Sir Andrew Huxley — inglise füsioloog ja Nobeli laureaat närviimpulsside uurimisel

Sir Andrew Huxley — inglise füsioloog ja Nobeli laureaat, kelle Hodgkin–Huxley mudel selgitas närviimpulsse; elu, teadustöö ja mõju neuroteadusele.

Sir Andrew Huxley OM FRS (Andrew Fielding Huxley, 22. november 1917 - 30. mai 2012) oli inglise füsioloog ja biofüüsik. Ta oli 20. sajandi ühe mõjukama närvifüsioloogi hulgas ning tema töö aitas avada uue arusaama närviimpulsside tekkest ja levikust.

Varajane elu ja haridus

Huxley sündis Londonis Hampsteadis. Ta oli kirjaniku ja toimetaja Leonard Huxley noorim poeg tema teise naise Rosalind Bruce'i poolt. Ta oli kirjanik Aldous Huxley ja bioloog Julian Huxley poolvend ning bioloog T. H. Huxley pojapoeg. Ta õppis loodusteadusi Cambridge'i Trinity College'is, kust ta edasigi kinnistutas oma karjääri teaduses ja on vanematele tudengitele meeldejääv näide akadeemilisest pühendumisest.

Teadustöö ja Nobeli preemia

Huxley sai 1963. aastal koos Alan Hodgkini ja John Ecclesiga Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna eksperimentaalse ja matemaatilise töö eest, mida ta tegi koos Alan Hodgkiniga närvi tegevuspotentsiaalide põhjal. Hodgkin ja Huxley viisid läbi täpsed mõõtmised ja arendasid välja matemaatilise mudeli (tuntud kui Hodgkin–Huxley mudel), mis kirjeldas, kuidas elektriline membraanipotentsiaal tekib ja kuidas see levib närvikiududes.

Nende töö põhines katsetel, kus kasutati viisi, mis võimaldas fikseerida membraanipotentsiaali (voltage clamp) ja eristada erinevate ioonide (peamiselt Na+ ja K+) voogusid läbi närviraku membraani. Hodgkin ja Huxley näitasid, et tegevuspotentsiaalid tulenevad pöörduvatest ja kiirenevatest ioonivooludest ning kirjeldasid neid voole seeriana diferentsiaalvõrranditega ja muutujatega, mis kirjeldavad kanalite avanemise ja sulgumise tõenäosust. See töö ennustas ka ioonikanalite olemasolu ja seletaski nende jõudlust – kanaleid, mis eristati ja kinnitati alles järgnevate aastakümnete jooksul arenenud meetoditega.

Tähtsus ja mõju

Hodgkin–Huxley mudel kujunes närvifüsioloogia aluseks ja on põhjalikuks tööriistaks nii eksperimentaalsetes uuringutes kui ka arvutuslikus neuroteaduses. Mudeli lähenemine, mis ühendab täpsed mõõtmised ja matemaatilise modelleerimise, mõjutas tugevalt ka teisi valdkondi (nt südamelihase elektriline aktiivsus, närvi- ja lihashaiguste uurimine ning biomeditsiiniline inseneriteadus). Huxley töö selgitas, kuidas elektrilised impulsid hoiavad töös närvikiudude ja seega kogu kesknärvisüsteemi funktsioone ning milline on ioonide roll selles protsessis.

Auhinnad ja ametikohad

• Huxley valiti 17. märtsil 1955 Kuningliku Seltsi liikmeks.
• Aastatel 1980–1985 oli ta Kuningliku Seltsi president.
• Aastatel 1984–1990 oli ta Trinity kolledži magister (Master).
• Kuninganna Elizabeth II nimetas ta 12. novembril 1974 rüütliks ja 11. novembril 1983 teenetemärgi liikmeks.
• Lisaks Nobeli preemiale pälvis ta mitmeid teisi tunnustusi ja auhindu kogu oma pika karjääri jooksul.

Pärand

Huxley teadustöö mõjutas väga paljusid järgmistest põlvkondadest: tema kombinatsioon hoolikast eksperimentaalsest tööstiilist ja selgest matemaatilisest modelleerimisest on eeskujuks nii eksperimenteerivatele kui ka teoreetilistele teadlastele. Hodgkin–Huxley mudel on tänaseni laialdaselt kasutusel pedagoogikas ja uurimistöös ning on aluseks paljudele kaasaegsetele uuringutele närvi- ja südameelektrofysioloogia valdkonnas.

Sir Andrew Huxley suri 30. mail 2012. Tema töö püsib keskse osana neuroteaduse ajaloost ja jätkab mõju teaduse ning meditsiini arendamisel.

Küsimused ja vastused

K: Mis oli Sir Andrew Huxley elukutse?

K: Kus ta sündis?

K: Kes olid tema õed-vennad?

K: Millises ülikoolis ta õppis?

K: Mille eest sai ta 1963. aastal Nobeli preemia?

Otsing