Tylos — Bahreini antiikne nimi: ajalugu, kreeka mõju ja kultuur

Tylos — Bahreini ajalugu, kreeka mõju ja kultuur: avasta pärlikaubandus, kreeka kolooniad, religioon ja dünastiate vahetus antiikses Bahreinis.

Bahreini nimetused klassikalises kirjanduses kajastavad selle saarestiku olulist rolli antiikmaailma merenduses ja kaubanduses. Kreeklased kutsusid seda piirkonda Tyloseks — nimi, mis on meie peamistes allikates seotud nii Nearchose merereisiga kui ka Pärsia lahe saarte kuulsusega pärlikaubanduse keskustena. Tylos ei olnud pelgalt geograafiline märksõna, vaid kultuuriline ja majanduslik keskus, kus kohtusid araabia, mesopotaamia ja hellenistlikud mõjutused.

Ajalooline taust

Antiikajast pärinevad allikad näitavad, et alates umbes 6.–3. sajandist eKr kuulus Bahrein Pärsia impeeriumi koosseisu. Samas ei ole selge, kas pärast Aleksandri vallutusi sattus saarestik otse Seleukiidide impeeriumi kontrolli alla — allikad on siin ebakindlad. Aleksander Suur kavatses küll Lahe idarannikut ja saari kreeka kolonistidega asustada, mistõttu hellenistlik mõju laienes piirkonda ja ülemised klassid rääkisid kreeka keelt.

Kreeka mõju ja eluolu

Nearchos ja teised Aleksandri väeülevaatajad kirjeldasid Tylost kui sadamat ja merenduskeskust. Kreeklastel tekkisid saartel kolooniad ja kultuuriline kohalolek — sellest annavad tunnistust kirjanduslikud märkmed ning arheoloogilised leiud, sealhulgas hellenistliku perioodi keraamika ja võimalikud müntid. Tylosest sai isegi koht, kus toimusid kreeklaste kergejõustikuvõistlused (agonad), mis näitab nii sotsiaalset kui ka kultuurilist integratsiooni kreeka kommetega.

Majandus: pärlid, puuvill ja kaubandus

• Tylos oli kuulus pärlikaubanduse ja pärlipüügi poolest — pärlid olid siinse majanduse üks põhiväärtusi ning rahvusvaheline eksportitav kaup.
• Kreeka ajaloolane Theophrastos märkis, et paljud saared olid kaetud puuvillapuudega (või puuvillakasvatusega), mis viitab piirkonna põllumajanduslikule mitmekesisusele.
• Koos naturaalse varustusega (puuviljad, kalandus, pärlid) oli Tylos ka mereteede sõlmpunkt, kus liigutasid kaubad Mesopotaamiast, India ookeani rannikult ja Lähis-Idast.
• Tylos oli kuulus ka jalutuskeppide (või pulkade) tootmise/müügiga — mainitud kaup jõudis kasutusse näiteks Babülooniasse.

Religioon ja kultuuriline segunemine

Antiikallikates märgitakse, et iidsed saarte elanikud kummardasid jumalaid, kelle seas kreeka allikates esineb ka Ares'i nimi. Tekib mulje, et mõned kohalikud ja kreeka kolonistid austasid Ares'i, mis tõenäoliselt peegeldab religiösose sünkreesi — kreeka ja kohalike jumalate omaduste kattumist. Kohaliku elanikkonna usulised tavandid ja rituaalid olid segunenud mesopotaamia ja araabia elemendiga, andes Tylosele unikaalse kultuurimelange.

Poliitiline kontroll ja hilisemad dünastiad

Kolmandast sajandist eKr kuni islami saabumiseni 7. sajandil pKr kontrollisid Bahreini veel kaks Iraani päritolu dünastiat: parthide ja sassaniidide võim. Vahepeal sattus Tylos ka Karakene (tuntud ka kui Mesene või Characene) mõjutusvööndisse — see oli Lõuna-Mesopotaamia merenduskeskus, mille huvi Lahe saarte vastu oli nii strateegiline kui majanduslik.

Tylose pärand ja arheoloogia

Tänapäevased arheoloogilised uuringud Bahreini saartele toovad esile pikaajalise asustuse, sealhulgas varajase pronksi- ja rauaaja kultuurilisi kihte (nt Dilmun), samuti hilisemaid hellenistlikke ja iraanlasi mõjutusi. Klassikaliste autorite viited Tylosele aitavad kontekstualiseerida neid leide ja näitavad, kuidas Pärsia lahe saared olid läbi ajaloo sillaks ida-lääne kaubanduses ja kultuurivahetuses.

Olulised punktid kokkuvõtlikult

• Bahrein antiikne nimi Tylos kajastub kreeka allikutes ning ühendab pärlikaubanduse, hellenistliku mõju ja igapäevase merenduse.
• Võimu üle saarte on ajaloo jooksul võidelnud erinevad riigid ja dünastiad: Pärsia impeerium, võimalik Seleukid, Karakene ning hiljem parthide ja sassaniidide võim.
• Kultuuriline segunemine tekitas unikaalse segu kreeka kommetest (nt võistlused, keelekasutus) ja kohalikest traditsioonidest (pärlipüük, rituaalid).

Tylose lugu on hea näide sellest, kuidas mereteede ääres paiknevad saared saavad ajalooliselt oluliseks sõlmpunktiks: majanduslikult, poliitiliselt ja kultuuriliselt. Täiendavad arheoloogilised uuringud jätkavad selle mitmekihilise pärandi lahtimurdmist.

Küsimused ja vastused

K: Kuidas nimetasid kreeklased Bahreini?

Küsimus: Mis oli Nearchose ajal Bahreini peamine kaubandustoode?

K: Milline oli Bahreini staatus 6.-3. sajandil eKr?

K: Millega oli Tylos Babüloonias kuulus?

K: Mis oli Aleksander Suure plaan Pärsia lahe idakaldal?

K: Kes kontrollis Bahreini alates kolmandast sajandist eKr kuni islami saabumiseni seitsmendal sajandil pKr?

K: Millist keelt rääkis Tylosi ülemine klass?

Otsing