Tigriinu keel (mõnikord ka tigrigna; /tɪˈɡriːnjə/; ትግርኛ təgrəñña) on Etioopia semiidi haru afroaasia keel. Seda räägitakse peamiselt Eritreas ja Etioopia põhjaosas ning sellel on kokku umbes 6 915 000 kõnelejat. Etioopias on umbes 4 320 000 ja Eritreas umbes 2 540 000 tigrinya keele kõnelejat. Tigrinya keelt räägivad ka nendest piirkondadest pärit väljarändajad, sealhulgas mõned Etioopia juudid.

Klassifikatsioon ja sugulus

Tigriinu kuulub etioopia semiidi keelte rühma, mis on osa suuremast afroaasia keelte perekonnast. See on lähisugulane teiste piirkonna keeltele nagu tigre ja amharic (amharikeel), nendega on märgatav sugulus nii sõnavaras kui ka grammatilistes struktuurides. Kuigi sellel on ühiseid jooni naabritega, on tigriinu eristatav oma fonoloogia ja sõnavara poolest ning sel on omapärane kirjanduslik traditsioon.

Kirjutussüsteem

Tigriinu kirjutatakse peamiselt geʼezi kirjas (tuntud ka kui etioopiline või fidäl), mis on tähestikupõhine moraalse abiga silpikirjasüsteem. Iga tähtesoos vastab häälikukombinatsioonile (kõnelemise element + vokaal). Kirjasüsteem sobib hästi keele fonoloogilise ülesehitusega ning seda kasutatakse nii ilukirjanduses, ajakirjanduses kui ka usu- ja ametlikus tekstis Eritreas ja Tigray piirkonnas.

Fonoloogia

Tigriinu helisüsteem sisaldab konsonante ja vokaale, sealhulgas eepentetilisi ja glottaliseeritud hääli, mis on iseloomulikud etioopia semiidi keeltele. Mõned tähtsamad jooned:

  • erinevus häälikute vahel nagu kõvahäälne ja pehme häälik;
  • vokaalide süsteem, mis sageli väljendab ka morfoloogilisi erinevusi;
  • rõhk paikneb tavaliselt sõna alguses, kuid võib varieeruda sõltuvalt morfoloogilisest vormist.

Grammatika

Tigriinu grammatika on rikkalik ja morfoloogiliselt väljendusrikas. Peamised omadused:

  • Sõnajärjekord: põhiline sõnajärjestus on SOV (subjekt - objekt - predikaat), kuid paindlikkus konteksti tõttu esineb varieeruvust;
  • Sugud ja arv: nimisõnadel on grammatilised kategooriad nagu sugu (maskuliin/feminiin) ja arv (ainsus/mitmus) ning need mõjutavad ka verbikongruentsi;
  • Verbide pööramine: verbid näitavad rikaselt aegu, aspekte, meeleid ja kongruentsust subjektiga; verbifransvormid moodustavad olulise osa lausest;
  • Omamine ja asendumine: omastavus väljendatakse morfoloogiate abil ning asesõnad eristavad lähedust/ kaugust ja rõhuasetust.

Dialektid ja levik

Tigriinu omab mitmeid dialekte, mis erinevad nii häälikute kui ka sõnavara poolest. Peamised variandid on seotud geograafiliste piirkondadega Eritreas ja Etioopia Tigray provintsis. Dialektilised erinevused ei takista üldiselt vastastikust arusaamist, kuid mõnel juhul võib esineda kohalikke eripärasid kõnepruugis ja häälduses.

Kirjandus, usu- ja meediatraditsioon

Tigriinu keelel on pikk suuline ja järjest kasvav kirjalik traditsioon. Religioossed tekstid, eriti kristlikud ja mõned juudi kogukonna tekstid, on olnud tähtsad kirjasüsteemi levikuks. Tänapäeval on tigriinu keeles arvukalt raamatuid, ajalehti, raadio- ja telesaateid ning internetisisu, mida toodavad nii kodumaised kui ka pagulaskogukonnad välismaal.

Haridus ja ametlik staatus

Tigriinu on Eritreas ametlik riigikeel ja seda kasutatakse riiklikus administratsioonis, meedias ja hariduses. Etioopias on tigriinu regionaalne keel Tigray piirkonnas ning seda õpetatakse piirkondlikes koolides ja kasutatakse kohalikes ametlikes kontekstides. Diasporas on keele säilimisele aidanud kaasa kogukondlik haridus, kirikutegevus ja meediaväljaanded.

Diaspora ja keel tulevikus

Suur hulk tigriinu kõnelejaid elab väljaspool kodumaad, eelkõige Põhja-Ameerikas, Euroopas ja Lähis-Idas. Diaspora kogukonnad toetavad keele ja kultuuri säilimist läbi kogukonnakeskuste, koolide, kirikute ning meedia. Keel seisab silmitsi tänapäevastes oludes nii säilitamise kui ka muutumisega: noorem põlvkond omandab sageli mitmeid keeli, mis viib keelelistesse laenudesse aga ka uute väljendusviiside tekkesse.

Kokkuvõte: Tigriinu on oluline etioopia semiidi keel, millel on tugev kultuuriline ja ajalooline alus Eritreas ja Etioopias. Selle kirjutussüsteem, grammatiline rikkus ja aktiivne meediakasutus aitavad tagada keele jätkumise nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.