Ruutnumber (ruutarv): definitsioon, omadused ja näited
Ruutarv, mida mõnikord nimetatakse ka täiuslikuks ruuduks, on täisarvu tulemus, mis on korrutatud iseendaga. Näiteks on 1, 4, 9, 16 ja 25 esimesed viis ruutu. Arvu n ruutu tähistatakse valemiga n2 (vt eksponentimist), mida tavaliselt hääldatakse kui "n ruutu". Nimi tuleneb geomeetriast: ruutarv näitab ruudu külje pikkuse n korral ruudu pindala.
Ruutarvud on mittnegatiivsed: null on samuti ruutarv, sest 0 = 02. Kuigi negatiivsete arvude ruudud on positiivsed (näiteks (-3)2 = 9), loetakse ruutarvudeks tavaliselt mittnegatiivseid tulemusi. Teine viis öelda, et arv on ruutarv, on see, et selle ruutjuur on täisarv: näiteks √9 = 3, seega on 9 ruutarv.
Põhiomadused
- Valem: iga täisarvu n ruut on n2.
- Negatiivsed ja positiivsed: nii positiivsete kui ka negatiivsete täisarvude ruudud on mittnegatiivsed ja vastavad samadele ruutarvudele (nt 32=9 ja (-3)2=9).
- Järjestus: ruutude järjestus kasvab kiiresti: 0, 1, 4, 9, 16, 25, 36, ...
- Erinevus kahe järjestikuse ruudu vahel: (n+1)2 − n2 = 2n + 1 — seega on kahe järjestikuse ruudu vahe alati paaritu arv.
- Summa: esimeste n naturaalarvude ruutude summa on n(n+1)(2n+1)/6.
- Faktorisatsioon: arvu ruutarvuks olemiseks peab tema algtegurite eksponentide kõik olema paarisarvud (nt 36 = 22·32 on ruutarv, 18 = 2·32 ei ole).
Kiirtestid ja modulaaromadused
- Viimase numbri kontroll (10-põhja): täisperioodilise kümnendsüsteemi ruudud võivad lõppeda ainult numbritega 0, 1, 4, 5, 6 või 9. Kui arv lõpeb mõne teise numbriga, ei ole ta ruutarv.
- Ruudud mooduli 4: iga täisarvu ruut jagatuna 4-ga annab jäägi 0 või 1. See on lihtne kontroll näiteks võrrandite lahendamisel.
- Algteguri-eksponeerimine: kontrollige arvu primaarefaktoritest: kui mõne primaalsegendi eksponent on paaritu, ei ole tegu ruutarvuga.
- Lõplik täpsus: suure arvu puhul saab kiire testida täisruudu olemist arvutades täisarvuline ruutjuur (näiteks programmeerimises) ja kontrollides, kas selle ruut võrdub algse arvuga.
Näited
- Väiksemad ruutude näited: 0 = 02, 1 = 12, 4 = 22, 9 = 32, 16 = 42, 25 = 52, 36 = 62.
- Suurem näide: 49 = 72, 100 = 102, 144 = 122.
- Ei-ruut: 50 ei ole ruutarv, sest minna ei saa täisarvulisele ruutjuurele (√50 ≈ 7,071...).
- Eraldi tähelepanek: kaks erinevat täisarvu võivad anda sama ruutu (näiteks 32 ja (-3)2 mõlemad annavad 9), seetõttu räägitakse täisarvu ruudust tavaliselt mittnegatiivse ruutjuure kaudu).
Kasutusvaldkonnad ja seotud mõisted
- Ruutarve kasutatakse geomeetrias pindalade arvutamisel, eriti kvadraatpindade puhul.
- Numberite teoorias on ruutarvud tähtsad kvadratiivsete jäägiklasside, Diophantose võrrandite ja ruutvabade arvude uurimisel.
- Arvutites ja programmeerimises kasutatakse täisruutude tuvastamist näiteks andmete valideerimisel ja optimeerimistehnikates.
Sisuline kokkuvõte: ruutarv on täisarvu korrutis iseendaga, tavaliselt tähistatud n2. Need arvud on mittnegatiivsed, neil on kindlad modulaarsed omadused ja lihtsad kontrollimeetodid (ruutjuure võtmine või primaartegurite pariteet). Ruutarvud ilmnevad paljudes matemaatika ja rakenduste valdkondades.
Näited
Ruudud (järjestus A000290 OEISis), mis on väiksemad kui 702 :
102 =100
112 = 121
122 = 144
132 = 169
142 = 196
152 = 225
162 = 256
172 = 289
182 = 324
192 = 361
202 = 400
212 = 441
222 = 484
232 = 529
242 = 576
252 = 625
262 = 676
272 = 729
282 = 784
292 = 841
302 = 900
312 = 961
322 = 1024
332 = 1089
342 = 1156
352 = 1225
362 = 1296
372 = 1369
382 = 1444
392 = 1521
402 = 1600
412 = 1681
422 = 1764
432 = 1849
442 = 1936
452 = 2025
462 = 2116
472 = 2209
482 = 2304
492 = 2401
502 = 2500
512 = 2601
522 = 2704
532 = 2809
542 = 2916
552 = 3025
562 = 3136
572 = 3249
582 = 3364
592 = 3481
602 = 3600
612 = 3721
622 = 3844
632 = 3969
642 = 4096
652 = 4225
662 = 4356
672 = 4489
682 = 4624
692 = 4761
Ruutarve on lõpmatult palju, nagu on lõpmatult palju naturaalarvusid.
Omadused
Arv m on ruuduline arv, kui ja ainult siis, kui saab moodustada ruudu m võrdsest (väiksemast) ruudust:
m = 12 = 1 | |
m = 22 = 4 | |
m = 32 = 9 | |
m = 42 = 16 | |
m = 52 = 25 | |
Märkus: Valged tühikud ruutude vahel on mõeldud ainult visuaalse tajumise parandamiseks. |
Ruudu, mille küljepikkus on n, pindala on n . 2
Väljend n-ndale ruuduarvule on n2 . See on võrdne ka esimeste n paaritu arvu summaga, nagu on näha ülaltoodud piltidel, kus ruut tuleneb eelmisest punktide paaritu arvu liitmisel (näidatud magenta värviga). Järgneb valem:
n 2 = ∑ k = 1 n ( 2 k - 1 ) . {\displaystyle n^{2}=\sum _{k=1}^{n}(2k-1). }
Nii näiteks 52 =25= 1 + 3 + 5 + 7 + 9.
Ruutarv võib lõppeda ainult numbritega 0, 1, 4, 6, 9 või 25 baasil 10 järgmiselt:
- Kui numbri viimane number on 0, lõpeb selle ruut paarisarvuliste 0-ga (seega vähemalt 00) ja lõpu 0-le eelnevad numbrid peavad samuti moodustama ruudu.
- Kui arvu viimane number on 1 või 9, siis lõpeb selle ruut 1ga ja eelnevate numbrite abil moodustatud arv peab olema jagatav neljaga.
- Kui arvu viimane number on 2 või 8, siis lõpeb selle ruut 4 ja eelnev number peab olema paariline.
- Kui arvu viimane number on 3 või 7, siis lõpeb selle ruut 9-ga ja eelnevate numbrite abil moodustatud arv peab olema jagatav neljaga.
- Kui arvu viimane number on 4 või 6, siis lõpeb selle ruut 6 ja eelnev number peab olema paaritu.
- Kui numbri viimane number on 5, lõpeb selle ruut 25-ga ja eelnevad numbrid peavad olema 0, 2, 06 või 56.
Ruutarv ei saa olla täiuslik arv.
Kõik neljandad, kuuendad, kaheksandad ja nii edasi on täiuslikud ruudud.
Erijuhtumid
- Kui arv on kujul m5, kus m tähistab eelnevaid numbreid, on selle ruut n25, kus n = m × (m + 1) ja tähistab numbreid enne 25. Näiteks 65 ruutu saab arvutada järgmiselt: n = 6 × (6 + 1) = 42, mis teeb ruudu võrdseks 4225-ga.
- Kui arv on kujul m0, kus m tähistab eelnevaid numbreid, on selle ruut n00, kus n = m2 . Näiteks 70 ruut on 4900.
- Kui arv on kahekohaline ja on kujul 5m, kus m tähistab ühiku numbrit, on selle ruut AABB, kus AA = 25 + m ja BB = m2 . Näide: Kui arvutada 57 ruutu, siis 25 + 7 = 32 ja 72 = 49, mis tähendab 572 = 3249.
Paaritu ja paaritu ruuduarvud
Paarisarvude ruudud on paarilised (ja tegelikult jagatavad 4ga), sest (2n)2 = 4n2 .
Paaritu arvu ruut on paaritu, sest (2n + 1)2 = 4(n2 + n) + 1.
Sellest järeldub, et paariliste ruutarvude ruutjuured on paarilised ja paaritute ruutarvude ruutjuured on paaritu.
Kuna kõik paarilised ruudulised arvud on jagatavad 4ga, siis ei ole paarilised arvud kujul 4n + 2 ruudulised arvud.
Kuna kõik paaritu ruutarvud on kujul 4n + 1, siis paaritu arvud kujul 4n + 3 ei ole ruutarvud.
Paaritu arvu ruut on kujul 8n + 1, sest (2n + 1)2 = 4n(n + 1) + 1 ja n(n + 1) on paariline arv.