Aasta 4 (4 pKr): kalender, konsulid ja ajalooline ülevaade

Aasta 4 (IV) oli Juliuse kalendri järgi hüppeaasta, mis algas teisipäeval. Gregoriuse kalendri järgi algas see neljapäeval. Tollal oli see tuntud kui Catus'i ja Saturninuse konsulaariaasta. Neljandaks aastaks nimetati seda alates varasest keskajast, kui Euroopas sai aasta nimetamise tavaliseks meetodiks Anno Domini kalendriaeg. See oli 1. sajandi 4. aasta.

Kalender

Juliuse kalendris, mis kehtis Rooma impeeriumi ja sellele järgneva aja suure osa Euroopas, oli aasta 4 pKr hüppeaasta: iga neljas aasta sai omistada extra päeva (29. veebruar). Tänapäeval, kui me projitseerime tagasi Gregoriuse kalendrit (proleptiline Gregoriuse kalender), langeb sama aasta nädalapäev teisiti — seetõttu mainitakse siin ka erinevat alguspäeva Gregoriuse järgi. See erinevus tekib seetõttu, et Gregoriuse reform (1582) kõrvaldas osa valehäälestumist, mis oli Juliuse süsteemi pikaajalise kasutuse tõttu tekkinud.

Konsulid ja konsulaariaasta

Rooma vabariigi ja varajase impeeriumi ajal nimetati aastaid sageli nende koosseisu ametis olnud konsulite järgi — sellest tuleneb ka nimetuse „konsulaariaasta”. Aastal 4 pKr kannab allikas konsuli(nu)de nimesid Catus ja Saturninus, kelle järgi aasta ajaloolistes kirjetes identifitseeriti. Konsulid olid kõrgeima auga ametikandjad, kelle nimed jätkusid ametliku dokumentatsiooni ja kronikate pealkirjades.

Ajalooline kontekst

See aasta jäi Rooma keiser Augustuse valitsemisaja ajastusse, mis tähistas üleminekut vabariigist keisririigiks ja püsivat rahu- ning administratiivkorra tugevnemist (Pax Romana). 1. sajandil pKr toimusid mitmed poliitilised, sõjalised ja administratiivsed arengud Rooma impeeriumis ning selle naaberaladel, mis kujundasid edasist Euroopa ja Vahemere piirkonna ajalugu.

„Neljandaks aastaks” (4 pKr) hakati nimetust Anno Domini süsteemi järgi kasutama alles keskajal; enne seda kasutati lisaks konsulaararvestusele ka näiteks ab urbe condita („alates linna asutamisest”) ja teisi lokaalseid kronoloogia vorme. Tänapäeval tähistame seda aastat kas 4 pKr (4 AD/CE) või vabalt viidates 1. sajandi 4. aastana ajaloolise kronoloogia raames.

Allikate ja kronoloogia märkused

• Ajaloolised andmed aastast 4 pKr põhinevad peamiselt antiiksetel kirjalikel allikatel ja hilisematest käsikirjadest tehtud kronoloogilistel rekonstruktsioonidel.
• Kalendriliste teisenduste (Juliuse → Gregoriuse) puhul kasutatakse sageli proleptilist Gregoriuse kalendrit, mis selgitab alguspäevade erinevust.
• Konsulaarsete nimede täpne täiendav identifitseerimine nõuab viidet konkreetsetele antiikallikatele ja epigraafilistele leidele; siinkohal on mainitud konsulite nimesid samas vormis nagu traditsioonilistes allikates.