Tigriinu (Tigrinya/Tigrigna) keel — Etioopia ja Eritrea semiitkeel

Tigriinu (Tigrinya) — Etioopia ja Eritrea semiitkeel: ajalugu, levik, ~6,9 mln kõnelejat, dialektid ja kirjasüsteem; põhjalik ülevaade keelest ja kultuurist.

Autor: Leandro Alegsa

Tigriinu keel (mõnikord ka tigrigna; /tɪˈɡriːnjə/; ትግርኛ təgrəñña) on Etioopia semiidi haru afroaasia keel. Seda räägitakse peamiselt Eritreas ja Etioopia põhjaosas ning sellel on kokku umbes 6 915 000 kõnelejat. Etioopias on umbes 4 320 000 ja Eritreas umbes 2 540 000 tigrinya keele kõnelejat. Tigrinya keelt räägivad ka nendest piirkondadest pärit väljarändajad, sealhulgas mõned Etioopia juudid.

Klassifikatsioon ja sugulus

Tigriinu kuulub etioopia semiidi keelte rühma, mis on osa suuremast afroaasia keelte perekonnast. See on lähisugulane teiste piirkonna keeltele nagu tigre ja amharic (amharikeel), nendega on märgatav sugulus nii sõnavaras kui ka grammatilistes struktuurides. Kuigi sellel on ühiseid jooni naabritega, on tigriinu eristatav oma fonoloogia ja sõnavara poolest ning sel on omapärane kirjanduslik traditsioon.

Kirjutussüsteem

Tigriinu kirjutatakse peamiselt geʼezi kirjas (tuntud ka kui etioopiline või fidäl), mis on tähestikupõhine moraalse abiga silpikirjasüsteem. Iga tähtesoos vastab häälikukombinatsioonile (kõnelemise element + vokaal). Kirjasüsteem sobib hästi keele fonoloogilise ülesehitusega ning seda kasutatakse nii ilukirjanduses, ajakirjanduses kui ka usu- ja ametlikus tekstis Eritreas ja Tigray piirkonnas.

Fonoloogia

Tigriinu helisüsteem sisaldab konsonante ja vokaale, sealhulgas eepentetilisi ja glottaliseeritud hääli, mis on iseloomulikud etioopia semiidi keeltele. Mõned tähtsamad jooned:

  • erinevus häälikute vahel nagu kõvahäälne ja pehme häälik;
  • vokaalide süsteem, mis sageli väljendab ka morfoloogilisi erinevusi;
  • rõhk paikneb tavaliselt sõna alguses, kuid võib varieeruda sõltuvalt morfoloogilisest vormist.

Grammatika

Tigriinu grammatika on rikkalik ja morfoloogiliselt väljendusrikas. Peamised omadused:

  • Sõnajärjekord: põhiline sõnajärjestus on SOV (subjekt - objekt - predikaat), kuid paindlikkus konteksti tõttu esineb varieeruvust;
  • Sugud ja arv: nimisõnadel on grammatilised kategooriad nagu sugu (maskuliin/feminiin) ja arv (ainsus/mitmus) ning need mõjutavad ka verbikongruentsi;
  • Verbide pööramine: verbid näitavad rikaselt aegu, aspekte, meeleid ja kongruentsust subjektiga; verbifransvormid moodustavad olulise osa lausest;
  • Omamine ja asendumine: omastavus väljendatakse morfoloogiate abil ning asesõnad eristavad lähedust/ kaugust ja rõhuasetust.

Dialektid ja levik

Tigriinu omab mitmeid dialekte, mis erinevad nii häälikute kui ka sõnavara poolest. Peamised variandid on seotud geograafiliste piirkondadega Eritreas ja Etioopia Tigray provintsis. Dialektilised erinevused ei takista üldiselt vastastikust arusaamist, kuid mõnel juhul võib esineda kohalikke eripärasid kõnepruugis ja häälduses.

Kirjandus, usu- ja meediatraditsioon

Tigriinu keelel on pikk suuline ja järjest kasvav kirjalik traditsioon. Religioossed tekstid, eriti kristlikud ja mõned juudi kogukonna tekstid, on olnud tähtsad kirjasüsteemi levikuks. Tänapäeval on tigriinu keeles arvukalt raamatuid, ajalehti, raadio- ja telesaateid ning internetisisu, mida toodavad nii kodumaised kui ka pagulaskogukonnad välismaal.

Haridus ja ametlik staatus

Tigriinu on Eritreas ametlik riigikeel ja seda kasutatakse riiklikus administratsioonis, meedias ja hariduses. Etioopias on tigriinu regionaalne keel Tigray piirkonnas ning seda õpetatakse piirkondlikes koolides ja kasutatakse kohalikes ametlikes kontekstides. Diasporas on keele säilimisele aidanud kaasa kogukondlik haridus, kirikutegevus ja meediaväljaanded.

Diaspora ja keel tulevikus

Suur hulk tigriinu kõnelejaid elab väljaspool kodumaad, eelkõige Põhja-Ameerikas, Euroopas ja Lähis-Idas. Diaspora kogukonnad toetavad keele ja kultuuri säilimist läbi kogukonnakeskuste, koolide, kirikute ning meedia. Keel seisab silmitsi tänapäevastes oludes nii säilitamise kui ka muutumisega: noorem põlvkond omandab sageli mitmeid keeli, mis viib keelelistesse laenudesse aga ka uute väljendusviiside tekkesse.

Kokkuvõte: Tigriinu on oluline etioopia semiidi keel, millel on tugev kultuuriline ja ajalooline alus Eritreas ja Etioopias. Selle kirjutussüsteem, grammatiline rikkus ja aktiivne meediakasutus aitavad tagada keele jätkumise nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Ajalugu ja kirjandus

Varaseim kirjalik näide tigriinakeelsest keelest on kohalike seaduste tekst, mis on leitud Logosarda piirkonnast, Eritrea lõunapiirkonnast ja Etioopia põhjaosas. See pärineb 13. sajandist.

Tigriinu keel on suguluses Etioopia semiidi keelega ge'ez. Tigriinya keeles on fraseerivad verbid, mida ge'ezis ei ole, ja teistsugune sõnajärjekord. Siiski on neil kahel keelel sarnane fonoloogia ja morfoloogia, mis näitab nende sugulust. Ge'ez on mõjutanud tigriinakeelset kirjandust, eriti kristliku eluga seotud terminitega. Kuni viimase ajani kasutati ge'ez'i kirjakeelt sagedamini kui tigriinya keelt. Kui britid valitsesid Eritreat, ilmus tigriinakeelne ajaleht.

Tigriinu keel oli üks Eritrea ametlikest keeltest, kui see oli Etioopia osa; 1958. aastal asendati see Lõuna-Etioopia keelega amhara keel. Keiser Haile Selassie valitsemise ajal (1930-1974) keelati tigriinakeelsed väljaanded. Kui Selassie kaotas võimu, jäi amhara keel standardkeeleks. 1991. aastal sai Eritrea Etioopiast iseseisvaks. Eritreas oli tigriinu keel "töökeeleks".

Kõlarid

Kokku on tigriini keele kõnelejaid 6 915 000. Neist umbes 4 320 000 elab Etioopias. Etioopias elab enamik tigriini keele kõnelejaid Tigray piirkonnas. Eritreas on umbes 2 540 000 tigriinakeelset kõnelejat. Enamik neist elab riigi lõuna- ja keskosas. Samuti on üle 10 000 tigriinya keele kõneleja Beta Israelis.

Tigriinu keel on Etioopias neljas enim räägitav keel amhara, oromo ja somaali keele järel ning kõige enam räägitav keel Eritreas. Seda räägivad ka immigrandid üle kogu maailma. Austraalias edastatakse tigriinya keelt avalik-õiguslikus raadios Special Broadcasting Service'i kaudu.

Tigrinya keelt on kaks dialekti: Põhja- ja lõunapoolne.

Põhja murre

  • Eritrea (Hamasien, Seraye, Akele Guzay, Anseba)
  • Etioopia (Adwa, Axum, Shire, enamik Agame piirkondi)

Lõunamurre

  • Etioopia (Enderta, Tembien, Raya, mõned Agame piirkonnad)

Fonoloogia

Tigrinya keeles on ejektiivsed konsonandid ja seitse vokaali.

Tigrinya silp võib olla konsonant-vokaal või konsonant-vokaal-konsonant jada.

Kirjutussüsteem

Tigriinu keel on kirjutatud ge'ezi kirjas (Etioopia kirjas), mis on algselt välja töötatud ge'ezi keele jaoks. Ge'ezi kirjaviis on abugida. Iga sümbol tähistab konsonant+vokaal silpi.

Tigrinya kirjasüsteem

 

ä

u

i

a

e

(ə)

o

wi

wa

me

h

 

l

 

 

m

 

ś

 

r

 

s

 

š

 

ḳʰ

b

 

v

 

t

 

č

 

n

 

ñ

 

ʾ

 

k

x

w

 

ʿ

 

z

 

ž

 

y

 

d

 

ǧ

 

g

 

č̣

 

 

 

ṣ́

 

f

 

p

 

 

ä

u

i

a

e

(ə)

o

wi

wa

me

Märkus: Tabelis on tigriini keeles kasutusest välja langenud sümbolid näidatud tumehalli taustaga.

Küsimused ja vastused

K: Mis keel on tigrinya?


V: Tigriinu keel on Etioopia semiidi haru afroaasia keel.

K: Kus räägitakse tigrinya keelt?


V: Tigrinya keelt räägitakse peamiselt Eritreas ja Etioopia põhjaosas.

K: Kui palju on selle keele kõnelejaid kokku?


V: Selle keele kõnelejaid on kokku umbes 6 915 000.

K: Kui palju inimesi räägib tigriinya keelt Etioopias?


V: Etioopias on umbes 4 320 000 inimest, kes räägivad tigriini keelt.

K: Kui palju inimesi räägib tigriinya keelt Eritreas?


V: Eritreas on umbes 2 540 000 inimest, kes räägivad tigriinat.


K: Kas on ka teisi rühmi, kes seda keelt räägivad?


V: Jah, on mõned Etioopia juudid, kes samuti seda keelt räägivad, kuna nad on väljarändajad nendest piirkondadest.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3