Vrbas (Врбас) on jõgi Bosnia ja Hertsegoviina lääneosas. See on üks suuremaid Sava jõe lisajõgesid. Vrbas on umbes 250 km pikk, valgalal umbes 6 273 km2 ja keskmine vooluhulk suudmes on umbes 114 m3/s.
Algus ja voolukäik
Vrbas algab kahest allikast Ze mäel (Vranica haru), kus algkõrgus on ligikaudu 1 715 m kõrgusel merepinnast. Jõgi voolab valdavalt põhja suunas, läbides mägiseid orge ja kitsaid kanjoneid ning madalamaid põllumajanduslikke tasandeid. Olulisemad läbivad piirkonnad ja kurud on Skopljanska oru, Vinačka klisura (kuru), Jajce oru, Tijesno kanjon, Banja Luka oru ning madalama vooluga Lijevče polja. Vrbas suubub Sava jõkke Bosanska Gradiška lähedal.
Peamised lisajõed
Vrbasi voolule lisandub palju külgvooge. Vrbasi peamised vasakpoolsed lisajõed on:
- Semešnica
- Pliva
- Mustajõgi
- Krupa
Peamised parempoolsed lisajõed on:
- Bistrica
- Ugar
- Svrakava
- Vrbanja jõgi
- Turjanica
Linnad, kasutus ja ökosüsteem
Vrbas ümbritseb mitmeid asulaid, tähtsaimad linnad jõe äärsel alal on näiteks Jajce, Banja Luka ja suue lähedal asuv Bosanska Gradiška. Jõge kasutatakse kohaliku veega varustamiseks, põllumajanduseks, hüdroenergeetikaks ning vaba aja veetmiseks — eriti aerutamiseks, raftinguks ja kalastamiseks (nt forell). Vrbasi ümbritsev maastik on mitmekesine: algkõrgustel on karstised ja mägised ökosüsteemid, keskmises ja alamjooksul aga viljakad tasandikud ning märgalad, mis on olulised piirkondlikule bioloogilisele mitmekesisusele.
Keskkonnaprobleemid ja kaitse
Nagu paljudel teistelgi Euroopas asuvatel jõgedel, mõjutavad Vrbasi veekvaliteeti inimtegevus, hüdroehitised ja põllumajanduslik reostus. Kohalikud ja rahvusvahelised looduskaitsealgatused keskenduvad jõe ökosüsteemide säilitamisele, veerežiimi taastamisele ning kalapopulatsioonide kaitsele.
Selle suue on Bosanska Gradiška.
Koordinaadid: 45°06′29″N 17°30′50″E / 45.108°N 17.514°E / 45.108; 17.514
