Wonder Stories on varajane Ameerika ulmeajakiri. See ilmus mitme pealkirja all aastatel 1929-1955. Hugo Gernsback alustas ajakirja pärast seda, kui ta oli kaotanud kontrolli oma esimese ulmeajakirja Amazing Stories üle.
Air Wonder Stories ja Science Wonder Stories ühendati 1930. aastal Wonder Stories'iks. Ajakirjad ei olnud rahaliselt edukad ja 1936. aastal müüs Gernsback Wonder Stories Ned Pines'ile Beacon Publications'is, kus see jätkas peaaegu 20 aastat põnevate Wonder Stories'i nime all. Viimane number ilmus 1955. aasta talvel ja seejärel liideti see pealkiri Startling Storiesiga, mis oli teine Pinesi ulmeajakiri.
Gernsbacki käe all olid toimetajateks David Lasser, kes töötas kõvasti ilukirjanduse kvaliteedi parandamise nimel, ja alates 1933. aasta keskpaigast Charles Hornig.
Ajalooline taust ja mõte
Wonder Stories tekkis otse 1920. aastate lõpu ja 1930. aastate alguse ulmeturge iseloomustava laienemise taustal. Hugo Gernsback oli üks žanri esimesi eestvedajaid: ta rõhutas teaduslikku täpsust ja harivat mõõdet, kutsudes kirjandust sageli "scientifictioniks". Tema ajakirjad propageerisid tehnilist fantaasiat ja tulevikunägemusi, mis köitsid nii tavalugejaid kui ka nooremat publikut.
Toimetus, kunst ja kujundus
- Toimetajad: David Lasser ja Charles Hornig aitasid moodustada Gernsbacki redaktsiooni stiili — Lasser püüdis tõsta ilukirjanduslikku taset, Hornig jätkas sarja toimetamist kuni müügini.
- Kaanekunstnikud: Ajakirja kaantele tegid meeldejäävaid futuristlikke pilte kunstnikud nagu Frank R. Paul, kelle graafika aitas ajakirjal nähtavust suurendada ja tugevdas pulp-stiili visuaalset identiteeti.
- Sisukorraldus: ühe numbri sisu koosnes tavaliselt lühemast jutustusest, novellidest, katkestustena ilmunud romaanilõikudest ning populaarteaduslikest artiklitest ja rubriikidest.
Sisu ja märkimisväärsed autorid
Wonder Stories avaldas hulga algusjärgu ja juba tuntud ulmeautoreid. Ajakiri andis avaldamisvõimaluse autoritele, kes hiljem kujunesid žanri nimesoole: E. E. Smith, Edmond Hamilton, Jack Williamson, Ray Cummings ja teised. Paljud lood puudutasid kosmosereise, futuristlikku tehnoloogiat, robotite ja teiste tsivilisatsioonide motiive ning seikluslikku teadusfantaasiat.
Majanduslikud raskused ja pealkirjavahetused
Majanduslikult oli ajakiri tihti raskustes — 1930. aastate majanduskriis, kasvav konkurents (nt Astounding Stories) ning turu fragmentatsioon sundisid muudatuste ja müügini. 1936. aastal müüdud ajakirja formaadid ja toimetuslik järjepidevus muutusid, kui omanikuks sai Ned Pines; selle tulemusena ilmus edasi tuntud nime all Thrilling Wonder Stories, mille toimetuslik ja visuaalne stiil oli mõnevõrra teistsugune ning suunas loeb rohkem seikluslikule poolele.
Mõju ja pärand
- Žanri areng: Wonder Stories aitas kujundada avalikku arusaama teaduslikust ja tehnilisest ulmest ning toetas noori autoreid, kes hiljem määrasid kogu žanri suuna.
- Ajalooline väärtus: ajakirjanumbrid on tänapäeval olulised materjaliallikad ulme ajaloo uurimiseks — paljud jutud ja illustratsioonid on nüüd kollektsionääride ja teadlaste huviorbiidis.
- Taassünd ja reprints: mitmeid lugusid ja illustratsioone on hiljem taasavaldatud antoloogiate ja digiarhiivide vahendusel; osa varajasest materjalist on muutunud avalikuks varaks.
Kuhu ja kuidas otsida tänapäeval
Neid ajakirjanumbreid võib leida kollektsionääride juures, raamatukogude erikogudes ja digiarhiivides. Uurijad ja huvilised saavad võrrelda Gernsbacki algset toimetuslikku lähenemist ning hilisemat Pinesi juhitud perioodi, et mõista ulmeajakirjanduse formeerumist 20. sajandi keskel.
Lühidalt: Wonder Stories on oluline lüli ulmekirjanduse ajaloos — see illustreerib nii ambitsiooni populariseerida teadust ja tulevikku lugemismaterjalina kui ka pulpkirjanduse majanduslikke ja kultuurilisi väljakutseid.