Püha Bartholomeuse kirik (saksa keeles St. Bartholomäuskirche) on Themari linnakirik Tüüringis. Kirik on pühendatud pühale Bartholomeusele ja kuulub Werra-ülemoru rikkamate ja ajaloolisemate kirikute hulka. Themar on väikelinn, mille keskaegne kirik on üks väheseid hooneid, mida mainitakse juba 796. aastal ning mis on säilinud läbi mitmete ajalooliste tormide ja ümberkujunduste. Paiga varasemast kirikuelust annavad tunnistust kaks traditsiooniliselt nimetatud pühapaika: Oberkirche („ülemine kirik”) ülemise värava lähedal ja Unterkirche („alumine kirik”) Werra jõe kaldal; Unterkirche’i rooma-aegsetest osadest on jääke säilinud nii sakstrias kui ka kirikutorni kahes alumises korruses.

Ajalooline taust

Paavst Sixtus IV andis 14. mail 1484. aastal loa kiriku taastamiseks; vahendajaks selle protsessi juures oli krahvinna Margaretha von Henneberg. 3. mail 1488 asutas premonstratenslaste (norbertlaste) kogukonna kloostri Veßra koorherra ehk kanoonik Antonius König, kes pani aluse tänasele kirikuhoonele. Aastaks 1502 oli valmis hilisgooti stiilis saalikirik, mis kujunes vallutavaks keskseks hooneks linna sakraalltöös ja kogukonna elus.

Reformatsioon ja hilisemad ümberkorraldused

Protestantlik reformatsioon võeti Themaris vastu 5. oktoobril 1544 krahv Ernst von Hennebergi juhtimisel. Pärast reformatsiooni asusid kirikusse mitmed väiksemad nikerdatud altarid ja kunstiesemed teistest kirikutest, mis rikastasid interjööri ja kajastasid muutuvat liturgilist praktikat. Alates 1541. aastast on kirik läbinud sagedasi ümberehitusi ja kohandusi vastavalt aja maitsele ning kogukonna vajadustele.

Arhitektuur ja sisustus

Kiriku ruumilist iseloomu määrab hilisgooti saalilahendus, millele on lisatud barokk- ja renessansselemente hilisematel remontidel. Interjööris on paigaldatud tünnivõlv, mis katab kiriku keskosa ja annab ruumile akustiliselt ning visuaalselt ühtse karakteri. Kirikul on kaks matrooniumi ehk külg- või rõdusalust galerii, mille tugipalgid on lahti kujundatud ning kaunistatud detailsete nikerdustega.

Matroneumide tugipalkidel on ilutsemas tuntud Bartmannsköpfe — stiiliseeritud habemepeade kujutised, mis on levinud regionaalses puunikerduses. Sarnaseid skulpturaalseid elemente võib leida ka piirkonna teistes kirikutes, näiteks Meiningeni lähistel asuvates Rohri ja Herpfi kirikutes. Sammaste ja galeriide ääres on säilinud ka pühakute ning apostlite figuurid, mis osaliselt pärinevad vanematest gooti altariteostest ning kannavad kaasa tuntud piiblisalme ja liturgilisi kujundeid.

Kultuuriline tähtsus ja säilitamine

Püha Bartholomeuse kirik on oluline nii usulise kui ka kunstiajaloolise pärandi kandjana Werra orus. Hoone ja selle skulptuuride, nikerduste ning arhitektuursete kihtide säilimine võimaldab jälgida piirkonna kultuurilist arengut varakeskaegsest perioodist kuni reformatsiooni ja hilisemate ümberkujundusteni. Kiriku hoolduse ja konserveerimise küsimused on kohalike ja piirkondlike muinsuskaitseorganite huviorbiidis, et tagada selle väärika ajaloolise maamärgi säilimine tulevastele põlvedele.