Torosaurus: suur kolm-sarvega keratopsia dinosaurus ja erinevus Triceratopsist

Torosaurus — suur kolm-sarvega keratopsia kriidiajast: avasta selle elu, karjakäitumine ja teaduslikud erinevused Triceratopsist ning fossiilitõendid.

Torosaurus (mis tähendab "läbilõigatud sisalik") oli suur neljajalgne, taimesööja keratopsia dinosaurus, millel oli kolm sarve suurel peas. Torosaurus koorus munadest ja võis elada karjas. Tüüpsortiks on Torosaurus latus ning selle fossiile on leitud peamiselt praeguse Põhja-Ameerika lääneosast, näiteks Hell Creeki ja Lance'i setetest.

Torosaurus elas ülemisel kriidiajal, umbes 70–65 miljonit aastat tagasi. Ta nägi välimuselt sarnane välja Triceratopsiga, kuid selle kõige silmatorkavam erinevus oli väga lai ja õhuke kolju tagaosa ehk krae (frill), mille sees olid suured avad (parietaalne fenestra). Torosauruse kolju oli üks suurimaid teadaolevaid maismaa loomadel: pea jäi massiivseks ja kaitses ning võis olla ka silmapaistev väljendus seksuaalses valikus või liigisiseses suhtluses.

Kuigi varasemalt pakuti hüpoteesi, et Triceratops võib olla Torosauruse noorem või vanem arenguvorm (st et kaks nimetust tähistaksid sama taksonit vanuseastmete erinevuse tõttu), toetavad alates 2011., 2012. ja 2013. aasta tööd pigem seda, et tegemist on eraldi perekondade liikmetega. Need uuringud tuginesid nii välisele morfoloogiale kui ka luukoe arengule ja histoloogiale.

Peamised tunnused ja elustiil

Torosaurus oli suur taimedievor: tugev nokk lõikas taimset materjali ning tagahambad (dental batteries) töötlesid taimeosakesi närimiseks. Keha oli kompaktne ja neljajalgne, sobides maapinnal liikumiseks ja raske kolju kandmiseks. Fossiilide analüüsi põhjal võisid nad elada rühmadena ning toituda madala kuni keskmise kõrgusega taimestikust, näiteks sikadest ja kollaste õitega taimedest.

Levinud leiukohtade hulka kuuluvad lääne-USA setted (Montana, Wyoming, Lõuna-Dakota jt), kus Torosaurus on osutunud harvemaks kui Triceratops, kuid siiski selgelt eristuvaks vormiks.

Viimane arvamus on siiski, et need kaks on kindlasti erinevad perekonnad. 2011., 2012. ja 2013. aastal otsustati teadaolevate isendite välismärkide uurimisel, et kuju- ja arenguerinevused tähendavad, et need kaks perekonda ei ole sünonüümid. "Ühe perekonna" idee peamised probleemid on järgmised:

• Frilli ehitus: Torosaurusel on väga lai, õhuke frill kahe suure avaga (fenestra), samas kui Triceratops frill on tavaliselt paks ja ilma suurte fenestraadeta. See erinevus ei paista olevat pelgalt vanusest tingitud muutus.
• Servaornamentika (epoccipitalid): frilli ääres olevate luuliste nukkide ja servaelemendi arv ning kuju erinevad järjekindlalt kahe perekonna vahel.
• Luutekstuur ja liitumise mustrid: üldine luupinna tekstuur ning koljuluude kasvuliidete staatus viitavad sellele, et Torosauruse specimenid ei ole lihtsalt väga vanad Triceratopsid ega üleminekuastmed, vaid omavad eripärast arengulist mustrit.
• Morfoanalüüs ja statistika: mitmete mõõtmete ja proportsioonide võrdlus näitab statistiliselt märkimisväärseid erinevusi, mida ei saa hõlpsasti selgitada ainult ontogeneesiga (indiviidi vanuse arenguga).
• Histoloogilised uuringud: luu rakulise struktuuri uurimine (histoloogia) on näidanud erinevaid kasvu- ja vananemise mustreid, mis toetavad eraldiseisvate taksonite tõlgendust.

Kokkuvõttes on ajalooline vaieldus selle üle, kas Torosaurus ja Triceratops on sama või eri perekond, tänapäeval enamikes teaduslikus ringkondades kaldumas viimase kasuks — need käsitletakse eraldi perekondadena, kuna morfoloogilised ja arengulised erinevused on järjekindlad ja korduvad leitud specimenidel. Uurimine jätkub: iga uus leide ja täpsemad histoloogilised analüüsid võivad anda veelgi parema pildi nende ja teiste keratopsiatevaheliste suhete kohta.

Otsing