Ali Hassan al-Majid — "Keemiline Ali": Iraagi minister, sõjakuritegija
Ali Hassan al-Majid — "Keemiline Ali": Iraagi minister ja kurikuulus sõjakuritegija, vastutav Anfali kampaania ja keemiarelvade kasutamise eest; mõistetud süüdi ja hukatud 2010.
Ali Hassan Abd al-Majid al-Tikritieh (araabia keeles: علي حسن عبد المجيد التكريتي ʿAlī Ḥasan ʿAbd al-Majīd al-Tikrītī, 30. november 1941 – 25. jaanuar 2010) oli Iraagi minister ja kõrge riigiametnik Baathi partei võimuloleku ajal. Ta oli Saddam Husseini esimene nõbu ning pärit samast Tikriti suguvõsast, mis andis Saddamile ja tema lähedastele paljude võtmepositsioonide täitjad. Oma karjääri jooksul juhtis al-Majid mitut valitsus- ja sõjaväeasutust: ta on töötanud kaitseministri, siseministri ja eriüksuste juhina ning juhtinud ka luure- ja julgeolekuorganite tegevust. Pärsia lahe sõja ajal oli ta okupeeritud Kuveiti kuberner.
Roll repressioonides ja Anfali kampaania
1980. ja 1990ndatel aastatel sai al-Majid kurikuulsaks oma juhtrolli tõttu Iraagi valitsuse repressioonides siseopositsiooni vastu. Eriti laialdaselt on ta seotud kurdide piirkonda suunatud Anfali kampaaniaga (1986–1989), mis hõlmas külasüsteemide hävitamist, küüditamisi, massiarrete ja massimõrvu. Anfali käigus kasutati ka keemiarelvi ning rünnakute ja vägivalla tõttu hukkus ning sai vigastada tuhandeid inimesi; kampaaniat on Iraagi kohus hukka mõistnud kui genotsiidi ja suure hulga rahvusvaheliste inimõigusorganisatsioonide aruanded kirjeldavad seal toime pandud kuritegusid.
Üks Anfali ja keemiarelvade kasutamise kõige tuntumaid juhtumeid on Halabja keemiarünnak 1988. aastal, kus rünnaku tagajärjel hukkus ja sai tõsiselt vigastada suur hulk tsiviilelanikke. Kurdi kogukond ja rahvusvaheline meedia hakkasid al-Majidit kutsuma „keemiliseks Aliks” (Chemical Ali) seoses tema rolliga sellistes rünnakutes.
Ametikohustused ja süüdistused
Al-Majidile omistati kõrgeid ametikohti ja laiad volitused repressioonide läbiviimiseks: ta juhtis sõjalisi operatsioone, organiseeris „kodu puhastamist” mässulastest piirkondadest ning koordineeris administratiivseid ja julgeolekuinstrumente, mille abil suunati repressioone nii k многих kurdide kui ka lõunapoolsete šiiitide vastu. Repressiivsed meetmed hõlmasid elanikkonna sundkoloniseerimist, küüditamisi, massiarsenaalide ja majade hävitamist ning tapmisi.
Võitlus ja kohtuasi pärast 2003. aasta invasiooni
Pärast 2003. aasta sissetungi Iraaki alates Ameerika ja liitlasvägede tegevusest kaotas al-Majid võimu ning ta võeti vahi alla 2003. aasta lõpul/2003. aasta augusti paiku. Ta anti üle Iraagi ametivõimudele ja seati kohtumenetluse alla. Al-Majidit süüdistati mitmesugustes kuritegudes, sealhulgas sõjakuritegudes, inimsusevastastes kuritegudes ja genotsiidis.
Iraagi erikohtu (Iraqi High Tribunal) läbi viidud kohtuprotsesside käigus mõisteti ta süüdi mitme kuriteo eest. 2007. aasta juunis mõisteti ta süüdi Anfali kampaania eest ning talle määrati surmanuhtlus. Sellele järgnesid täiendavad kohtuprotsessid ja kohtuotsused: apellatsioonid ja ülekohused lükati tagasi ning tema vastu langetati mitu surmaotsust erinevate süüdistuste eest; 17. jaanuaril 2010 mõisteti ta neljandat korda surma. Al-Majid hukati 25. jaanuaril 2010 poomise teel.
Rahvusvaheline reaktsioon ja järeldused
Al-Majidi juhtum tõi esile laialdase rahvusvahelise hukkamõistu Iraagi valitsuse 1980.–1990. aastate repressioonide osas ning rõhutas vajadust kohtulikuks vastutusele võtmiseks. Samas oli tema kohtuprotsesside ja karistuste ümber palju vaidlusi: inimõigusorganisatsioonid ja poliitilised kriitikud tõid esile mure kohtupidamise õigluse, ebaõiglase kohtlemise ning poliitilise survet tema juhtumite käsitlemisel. Neist aruteludest on järeldunud mitmed õiguslikud ja poliitilised arutelud Iraagi üleminekuaja ning rahvusvahelise õiguse rakendamise teemadel.
- Hüüdnimed: „Keemiline Ali” (Chemical Ali), mõnikord nimetatud ka „kurjuse külvaja” kurdi kogukonna ja inimõigusaktivistide poolt.
- Põhilised süüdistused: genotsiid, inimsusevastased kuriteod, sõjakuriteod, massimõrvad ja küüditamised.
- Lõpp: Hüljatud võimupositsioonide ja mitmete surmaotsuste järel hukati ta 25. jaanuaril 2010.
Ali Hassan al-Majidi pärand on väga vastuoluline: tema juhtimine on Iraagi hilisema ajaloo ühe kõige päevakajalisema ja verisema perioodi üks sümboleid, tema kuritegude dokumenteerimine ja karistamine on tähtis osa Iraagi ja rahvusvahelisest püüdlusest õigust taastada ning anda vastus küsimusele vastutusest riigivõimu poolt toime pandud massiliste inimõiguste rikkumiste eest.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Ali Hassan Abd al-Majid al-Tikritieh?
V: Ali Hassan Abd al-Majid al-Tikritieh oli Iraagi minister, kes kuulus Baathi parteisse. Ta oli erinevatel ametikohtadel, nagu kaitseminister, siseminister, sõjaväeülem ja Iraagi luureteenistuse ülem. Samuti oli ta Pärsia lahe sõja ajal okupeeritud Kuveiti kuberner ja Iraagi hilisema presidendi Saddam Husseini esimene nõbu.
K: Mille poolest sai ta kurikuulsaks?
V: 1980. ja 1990. aastatel sai ta kurikuulsaks oma rolli tõttu Iraagi valitsuse kampaaniates sisemise opositsiooni jõudude, nimelt etniliste kurdi mässuliste vastu põhjas ja šiiitlike usuliste dissidentide vastu lõunas. Repressiivsed meetmed hõlmasid elanikkonna küüditamist ja massilisi tapmisi; Iraagi kurdid nimetasid Al-Majidi "Chemical Aliks", kuna ta kasutas nende vastu suunatud rünnakutes keemiarelvi.
K: Millised süüdistused esitati tema vastu?
V: Al-Majidile esitati süüdistus sõjakuritegudes, inimsusevastastes kuritegudes ja genotsiidis pärast tema tabamist pärast 2003. aasta sissetungi Iraaki.
K: Mitu korda mõisteti ta surma?
V: Al-Majid mõisteti surma neli korda - üks kord 2007. aasta juunis 1980. aastatel al-Anfali kampaania käigus toime pandud kuritegude eest; kolm ülejäänud kohtuotsust langetati 17. jaanuaril 2010. aastal.
K: Kuidas ta suri?
V: Al-Majid suri poomise läbi kaheksa päeva pärast neljandat surmaotsust 17. jaanuaril 2010.
Otsige