseks kuni nende kasvamiseni.
Ajalugu ja nimetus
Portugali meremehed olid 15. sajandil nende vetikate ja piirkonna üks esimesi Euroopa avastajaid ning andsid alale nime Sargassum-vetikate järgi. Ajalooliselt kujutasid tihedad vetikamatid aeg-ajalt suurt probleemi purjelaevade liikumisele, sest need võisid mootori- või aeruseadmeid takistada või laevu aeglustada.
Mõju inimestele ja keskkonnale
Sargassomeri on oluline nii ökoloogiliselt kui majanduslikult: see toimib paljude liikide elupaigana ja mõjutab Atlandi rannikute kliimat ja hoovussüsteeme. Samas on sellega seotud probleeme — hoovuste koosmõjul kogunev mereprügi, sealhulgas plast, moodustab selles piirkonnas suured saared prügi ja mõjutab nii elusorganisme kui ka teadusuuringuid. Viimastel aastakümnetel on tähelepanu pälvinud ka Sargassum'i suured vohamised ja rannikule triivimine (nt Kariibi mere piirkonnas), mis tekitavad kohalikele ökosüsteemidele, turismile ja kalandusele probleeme. Lisaks mõjutavad kliimamuutused ja merevee soojenemine Sargassum'i levikut, tiheduse muutusi ning looduslike elutingimuste dünaamikat.
Uuringud ja kaitse
Teadlased jälgivad Sargassomeri hoovusi, vetikavaipasid ja sinna kogunevat prügi satelliitide, laevade ja välitööde abil, et paremini mõista selle piirkonna dünaamikat, elustikku ning inimtegevuse mõju. Kaitse ja jätkusuutlik haldamine hõlmab nii merelise prügi vähendamist, reostuse ennetamist kui ka koostöid rahvusvahelisel tasandil, kuna tegemist on avamereökosüsteemiga, mille mõju ulatub paljudele riikidele ja majandusharudele.
Lisaks on Sargassomeri uurimine oluline, et hoida tasakaalu selle unikaalse pelagilise ökosüsteemi säilimise ja inimtegevusest tulenevate ohtude vahel ning et mõista paremini selle rolli ülemaailmsetes ookeanisüsteemides.
Põhja-Atlandi Sargassomere piirneb läänes Golfi hoovusega, põhjas Põhja-Atlandi hoovusega, idas Kanaari hoovusega ja lõunas Põhja-ekvatoriaalvooluga.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Sargasso meri?
V: Sargassomeri on piirkond Põhja-Atlandi ookeani keskel asuvas güüris. Seda piirab läänes Golfi hoovus, põhjas Põhja-Atlandi hoovus, idas Kanaari hoovus ja lõunas Põhja-Atlandi ekvatoriaalvool. See ookeanivoolude süsteem moodustab Põhja-Atlandi keerise.
K: Kui suur see on?
V: Sargasso meri on 700 meremiili lai ja 2000 meremiili pikk (1100 km lai ja 3200 km pikk).
K: Kus see asub?
V: Sargassomeri asub Euroopa ja Ameerika vahel Põhja-Atlandi ookeanis asuvas ookeani piirkonnas, mida nimetatakse güüriks. Bermuda asub selle lääneserva lähedal.
K: Kes selle avastas?
V: Portugali meremehed olid ühed esimesed, kes selle piirkonna 15. sajandil avastasid. Nad andsid sellele nime seal kasvava merevetikaliigi sargassum järgi.
K: Mis teeb selle vee ainulaadseks?
V: Selle mere vesi on sügavsinise värvusega ja erakordselt selge, mis võimaldab veealust nähtavust kuni 61 meetri sügavuseni.
K: Millist rolli mängib see teatud liikide jaoks?
V: Sargassomeri mängib olulist rolli kahe liigi - Euroopa angerja ja Ameerika angerja - jaoks, kuna nende vastsed kooruvad siin enne rändamist kas Euroopasse või Põhja-Ameerika idarannikule, kust nad hiljem naasevad, et muneda, kui nad on täiskasvanud isenditeks saanud. Samuti arvatakse, et noored merikilpkonnad kasutavad siia rändamiseks hoovusi, näiteks Golfi hoovust, kus nad saavad kasutada sarkassumit varju röövimiste eest, kuni nad saavad täiskasvanuks.
