Walesi piiriala (Welsh Marches): ajalugu, lossid ja Marcher Lordid

Avasta Walesi piiriala (Welsh Marches): rikas ajalugu, normannide lossid ja Marcher Lordide pärand — kaart, kindlustused ja piiriromantika ühes ülevaates.

Welsh Marches on Inglismaa ja Walesi piiri ümber paiknev ajalooline piiriala — laiem mõiste, mille täpne piir ei ole kunagi olnud fikseeritud. Piir läks sajandite jooksul eri kohtades, nii et paljud väikelinnad ja külad on ajaloo jooksul olnud kord ühel, kord teisel pool. Marches’i piirkond kattis nii inglise- kui ka walesi mõjusfääri serva ja kujunes iseloomulikuks „piirialaks” nii poliitiliselt, sõjaliselt kui ka kultuuriliselt.

Ajalooline taust

Inglise poolel oli see ala kunagi seotud Mercia kuningriigiga. Suured maakaitsevallid, mida tuntakse nimetuste Wat's Dyke'i ja Offa's Dyke'i all, tähistasid Mercia mõju- ja kaitserea piiri ning on tõenäoliselt rajatud 8. sajandil. Need maastikumuudised olid nii sõjalise kui ka tollilise tähendusega ning aitasid määratleda, kus lõppes Mercia kontroll ja algas walesi territoorium.

Normannide mõju ja lossivõrgustik

Pärast 11. sajandil alguse saanud normannide vallutusi kujunes Marches’ist piiriala, kus normannide-id määrasid tugevamate kindlustuste ja ebaühtlase kontrolli kaudu reeglid. Terminit "March of Wales" leidub juba 1086. aasta Domesday Book'is. 12.–13. sajandil ehitati Marches’i kümneid losse — nii kivivarasid kui ka puidust motte-and-bailey tüüpi kindlustusi. Need lossid ei olnud vaid sõjalised vangistused: nad olid ka halduskeskused, linnastamise ja koloniseerimise sõlmpunktid ning näitasid normannide võimu piirkonnas.

Marcher Lordid ja nende volitused

Normannide valitsejad andsid Marches’is tegutsevatele mõisnikele eraldiseisva staatuse — nn „Marcher Lordid” (piirikindlustuste isandad). Neile anti laiaulatuslikud volitused, mis tavapärase inglise pärisomandi- ja õiguskorraga ei kattunud: nad võisid ehitada losse ilma kuninga eriluba taotlema, pidada kohalikke kohti, kehtestada makse, rajada turge ja linnasid (boroughs), ning vajadusel pidada vägesid ja algatada relvastatud vastutegevust. See eristaatus tegi Marcher Lordidest tähtsad piirivalvurid ja samas ka suhteliselt autonoomsed väikesed valitsejad.

Konfliktid ja walesi vastupanu

Piirkonnas esinesid regulaarselt kokkupõrked walesi vürstkondade ja inglise (või normann-normannide pärijate) huvide vahel. Walesi poolse vastupanu üks kuulsamaid juhte oli hilisemad walesi vürstid nagu Llywelyn ap Gruffudd, kelle peatamatu surve sundis inglise kroonile perioodiliselt muutma strateegiat ning tugevamaid sõjalisi kampaaniaid ettevõtma. Marches oli seetõttu tihti sõjaline ja poliitiline tuleohtlik piiriilm.

Seadused ja integreerimine — Henry VIII aeg

16. sajandi esimesel poolel, Henry VIII valitsemise ajal, otsustati Walesiga seotud küsimused ühtlustada. Kõmmetes aastates vastu võetud Walesi seadused (Laws in Wales Acts), vastu võetud 1535/36 ja 1542, lõid aluse Walesi ja Inglismaa ühtseks õigussüsteemiks. Nende aktidega kaotati askerlikult ja administratiivselt Marcher Lordide eristaatus: nende volitused tühistati ja nende valdused liideti ametlike kreivikondadega. Selle käigus loodi või reorganiseeriti uued Walesi krahvkonnad — sealhulgas Denbighshire, Montgomeryshire, Radnorshire, Brecknockshire, Monmouthshire ja Carmarthenshire — ning Wales integreeriti Inglismaa õigussüsteemi.

Lossid ja pärand

Marches’i lossid — olgu need Chepstow’, Ludlow’, Goodrich’i, Abergavenny või paljud teised — on jäänud nii maastiku silmatorkavateks elementideks kui ka turismimagnetiteks. Neist paljud on säilinud varemetena, osa on muudetud kindlustatud residentsideks või muuseumideks. Losside olemasolu peegeldab piirkonna ebastabiilset ajalugu ja marcher lordide rolli — kaitse, kontrolli ja koloniseerimise instrumentidena.

Tänapäevane piir ja keeletus

Tänapäeval on Inglismaa ja Walesi vaheline piir enamasti administratiivne ja seda ületatakse igapäevaselt ilma eriliste piiriformaalsusteta. Paljud kogukonnad asuvad piirialal või lausa piirist üle – mõnikord ei märka inimene, et on riigipiiri ületanud. Walesi poolel on teedel sageli suured sõidumärgistused ja sõnad nagu "ARAF" (walesikeelne "aeglane/slow") ning tänapäeval trükitakse ametlikke teateid Walesis tavaliselt nii inglise kui ka valsi keeles. Mõned piiriääresete piirkondade suhted ja halduslikud küsimused on ajalooliselt jäänud keerukaks (nt Monmouthshire puhul), kuid üldiselt on ala integreerunud kaasaegsesse riigikorraldusse.

Welsh Marches jääb ajalooliseks nähtuseks, mis aitab mõista, kuidas piirialad kujunevad, kuidas lokaliseeritud võim ja autonoomia võivad püsida sajandeid ning kuidas keskne riigivõim lõpuks piirialad endaga liidab. Piirkonna linnused, maalilised varemed ja paiknev kultuuriline segu walesi ja inglise mõjutustest teevad Marches’ist erilise osa Suurbritannia ajaloost.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Walesi marsi?

K: Kes ehitas Wat's Dyke ja Offa's Dyke?

K: Mis oli 12. ja 13. sajandil losside ehitamise eesmärk?

K: Millal Henry VIII kaotas marcher lordide valitsemise?

K: Mitu uut krahvkonda loodi marcher lordkondade kaotamise tulemusena?

K: Kas tänapäeval on Inglismaalt Walesisse üle minnes lihtne öelda?

K: Kas Walesis on ametlikud teated trükitud nii inglise kui ka valsia keeles?

Otsing