Alfred Hershey — bakterioloog, Hershey–Chase'i katse ja Nobeli laureaat
Alfred Hershey — Nobeli laureaat ja bakterioloog, tuntud Hershey–Chase'i katse eest, mis kinnitas DNA rolli pärilikkuses. Tema elulugu, teadustöö ja pärand.
Alfred Day Hershey (4. detsember 1908 – 22. mai 1997) oli Ameerika Ühendriikide Nobeli preemia laureaat, tuntud bakterioloog ja geneetik. Tema tööd rajasid olulise aluse molekulaarsele geneetikale ja näitasid selgelt, et pärilikku informatsiooni kannab DNA, mitte valk.
Varajane elu ja haridus
Hershey sündis Owossos, Michigani osariigis. Ta lõpetas 1930. aastal bakalaureusekraadiga keemias Michigani Riiklikus Ülikoolis ja omandas 1934. aastal doktorikraadi bakteriooloogias. Varsti pärast doktorikraadi saamist asus ta tööle Washingtoni Ülikooli bakterioloogia osakonda St. Louis'is, kus ta hakkas uurima baktereid ja bakteriofaage — viiruseid, mis nakatavad baktereid.
Uurimistöö bakteriofaagidega ja koostöö teiste teadlastega
1940. aastatel alustas Hershey koostööd itaalia-ameeriklase Salvador Luria ja sakslase Max Delbrückiga. See rühm kuulus nii-öelda "phage group"´i, mis kasutas bakteriofaage mudelorganismidena, et uurida pärilikkust ja viiruste bioloogiat. Hershey ja tema kolleegid näitasid, et kui kaks erinevat bakteriofaagitüve nakatavad sama bakterit, võivad need kaks viirust omavahel vahetada geneetilist materjali — see aitas mõista, kuidas geenid võivad vahetuda ja kuidas viirused paljunevad.
Hershey–Chase'i katse (1952)
1950. aastal kolis Hershey koos oma abikaasa Harrietiga Cold Spring Harborisse, et liituda Carnegie Institution for Science'i geneetika osakonnaga. Seal viis ta 1952. aastal koos Martha Chase'iga läbi kuulsaks saanud Hershey-Chase'i segamiskatse. Katse põhipunkte on lihtne kirjeldada:
- Kasutasid bakteriofaagi T2, mis nakatab Escherichia coli baktereid.
- Labeldasid faagide valke radioaktiivse väävliga (35S) ja faagide DNA-d radioaktiivse fosforiga (32P).
- Nakatati baktereid märgitud faagidega, seejärel eemaldati faagide väliskestad ja vabas olekus olev materjal seguri (blender) abil.
- Tsentrifuugiti, et eraldada raskem bakteripela, kus uuriti radioaktiivsuse jaotust.
Tulemused näitasid, et enamik radioaktiivsest 32P-st (DNA märk) jäi bakterite pelletisse, samas kui 35S (valk) jäi enamasti lahusesse. See kinnitas, et nakkuse edastamisel ja uute faagide tootmisel on võtmeroll DNA-l — DNA kannab pärilikku informatsiooni.
Karjääri hilisemad aastad ja tunnustused
Hershey jätkas Cold Spring Harboris tööd faagide ja bakterite geneetikaga ning juhtis seal teadusgruppe ja laboratooriume. 1962. aastal sai ta Carnegie Instituudi direktoriks. Tema töö koos Luria ja Delbrückiga tunnustati 1969. aastal, kui nad pälvisid ühiselt Nobeli preemia füsioloogia või meditsiini alal "avastuste eest viiruste replikatsiooni ja nende geneetilise struktuuri kohta". See auhind kinnistas Hershey rolli molekulaarbioloogia arengu võtmepersonina.
Isiklik elu ja pärand
Hershey oli teadusele pühendunud ja tuntud oma põhjaliku, ettevaatliku eksperimentaaltehnika poolest. Tema töö Hershey–Chase'i katsega oli otsustava tähtsusega, sest see aitas suunata bioloogia uurimust DNA struktuuri ja funktsiooni poole — areng, mis viis peagi DNA topeltheeliksi avastuse ja molekulaarse geneetika kiirenema kujunemiseni.
Alfred D. Hershey suri 22. mail 1997. Tema panus teadusesse on püsiv: tänu tema tööle mõistame paremini, kuidas geenid toimivad ja paljunevad, ning tema metoodika ja järelepärimus on eeskujuks paljudele hilisematele uurijatele.
Põhisündmused lühidalt:
- Sünniaeg: 4. detsember 1908 (Owosso, Michigan)
- Haridus: BSc 1930, doktorikraad 1934
- Tähtsamad tööd: faagide genetikauuringud; Hershey–Chase'i katse (1952)
- Tunnustus: Nobeli preemia laureaat 1969 (koos Luria ja Delbrückiga)
Küsimused ja vastused
K: Mis oli Alfred Day Hershey elukutse?
V: Alfred Day Hershey oli Ameerika Ühendriikide Nobeli preemia laureaat bakterioloog ja geneetik.
K: Kus ta sai oma bakalaureusekraadi?
V: Ta sai oma bakalaureusekraadi keemias Michigani Riiklikus Ülikoolis 1930. aastal.
K: Millal ta alustas eksperimente bakteriofaagidega?
V: Ta alustas koos itaalia-ameeriklase Salvador Luria ja sakslase Max Delbrückiga bakteriofaagidega eksperimente 1940. aastal.
K: Mida tõestas kuulus Hershey-Chase'i blenderi katse?
V: Kuulus Hershey-Chase'i segisti eksperiment andis täiendavaid tõendeid selle kohta, et geneetiline materjal on DNA, mitte valk.
K: Millal kolis Alfred Day Hershey Cold Spring Harborisse, New Yorki?
V: Ta kolis Cold Spring Harborisse, New Yorki, 1950. aastal, et liituda Carnegie Institution for Science'i geneetika osakonnaga.
K: Kellega jagas Alfred Day Hershey Nobeli preemiat?
V: Ta jagas 1969. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinda koos itaalia-ameeriklase Salvador Luria ja sakslase Max Delbrückiga nende avastuse eest viiruste replikatsiooni ja nende geneetilise struktuuri kohta.
Otsige