The Piper at the Gates of Dawn on Pink Floydi esimene stuudioalbum, mis ilmus 1967. aastal. Album salvestati peamiselt EMI (Abbey Road) stuudios ja seda produtseeris Norman Smith. Bändi koosseisu kuulusid sellel perioodil Syd Barrett (Syd Barrett) kitarril ja vokaalil, Roger Waters bassil, Richard Wright klahvpillidel ja Nick Mason trummidel. Album avaldati Suurbritannias 1967. aasta suvel ning sellest sai kiirelt üks olulisemaid väljaandeid Briti psühhedeelse stseeni ajaloos.
Piper'i enamus laulusõnu ja lugude põhimaterjal on kirjutanud Syd Barrett. Tema kirjutised on sageli veidrad, mängulised või lapsemeelsed ning kasutavad fantaasiat, sürrealismi ja lapsepilgu detaile. Albumil on laule kosmosest ("Astronomy Domine"), peletajatest, tontidest, jalgratastest ja muinasjuttudest — kokkuvõttes tekib lüüriline maailm, mis liigub lapsemängulistest motiividest kosmiliste ja eksperimentaalsete helipiltideni. Mõned albumi tuntumad palad on instrumentaalne jam "Interstellar Overdrive", avavõlgu kujundav "Astronomy Domine", salapärane "Lucifer Sam" ja lõpusaarena toimiv "Bike". Mõned lood on täiesti instrumentaalsed, teised kombineerivad laulusõnu ja pikemaid väljavenitatud väljapanekuid.
Albumi helikeel on tugevasti psühhedeelse rock'i vundamendil: stuudioefektid, kitarri‑eksperimendid, kaja ja helikihid loovad unenäolise ning sageli improviseeriva kõlapildi. Salvestustel kasutati tol ajal uuenduslikke võtteid — helisid mängiti ja manipuleeriti stuudios, et saavutada ebatavalisi atmosfäärilisi efekte. "Interstellar Overdrive" kujutab hästi bändi soovi uurida instrumentalistlikku improvisatsiooni pikemate kosmiliste passaažide kaudu.
Väljaandena mõjutas Piper'i tugevalt tolleaegset psühhedeelsele rokile ja oli oluline inspiratsiooniallikas nii Briti kui ka rahvusvahelisele loomingule, mis järgnes. Albumi originaalne vastuvõtt oli mitmemõõtmeline — kriitikud ja muusikasõbrad tunnustasid nii loomingulist julgust kui ka ebatavalisi ideid, ning plaat on ajapikku muutunud klassikaks ja sageli nimetatud üheks Pink Floydi kõige iseloomulikumaks varajaseks tööks.
Piper'i on ajalooliselt oluline ka seetõttu, et see jääb ainukeseks Pink Floydi albumiks, millel Syd Barrett on selgelt liidriroll — tema isiklik stiil andis albumile ühetaolise ja eripärase hääle. Barretti vaimse tervise halvenemine ja käitumismuutused mõjutasid hilisemat töö- ja kontserditegevust: ta osales veel osaliselt järgmise albumi "A Saucerful of Secrets" salvestustel, kuid bändi live‑koosseisus asendasid teda peatselt David Gilmour ja lõpuks eemaldus Barrett bändist.
Albumi elutsükkel ei lõppenud esmaavaldamisega: selle ilmumise 30. aastapäevaks (1997) ja 40. aastapäevaks (2007) ilmusid uuesti remasterdatud ja laiendatud väljaanded, mis sisaldasid lisaks originaalsetele radautele ka erinevaid demo-, mono‑ või stereo‑mixe, b‑pooli salvestusi ja seniavaldamata materjali. Need väljaanded aitasid hoida Piper'i ligi uute kuulajate jaoks ning kinnistasid plaadi tähtsust rockiajaloos.
Tänapäeval nähakse The Piper at the Gates of Dawn sageli alguspunktina Pink Floydi loomingulisele arengule: see kombineeris Barrettile omase lapsemeelse fantaasia ja bändi esialgse huvi heliliste eksperimentide vastu, jättes pärandi, mis mõjutas nii psühhedeeliat, progeroki kui ka hilisemat alternatiivmuusikat. Kui huvitab albumi kuulamine või analüüs, tasub pöörata tähelepanu nii lüürilistele väikekirjeldustele kui ka instrumentaalsetele lõikudena ulatuvatele helitekstuuridele.