Takistussõit
Näitevõistlus on ratsaspordiüritus, kus kasutatakse inglise ratsutamist. Ratsanik ja hobune peavad Rahvusvahelise Ratsaspordi Föderatsiooni reeglite kohaselt läbima takistuste raja.
See spordiala sündis 18. sajandil rebasejahimeeste poolt, kui Inglismaal kehtestati vehklemisseadused. Jahimehed olid nüüd kohustatud hüppama aedade üle ja sellest sai väga populaarne tegevus. 1912. aastal esines hüppevõistlus esmakordselt olümpiamängudel.
Näitevõistlused on üks väheseid spordialasid, kus mehed ja naised on võistlustel võrdsed. See spordiala nõuab hea kardiovaskulaarse vastupidavusega lihasjõulist hobust. Samuti peab tal olema kiire ja stabiilne temperament, et saavutada parimad tulemused. Selle spordiala jaoks on kõige nõutumad tõud Selle Français, Anglo-Arabe, Oldenburg, Warmblood (sealhulgas holsteiner ja hannoveri), täkkavereline ja trakehner.
Pius Schwizer, Nobless, 2008. aasta suveolümpiamängud Hongkongis
Reeglid
Esimese koha võitmiseks peavad ratsanik ja tema hobune läbima raja võimalikult kiiresti ja ilma vigadeta. Viga või eksimus tekib siis, kui hobune lööb maha aia või takistuse või kui ta ei allu, näiteks keeldub hüppamast või teeb väljaviskeid. Tegelikult saab ratsanik vea korral karistuse ja kaotab automaatselt neli punkti iga vea eest. Samuti võib ratsanik kaotada mõned punktid, kui ta ületab antud aega; iga ületatud sekundi eest arvestatakse karistus. Samuti võib rattur jääda välja kukkumise tõttu või kui ta ei tee rada õigesti. Raja määrab eelnevalt kindlaks raja kujundaja. Määratud kohtunik otsustab, kas rattur kõrvaldatakse või mitte, ja kui kõrvaldatakse, siis otsustab kohtunik, millal.
Ratturid, kes läbivad raja ilma ühegi veata, saavad edasi minna järgmisesse etappi, milleks on hüppevõistlus. See on lühem võistlus: taas on eesmärk läbida rada võimalikult kiiresti ja vigadeta. Võistluse võidab rattur, kellel on parim aeg. Kui tehakse vigu, lisatakse lõppajale sekundeid ja seetõttu määrab võitjad ainult ajaskoor.
Küsimused ja vastused
K: Mis on näitehüpe?
V: Näitlushüpped on ratsaspordiüritus, kus kasutatakse inglise ratsutamist ja kus ratsanik ja hobune peavad Rahvusvahelise Ratsaspordi Föderatsiooni reeglite kohaselt läbima takistuste raja.
K: Kuidas sai showjumping alguse?
V: Showjumping sündis 18. sajandil rebaseküttide poolt, kui Inglismaal võeti kasutusele aiapidamisseadused. Jahimehed olid nüüd kohustatud takistusi hüppama ja sellest sai populaarne tegevus.
K: Millal esines näidissõit esimest korda olümpiamängudel?
V: Näitlushüpped esinesid esimest korda olümpiamängudel 1912. aastal.
K: Kas näidissõit on spordiala, kus mehed ja naised on võistlustel võrdsed?
V: Jah, näidissõit on üks väga väheseid spordialasid, kus mehed ja naised on võistlustel võrdsed.
K: Millist hobust on vaja hüppespordi harrastamiseks?
V: Näitlushüpped nõuavad hea südame-veresoonkonna vastupidavusega lihasjõulist hobust, kellel peab olema kiire ja stabiilne temperament, et saavutada parimad tulemused.
K: Millised on kõige nõutumad hobusetõud, mida kasutatakse näidissõidus?
V: Kõige nõutumad hobusetõud on prantsuse, anglo-araabia, oldenburgi, soojavereline (sealhulgas holsteini ja hannoveri), täkkavereline ja trakehneri hobune.
K: Millist ratsutamisstiili kasutatakse hüppespordis?
V: Näitevõistlustel kasutatakse inglise ratsutamist.
