Three Mile Islandi õnnetus
1979. aasta Three Mile Islandi õnnetus Three Mile Islandi tuumaelektrijaamas Pennsylvanias oli "kõige olulisem sündmus tuumaenergia reguleerimise viiekümneaastases ajaloos Ameerika Ühendriikides". Paljud inimesed pidasid seda sündmust Ameerika Ühendriikide tuumaenergiatööstuse pöördepunktiks. Three Mile Islandi elektrijaam asub Pennsylvania osariigiHarrisburgi lähedal. Õnnetus algas kolmapäeval, 28. märtsil 1979. aastal ning selle tagajärjel toimus tuumaelektrijaama 2. reaktori tuumasüdamiku osaline sulamine. Reaktori 2. ploki survevee reaktor oli võimsusega 900 MWe.
Sündmuste ahel, mis viisid TMI tuumajaama kriisini, hõlmas mitmeid väiksemaid seadmerikke, mida operaatorite vead drastiliselt võimendasid, mille tulemuseks oli suurõnnetus. Three Mile Islandi õnnetust peetakse suures osas kriisijuhtimise ebaõnnestumiseks. Ühe raamatu arvustaja sõnul:
Reaktorioperaatorid ei olnud koolitatud õnnetusolukordade lahendamiseks ja NRC ei olnud kehtestanud tõhusat suhtlust kommunaalettevõtetega. Lisaks sellele osutusid pärast õnnetuse toimumist volituste piirid halvasti määratletud olevat. Avalikkus sai vastuolulisi teateid, mis põhjustasid tarbetut paanikat ja evakueerimist. Just need süsteemsed puudused reguleerimissüsteemis võimaldasid andekatel inimestel teha neid vigu, mida nad tegid.
Suur osa TMI-2 reaktori tuumast sulas, kuigi osalise tuumasulamise toimumine sai selgeks alles 1985. aastal. TMI kriisi ajal tekitas kõige rohkem muret vesinikumull, mis tekkis südamikku hoidva surveanuma ülaosas:
Kuigi arvamused erinesid, kartsid mõned reaktori eksperdid, et aja jooksul võib vesinikumull muutuda tuleohtlikuks või, mis on vähem tõenäoline, plahvatusohtlikuks, kui see ühineb anumas oleva vaba hapnikuga. Kui mull põleks või plahvataks, võiks see surveanuma lõhkuda ja suruda kahjustatud reaktori südamiku mahutisse. Mahuti kadumine ei muudaks isoleerimisvõre vältimatuks, kuid see suurendaks katastroofilise kiirguse vabanemise ohtu.
Lõppkokkuvõttes ei põhjustanud Three Mile Islandi õnnetus, kuigi see "põhjustas tõsise kriisi, rahvatervise katastroofi". Tuuma sulamise korral hoidis surveanum kinni ja tuumajaama kaitsekonstruktsioon ei purunenud. Atmosfääri pääses vaid "kõige ohtlikumate lenduvate kiirgusvormide pisikesi koguseid". TMI-2 puhastamine kestis 11 aastat ja läks maksma umbes 1 miljard USA dollarit.
J. Samuel Walker väidab, et TMI õnnetus tekitas laialdast kriitikat tuumaenergiatehnoloogia, tuumatööstuse ja NRC suhtes. Kriitikud heitsid tööstusele ja NRC-le ette, et nad tegutsesid halvasti nii enne kui ka pärast õnnetust. Kriisiga kaasnenud rahvusvaheline tähelepanu suurendas tuumavastase liikumise otsustavust ja suurendas selle usaldusväärsust. Arvatavasti ei ole Ameerika Ühendriikide tuumatööstus kunagi taastunud.
Walker teatab, et õnnetusest tingitud pikaajalise kiirguse mõju uurides on jõutud vastuolulistele järeldustele, kuid tundub, et vähktõve esinemissageduse suurenemine on piisavalt väike, et see oleks võinud tekkida juhuslikult.
Three Mile Islandi kiirguse eemaldamisel töötav puhastustööde meeskond
President Jimmy Carter lahkub Three Mile Islandilt Middletownisse, Pennsylvania, 1. aprill 1979
Three Mile Islandi tuumaelektrijaam. Sulamisreaktorid on väiksemates ümarate kuplitega kuplites.
Küsimused ja vastused
K: Millal toimus Three Mile Islandi õnnetus?
V: Three Mile Islandi õnnetus toimus 28. märtsil 1979. aastal.
K: Kus toimus Three Mile Islandi õnnetus?
V: Three Mile Islandi õnnetus toimus Three Mile Islandi tuumaelektrijaamas Pennsylvanias.
K: Kui suur oli 2. reaktori survevee reaktor?
V: Reaktoriploki 2 surveveereaktori võimsus oli 900 MWe.
K: Mis põhjustas kriisi TMI jaamas?
V: Kriisi TMI jaamas põhjustasid mitmed väiksemad seadmete rikked, mida drastiliselt raskendasid operaatorite vead.
K: Mis oli TMI kriisi ajal suurim murekoht?
V: TMI kriisi ajal tekitas suurt muret vesinikumull, mis oli moodustunud südamikku hoidva surveanuma ülaosas. Kardeti, et see mull võib muutuda tuleohtlikuks või plahvatusohtlikuks ning lõhkuda surveanuma ja suruda kahjustatud reaktori südamiku ohutusse hoonesse.
K: Kas selle vahejuhtumi tagajärjel toimus mingi isoleeriva vahendi purunemine? V: Hoolimata osalisest sulamisest ei toimunud selle vahejuhtumi tagajärjel isoleerimisstruktuuri purunemist. Atmosfääri pääses ainult "väike kogus" lenduvat kiirgust.
K: Kui kaua võttis selle vahejuhtumi puhastamine aega ja kui palju see maksma läks? V: Pärast seda vahejuhtumit kulus puhastamiseks 11 aastat ja see läks maksma umbes 1 miljard USA dollarit.
