NHL-i hooaeg 2003–04 oli National Hockey League'i 87. tavahooaeg. Kolmkümmend meeskonda mängis 82 mängu uues formaadis, mis tõi kaasa täiendusi liigaplaani: divisjonisiseseid kohtumisi suurendati nii, et ühe vastasega mängude arv tõusis varasemast ning kokku moodustus divisjonimänge 30; konverentsisiseseid kohtumisi korrigeeriti (kokku 32) ning konverentsidevaheliste mängude jaotus muudetud nii, et iga meeskond mängis mõningate vastastega ainult ühe korra, kokku lisandus kolm lisamängu (kokku 18). Need muudatused suunasid liigat tugevamalt divisjonikeskseks ning mõjutasid nii reisigraafikuid kui ka rivaliteetide sagedust.

Stanley Cupi võitja oli Tampa Bay Lightning, kes võitis seitsmest parimast sarjast 4–3 Calgary Flamesi vastu. See oli Tampa Bay jaoks esimene Stanley Cupi meistritiitel franchise’i ajaloos. Playoffide väärtusmängija (Conn Smythe Trophy) oli liikuva ja otsustava rolliga mänginud Brad Richards; mängude võtmeks olid veel väravavaht Nikolai Khabibulin ja ründajad nagu Martin St. Louis ning Vincent Lecavalier. Calgary edu tugines tugevale meeskonnatööle ja liidritele nagu Jarome Iginla, kes aitas klubil jõuda esimesele Stanley Cupi finaalile pärast aastakümneid kestnud ootust.

Hooaeg iseloomustus madalama väravapõhja ja tugevate kaitseliitide perioodina: neljandat korda kaheksa aasta jooksul purustati kõigi aegade rekord ühe hooaja nullimängude (shutoutide) koguarvus — registreeriti 192 nullimängu. Samuti oli 2003–04 esimene täishooaeg (välja arvatud lühendatud 1994–95 hooaeg), mil ükski mängija ei tabanud 50 väravat ega kogunud 100 punkti — olukord, mida viimati ei nähtud alates hooaegadest pärast 1967–68 hooaega hooaega 1969-70. Need näitajad peegeldasid tolle aja mängureeglite ja taktikaliste suundumuste kombinatsiooni, kus domineerisid kinnisemad kaitseliinid ja väravatearv jäi paljudes mängudes madalaks.

See oli viimane hooaeg, mil ABC ja ESPN näitasid NHL-i mänge televisioonis Ameerika Ühendriikides; pärast 2003–04 hooaega toimunud sündmused muutsid liigat laiemalt. 2003–04 oli ka viimane NHL-i hooaeg enne NHL-i töösulgemist 2004-05, mis tühistas kogu 2004–05 hooaja. Lisaks jäi see viimaseks hooajaks, kus regulaarmängud võisid lõppeda viigiga — pärast töösulgemist ja kollektiivlepingut tehti mängureeglites põhjalikke muudatusi eesmärgiga suurendada skoori ja meelelahutuslikkust (sh hiljem shootout'i ja karmim penalti- ning ründemängu soodustav kohtunikutõlgendus).

Hooaja olulisemad punktid kokkuvõtlikult:

  • Meistritiitel: Tampa Bay Lightning — esimene Stanley Cupi võit klubi ajaloos.
  • Finaal: Tampa Bay võitis Calgary Flamesi seerias 4–3.
  • Playoff MVP: Brad Richards (Conn Smythe Trophy).
  • Rekordid: kokku 192 nullimängu (shutout), mis tähistas vastavat hooaja rekordit.
  • Skoreri-olukord: hooajal ei olnud ühtegi 50+ värava ega 100+ punktiga mängijat — sündmus, mida pole olnud alates aastast 1967–68 (välja arvatud 1994–95 lühendatud hooaeg).
  • Televisioon ja liigamuudatused: viimane hooaeg ABC/ESPN – vahetult enne 2004–05 töösulgemist; pärast töösulgemist muudeti reegleid, et parandada mängu temposid ja skooritegemist (sh viikide kaotamine järgnevatel hooaegadel).

Hooaja pärand on mitmetahuline: see jäi meelde kui viimane „vanakooli“ hooeg enne suurt struktuurset nihket liigapoliitikates ja mängureeglites (pärast töösulgemist 2004–05), ning andis märku, kuidas taktikalised ja regulatiivsed otsused võivad mõjutada nii individuaalseid statistilisi saavutusi kui kogu liiga mängu iseloomu. Tampa Bay edu andis omakorda hoogu klubile ja tõstis esile nooreid võtmemängijaid, kelle esitused jäid NHL-i-aastaraamatutesse.