NHL 1972–73 — laienemine, WHA konkurents ja hooaja ülevaade
NHL-i hooaeg 1972-73 oli National Hockey League'i 56. hooaeg. Kuusteist meeskonda mängis igaüks 78 mängu. Esimest korda pärast Lääne Hokiliiga kokkuvarisemist 1926. aastal oli National Hockey League'il tõsine konkurents. Uus professionaalne hokiliiga, World Hockey Association, tegi oma hooaja debüüdi 12 uue meeskonnaga, millest paljud asusid samades linnades kui NHL-i meeskonnad. Erinevalt Western Hockey League'ist ei hakanud uus World Hockey Association siiski Stanley Cupi eest võitlema. Vastuseks uuele liigale lisas NHL kiirelt kaks uut meeskonda, New York Islanders ja Atlanta Flames, mis olid planeerimata laienemine, püüdes WHA-d nende turgude vastvalminud areenidest välja jätta. Esimene asi, mida WHA tegi, oli Bobby Hulli palkamine, ning Chicago Black Hawks esitas hagi, väites, et see rikub NHL-i lepingutes sisalduvat reservklauslit. Peagi järgnesid Hullile WHA-sse ka teised, sealhulgas Bernie Parent, J.C. Tremblay, Ted Green, Gerry Cheevers ja Johnny McKenzie. Laienemisdraafikus tegid New York Islanders ja Atlanta Flames oma valikud ning üksteist Islanderi mängijat hüppas WHA-sse. California Golden Seals, mis kannatas ebapopulaarse Charlie Finley ebapopulaarse omanikeringi all, langes samuti WHA ohvriks, kaotades kaheksa võtmemängijat.
Taust ja WHA mõju
1972–73 hooaeg jäi meenutama eelkõige kaheliigiliseks ajajärguks: NHL pidi reageerima uue ja agressiivse konkurendi, World Hockey Association, tulekule. WHA pakkus mängijatele kõrgemaid palku ja vabadust, mille tõttu mitmed tippmängijad, sealhulgas eespool mainitud nimed, otsustasid hüpata uude liiga. See lõi NHL-i jaoks nii õiguslikke kui ka konkurentsilisi probleeme — WHA ja NHL vaidlused puudutasid eelkõige lepingute ja reservklauslite kehtivust ning tõid kaasa mängijate palkade kiire tõusu.
Laienemine ja meeskondade olukord
New York Islanders ja Atlanta Flames lisati NHL-i peamiselt strateegilistel põhjustel — et hõivata turg ja areenivarustus, kuhu WHA kavandas sisenemist. Laienemismeeskondadel oli esialgu raske oma positsiooni leida: mängijate kadu WHA-sse, piiratud valikud laienemisdraafikus ning uude keskkonda kohanemine mõjutasid tiimide esimesi hooaaegu.
Samal ajal kannatasid juba olemasolevad klubid nagu California Golden Seals, kes olid omanikuprobleemide ja vähenenud publiku tõttu haavatavad. WHA meelitused toodi esile kui otsekohene oht — mitmete võtmemängijate lahkumine nõrgestas väiksemaid, majanduslikult ebakindlamaid frantsiise.
Hooaja otsustavad sündmused ja tulemused
- Regulaarne hooaeg püsis formaadis 16 meeskonda, igaüks mängis 78 mängu.
- Play-off'id kulmineerusid Stanley Cupi finaalidega, kus Montreal Canadiens võitsid Stanley Cupi, alistades finaalis Chicago Black Hawks seeria 4–2.
- Hooaeg oli märgatav ka mängijate suurema liikumise ja kontraktivõitluste poolest, mis muutis osade klubide konkurentsivõimet lühiajaliselt.
Pikaajaline mõju
WHA asutamine ja mängijate massiline liikumine sundis NHL-i muutma oma strateegiat — nii laienemise kui mängijate palga- ja lepingupoliitika osas. Mõned olulised tagajärjed:
- Palgatase ja mängijate vabadus suurenesid, reservklauslite ja varasemate monopoolsete tingimuste mõju vähenes.
- WHA pani aluse tulevikus toimunud liidule: kuigi WHA ei võitnud õigust Stanley Cupile, siis 1979. aastal liitus osa WHA klubidest (nt Edmonton Oilers, Hartford Whalers, Quebec Nordiques ja Winnipeg Jets) NHL-iga, mis muutis liigade kaardistust püsivalt.
- 1972–73 hooajast alates hakkas hokimaailm järjest rohkem rahvusvahelistuma ja kommertsialiseeruma — igapäevatööstuse ja meediahuvi kasv ning areenide täitumine muutusid olulisemaks osaks mängu tulevikust.
Kokkuvõte
1972–73 jäi hockey-ajaloos pöördepunktiks: see oli aasta, mil NHL pidi otseselt vastama uue konkurendi väljakutsele, mis tõi kaasa nii koheseid muutusi kui ka pikaajalisi reforme liikuva tööjõu, palga- ja liigirajatiste vallas. Samal ajal säilitas NHL oma peamise positsiooni ja hooaja sportlik tipp saavutati Montreal Canadiens'i Stanley Cupi võiduga.
Regulaarne hooaeg
Lõplikud edetabelid
Märkus: GP = Mängitud mängud, W = Võidud, L = Kaotused, T = Tasapunktid, Pts = Punkte, GF = Väravad, GA = Väravad vastu, PIM = Karistused minutites.
Märkus: meeskonnad, kes kvalifitseerusid playoffi, on rasvases kirjas.
Ida-divisjon | GP | W | L | T | Pts | GF | GA | PIM |
Montreal Canadiens | 78 | 52 | 10 | 16 | 120 | 329 | 184 | 783 |
78 | 51 | 22 | 5 | 107 | 330 | 235 | 1097 | |
New York Rangers | 78 | 47 | 23 | 8 | 102 | 297 | 208 | 765 |
Buffalo Sabres | 78 | 37 | 27 | 14 | 88 | 257 | 219 | 940 |
Detroit Red Wings | 78 | 37 | 29 | 12 | 86 | 265 | 243 | 893 |
Toronto Maple Leafs | 78 | 27 | 41 | 10 | 64 | 247 | 279 | 716 |
Vancouver Canucks | 78 | 22 | 47 | 9 | 53 | 233 | 339 | 943 |
New York Islanders | 78 | 12 | 60 | 6 | 30 | 170 | 347 | 881 |
Lääne-divisjon | GP | W | L | T | Pts | GF | GA | PIM |
78 | 42 | 27 | 9 | 93 | 284 | 225 | 864 | |
78 | 37 | 30 | 11 | 85 | 296 | 256 | 1756 | |
78 | 37 | 30 | 11 | 85 | 254 | 230 | 881 | |
St. Louis Blues | 78 | 32 | 34 | 12 | 76 | 233 | 251 | 1195 |
Pittsburgh Penguins | 78 | 32 | 37 | 9 | 73 | 257 | 265 | 866 |
Los Angeles Kings | 78 | 31 | 36 | 11 | 73 | 232 | 245 | 888 |
Atlanta Flames | 78 | 25 | 38 | 15 | 65 | 191 | 239 | 852 |
California Kuldhülgedel | 78 | 16 | 46 | 16 | 48 | 213 | 323 | 840 |
Pildistamise liidrid
Mängija | Meeskond | GP | G | A | Pts | PIM |
Phil Esposito | Boston Bruins | 78 | 55 | 75 | 130 | 87 |
Bobby Clarke | Philadelphia Flyers | 78 | 37 | 67 | 104 | 80 |
Bobby Orr | Boston Bruins | 63 | 29 | 72 | 101 | 99 |
Rick MacLeish | Philadelphia Flyers | 78 | 50 | 50 | 100 | 69 |
Jacques Lemaire | Montreal Canadiens | 77 | 44 | 51 | 95 | 16 |
Jean Ratelle | New York Rangers | 78 | 41 | 53 | 94 | 12 |
Mickey Redmond | Detroit Red Wings | 76 | 52 | 41 | 93 | 24 |
Boston Bruins | 78 | 40 | 53 | 93 | 12 | |
Frank Mahovlich | Montreal Canadiens | 78 | 38 | 55 | 93 | 51 |
Jim Pappin | Chicago Black Hawks | 76 | 41 | 51 | 92 | 82 |
Stanley Cupi playoffid
Playoff sulgudes
| Veerandfinaalid | Poolfinaalid | Finaalid | ||||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
| E1 | Montreal Canadiens |
| ||||||||||
E4 | Buffalo Sabres | 2 |
| ||||||||||
| E1 | Montreal Canadiens |
| ||||||||||
| W2 | 1 |
| ||||||||||
W2 | |||||||||||||
| W3 | 2 |
| ||||||||||
|
| E1 | Montreal Canadiens | ||||||||||
| W1 | 2 | |||||||||||
| W1 |
| |||||||||||
W4 | St. Louis Blues | 1 |
| ||||||||||
| W1 | ||||||||||||
| E3 | New York Rangers | 1 |
| |||||||||
E2 | 1 | ||||||||||||
| E3 | New York Rangers |
|
NHL auhinnad
Montreal Canadiens | |
Clarence S. Campbelli karikas: | |
Art Ross Memorial Trophy: | Phil Esposito, Boston Bruins |
Lowell MacDonald, Pittsburgh Penguins | |
Calderi mälestustrofee: | Steve Vickers, New York Rangers |
Yvan Cournoyer, Montreal Canadiens | |
Bobby Clarke, Philadelphia Flyers | |
Bobby Orr, Boston Bruins | |
Gilbert Perreault, Buffalo Sabres | |
Lester B. Pearsoni auhind: | Phil Esposito, Boston Bruins |
NHL Plus/Minus auhind: | Jacques Laperriere, Montreal Canadiens |
Vezina Trophy: | Ken Dryden, Montreal Canadiens |
Lester Patricki trofee: | Walter L. Bush, Jr. |
All-Star meeskonnad
Esimene meeskond | Positsioon | Teine meeskond |
Ken Dryden, Montreal Canadiens | G | Tony Esposito, Chicago Black Hawks |
Bobby Orr, Boston Bruins | D | Brad Park, New York Rangers |
Guy Lapointe, Montreal Canadiens | D | Bill White, Chicago Black Hawks |
Phil Esposito, Boston Bruins | C | Bobby Clarke, Philadelphia Flyers |
Mickey Redmond, Detroit Red Wings | RW | Yvan Cournoyer, Montreal Canadiens |
Frank Mahovlich, Montreal Canadiens | LW | Dennis Hull, Chicago Black Hawks |
Küsimused ja vastused
K: Milline oli NHL-i hooaeg 1972-73?
V: See oli National Hockey League'i 56. hooaeg, kus kuusteist meeskonda mängisid 78 mängu.
K: Mis oli Maailma Jäähokiliit?
V: See oli uus professionaalne hokiliiga, mis tegi 1972-73. hooajal oma debüüdi 12 uue meeskonnaga, millest paljud asusid samades linnades, kus NHL-i meeskonnad.
K: Kas World Hockey Association võistles Stanley Cup'ile?
V: Ei, erinevalt Western Hockey League'ist ei vaidlustanud World Hockey Association Stanley Cup'ile.
K: Milline oli NHL-i vastus uuele liigale?
V: Vastuseks uuele liigale lisas NHL kiiruga kaks uut meeskonda, New York Islandersi ja Atlanta Flamesi, püüdes WHA-d nende turgude vastvalminud areenidest välja jätta.
K: Kes oli esimene mängija, kellega WHA sõlmis lepingu?
V: Esimene asi, mida WHA tegi, oli Bobby Hulli allakirjutamine 1972. aastal.
K: Kes olid need mängijad, kes järgnesid Bobby Hullile WHA-sse?
V: Hullile järgnesid peagi ka teised, sealhulgas Bernie Parent, J.C. Tremblay, Ted Green, Gerry Cheevers ja Johnny McKenzie.
K: Kuidas mõjutas WHA California Golden Seals'i?
V: California Golden Seals kaotas WHAsse kaheksa võtmemängijat, mis avaldas meeskonnale negatiivset mõju.