Woman in Gold film: Maria Altmann ja Klimti Adele Bloch-Bauer I portree

Woman in Gold on 2015. aasta Briti draamafilm, mille lavastas Simon Curtis. Peaosas on Helen Mirren, kes mängib Maria Altmanni, ning filmis mängib olulist rolli ka Ryan Reynolds. Film põhineb tõestisündinud lool Maria Altmannist, kes elab praegu Los Angeleses.

Taust ja teose tähendus. Altmann võitles Austria valitsuse vastu peaaegu kümme aastat, et saada tagasi Gustav Klimti ikooniline maal tema tädist, Adele Bloch-Bauer I portree. See portree (valminud 1907) on üks Klimti tuntumaid teoseid ja sümboliseerib Viini juugendstiili kuldaega. Maali ning mitmeid teisi Bloch-Baueri perekonna teoseid konfiskeeriti natsirežiimi ajal pärast Austria anneksiooni 1938. aastal ja need jõudsid hiljem Austria riiklikesse kollektsioonidesse.

Õiguslik võitlus ja tagajärjed. Altmann viis oma kohtuvõitluse Ameerika Ühendriikide ülemkohtusse. See otsustas tema kasuks kohtuasjas Austria Vabariik vs. Altmann (2004), andes võimaluse temal ja teistel pärijatel esitada sarnaseid nõudeid. Pärast seda toimusid täiendavad kohtumenetlused ja vahendusprotsessid, mille tulemusena tagastati Altmannile mitu Klimti-teost. Üks tuntumaid tagastamise järgseid sündmusi oli maali müük Ronald S. Lauderi muuseumile (Neue Galerie, New York), mille eest maksti avalikult kajastatud suur summa, muutes teose üheks kõige tuntumaks näideteks natsirežiimi ajal varastatud kunstiteoste tagastamisest.

Film ja vastuvõtt. Film kujutab nii seaduslikku võitlust kui ka Maria Altmanni isiklikku minevikku ja mälestusi Viinast, ühendades ajaloopildid ja kaasaegse kohtusaaga. Helen Mirreni rolli on kriitikute poolt kiidetud ning film tõi laiale publikule lähemale teema, mis puudutab sõjaeelse Euroopa kultuuripärandi käekäiku ja õigluse küsimusi. Samas on mõned arvustajad toonitanud, et film lihtsustab mõningaid õiguslikke ja ajaloolisi nüansse, et jutustus oleks laiemale publikule ligipääsetav.

Film linastus 65. Berliini rahvusvahelise filmifestivali Berlinale Special Galas sektsioonis. Lisaks äratas linateos rahvusvahelist tähelepanu teemadel nagu kunstivaranduse taastamine, pärandi eetika ja pärijate võitlus ajaloo ebaõigluse heastamise nimel.

Miks see lugu on oluline

  • See toob avalikkuse ette natsirežiimi kunstivarade konfiskeerimise ning hilisemaid tagastamisprotsesse ja õiguslikke takistusi.
  • Näitab, kuidas üksikisiku püsivus ja rahvusvaheline õigussüsteem võivad mõjutada ajalooliste ebaõiguste parandamist.
  • Kultuuriliselt tähistab teos keskustust selle üle, kellele kuulub kunst ja kuidas identiteet, mälestus ning ajalugu omavahel põimuvad.

Cast

  • Helen Mirren kui Maria Altmann
    • Tatiana Maslany noore Maria Altmanni rollis
  • Ryan Reynolds kui Randol (Randy) Schönberg
  • Daniel Brühl kui Hubertus Czernin
  • Katie Holmes kui Pam Schönberg
  • Max Irons kui Fredrick "Fritz" Altmann
  • Charles Dance kui Sherman
  • Elizabeth McGovern Florence-Marie Cooper
  • Jonathan Pryce kui William Rehnquist, Ameerika Ühendriikide Ülemkohtu (SCOTUS) ülemkohtunik.
  • Moritz Bleibtreu kui Gustav Klimt
  • Antje Traue kui Adele Bloch-Bauer
  • Frances Fisher, proua Schönberg, Randoli ema
  • Tom Schilling kui Heinrich
  • Anthony Howell kui nooremametnik
  • Allan Corduner kui Gustav
  • Henry Goodman kui Ferdinand
  • Olivia Silhavy kui Elisabeth Gehrer
  • Justus von Dohnányi kui Toman, Belvedere'i galerii esindaja
  • Richard Reid kui kohtu reporter
  • Ludger Pistor kui Wran
  • Joseph Mydell kui kohtunik Clarence
  • Stephen Greif kui Bergen

Tootmine

15. mail 2014 sai Tatiana Maslany peaosa Helen Mirreni tegelaskuju noorema versiooni rollis, mis ilmub teise maailmasõja tagaplaanides. 29. mail liitus osatäitjatega ka Katie Holmes. Samuti liitusid Elizabeth McGovern, Charles Dance ja Max Irons. 9. juulil 2014 liitus Frances Fisher, kes mängib Ryan Reynoldsi tegelaskuju ema.

Vastuvõtt

See film ilmus 2015. aasta aprillis. See sai vastuolulised arvustused. See kogus kassas üle 35 miljoni dollari. Rotten Tomatoes hindab filmi 52%. Metacritic annab filmile hinnangu 51% See tähendab, et hinnangud on "segased või keskmised". Roger Eberti veebisait RogerEbert.com andis filmile kaks ja pool tärni. Rex Reed New York Observer'ist nimetas "Naine kullas" "erakordseks armastuslooks, mis on muudetud eeskujulikuks filmiks ühest saksa juudist".


AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3