Lumivalgeke — muinasjutt, Grimmid, Disney: ajalugu ja adaptatsioonid

"Lumivalgeke" on muinasjutt. See on tuntud kogu maailmas erinevates versioonides. Varased trükitud versioonid on Giambattista Basile "Pentamerone" (1634) ja J. K. Musäus "Saksa rahvajutud" (1782). Vennad Grimmid salvestasid 1812. aastal oma "Laste- ja majapidamisjuttudes" versiooni nimega "Väike lumivalgeke" (saksa keeles Schneewittchen). Grimmide lugu on tõenäoliselt tänapäeval kõige tuntum versioon "Lumivalgest". "Lumivalgekest" on palju kordi kohandatud näidenditeks, filmideks ja telesaadeteks. Walt Disney kohandas Grimmide versiooni 1937. aastal animafilmiks "Lumivalgeke ja seitse päkapikut".

Ajalooline taust ja varased versioonid

Muinasjutu põhimotiivid — armukadedus, kuri sammema, peidetud ohud ja pääste — on levinud paljudes rahvakultuurides. Ruhestatud, trükitud variandid, mis meenutavad tänapäevast Lumivalgekese, ilmusid juba 17.–18. sajandil; Giambattista Basile ja J. K. Musäus on sageli nimetatud varajaste allikatena, mille materjal mõjutas hilisemaid kirjalikke versioone. Vennad Grimmid kogusid ja toimetasid seda lugu omakorda rahvalikust suulise traditsiooni materjalist, ning nende 1812. aasta väljaanne kujundas paljuski tänapäevase tuntud teksti.

Peamised süžeemotiivid ja klassifikatsioon

ATU-klassifikatsioon: Lugu paigutatakse rahvalugude motiivide süsteemis tavaliselt ATU 709 alla (Snow White).
Põhimotiivid: kaunis tütar, armukade ema või sammema, imeline peegel, põgenemine metsa, elamine päkapikkude/majaelanike juures, mürgine õun või muu surmav lõks, näiline surm (klaarkirst või unne vajumine) ja lõpuks päästmine (prinssi saabumine või tahtmatu liigutamine, mis toob tagasi ellu).
Variatsioonid: eri kultuurides võivad erinevad hetked erineda — mõnes versioonis kardetakse ja tapetakse tegelikult, teises ärkab peategelane suu suudluse tõttu; mõnel juhul on päästja hoopis metssepp või kannab kirstu varas, kes loobub kirstu kandmisest alles siis, kui kukub ja tüdruku kehast eemaldub suupärane asjaolu.

Grimmide roll ja tekstide muutumine

Vennad Grimmid toimetasid oma jutte mitmel korral. Esialgsed väljaanded olid mõnes kohas julgemad ja gootilisemad; hilisemates parandustes pehmendasid nad mõningaid vägivaldseid või erotiseerivaid detaile, et muuta tekst lastele sobivamaks. Samuti lisati ja fikseeriti motiive (näit. õuna müüt) nii, et jutustuse järjepidevus tihenes.

Olulisemad kohandused ja adaptatsioonid

Walt Disney ja tema stuudio tõid 1937. aastal välja esimese suurejoonelise miinimumiga animafilmide hulka kuulunud täispika filmi Lumivalgeke ja seitse päkapikut, mis populariseeris lugu üle maailma. Disney versioon rõhutas muusikat, karakterite iseloomujooni (näiteks päkapikkude nimesid ja iseloomu), ning pehmendas õudsemaid kohti.

Muu hulgas on tuntud live-action- ja uuemad filmikohandused, näiteks erinevad kinoversioonid ja teleseriaali adaptatsioonid, samuti satiirilised või tumedamad ümberjutustused nagu "Snow White and the Huntsman" ja "Mirror Mirror" (2012) ning draama- või õudusfilmid, mis käsitlevad lugu uuest vaatenurgast. Teatrietendused, ooperid ja lastelavastused on samuti tavalised — lugu kohandatakse sageli sõltuvalt sihtrühmast ja kultuurilisest kontekstist.

Tõlgendused ja kultuuriline mõju

Lugu on tõlgendatud erinevate akadeemiliste lähenemiste kaudu:

Psyhoanalüütiline: lugedes motiive teadvuse, alateadvuse ja peredünaamika metafooridena (suhteid emaga/sammemaga, rivaalitsemist).
Sotsiaalne ja feministlik: arutletakse naiste rollide, ilu ja võimu teemadel, ning kuidas pärimuse versioonid kajastavad ühiskondlikke norme eri ajastutel.
Sümboolne: õuna, peegli ja lumivalge metafoorid on tõlgendatavad kui teadmise, enesehinnangu ja süütuse sümbolid.

Miks lugu kestab?

Universaalsed teemad — armukadedus, ohutus ja päästmine, ilu ja kuri — ning mitmekihilised süžeed teevad Lumivalgekese kergesti kohandatavaks eri ajastute ja kultuuride maitsele. Iga uus adaptatsioon rõhutab mõnda aspekti teisiti: lapsesõbralikkus, õudus, romantika, huumor või poliitiline allegooria — see paindlikkus on üks põhjus, miks lugu püsib populaarne.

Tuntud variandid ja soovitatavad loetused

Vennad Grimmid — "Väike lumivalgeke" (Grimmide kogumikud)
Analüüsid ja estudiosed rahvaluule uurijatelt (nt teosed, mis käsitlevad ATU 709 ja muinasjuttude tõlgendusi)
Kinematograafilised ja teatrilised adaptatsioonid (klassikaline Disney 1937; mitmed kaasaegsed filmiversioonid ja lavastused)

Kokkuvõtlikult on Lumivalgeke jutt, mille rahvalik päritolu ning mitmekesised versioonid ja kohandused on taganud loo püsiva kohaloleku nii laste lugude kui ka täiskasvanute tõlgenduste hulgas. Selle lihtne, aga sügav süžee annab ruumi nii meelelahutusele kui ka akadeemilisele uurimisele.

Lugu

Kuninganna sünnitab tütre. Ta paneb talle nimeks Lumivalgeke. Kuninganna sureb. Lumivalgekese isa abiellub kurja naisega. Sellel kurjal kuningannal on võlupeegel, mis ütleb talle, et ta on maa kauneim. Ühel päeval nimetab peegel Lumivalgeke kõige ilusamaks. Kuninganna on armukade. Ta otsustab Lumivalgekese tappa. Kuninganna jahimees viib lapse metsa, et teda tappa. Ta laseb tal põgeneda.

Lumivalgeke jõuab metsas asuvasse majja. See kuulub seitsmele päkapikule. Nad lubavad tal nende juures elada. Ta teeb majapidamistööd. Kuri kuninganna saab teada, et Lumivalgeke on veel elus. Ta otsustab Lumivalgekese ise tappa. Ta maskeerib end vanaks naiseks. Ta üritab Lumivalget tappa kõigepealt müksupitsiga ja seejärel mürgitatud kammiga. See ei õnnestu. Lumivalgeke jääb ellu. Lõpuks annab kuninganna Lumivalgekesele mürgitatud õuna. Laps kukub nagu surnuna maha.

Kääbikud asetavad ta klaasist kirstu mäetipule. Ühel päeval sõidab mööda prints. Ta armub tüdrukusse. Päkapikud annavad talle loa võtta kirst oma lossi. Printsi sõbrad tõstavad kirstu üles. Mürgitatud õunapuru Lumivalgekese kurgus vabaneb. Ta ärkab üles. Prints rõõmustab. Ta abiellub Lumivalgekesega. Kuri kuninganna on sunnitud tantsima punase rauaga kingades, kuni ta surnuks langeb.