Bisfenool A (BPA) on orgaaniline ühend, millel on kaks funktsionaalset fenoolrühma. Seda kasutatakse muu hulgas polükarbonaatplasti ja epoksüvaikude valmistamiseks.

Teadlased avastasid 1930. aastate keskel, et inimesed ja loomad reageerivad BPA-le samamoodi nagu hormoonile (östrogeeni sarnane mõju). 2008. aastal lõpetasid mõned kauplused BPA-ga valmistatud toodete müügi, sest valitsuse aruannete kohaselt ei ole BPA inimeste jaoks ohutu. BPA ohutusest kirjutasid paljud uudised.

Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiameti (FDA) 2010. aasta aruandes öeldi, et kokkupuude BPA-ga võib kahjustada loodet (sündimata lapsi), imikuid ja väikelapsi. 2010. aasta septembris teatas Kanada esimesena, et BPA on mürgine aine. Euroopa Liidus ja Kanadas ei tohi BPA-d kasutada beebipudelite valmistamiseks.

Keemilised ja füüsikalised omadused

BPA on valge või helekollane tahke aine, mis lahustub orgaanilistes lahustites. Selle molekulistruktuur võimaldab sidasid polümeeriühendeid moodustada, mistõttu seda kasutatakse laialdaselt polükarbonaatplastide ja epoksüvaikude tootmisel. BPA võib kõrgete temperatuuride, hapete, rasvade või kulumise tõttu materjalidest migreeruda ehk eralduda ja sattuda toitu või kosmeetikatoodetesse.

Kasutusalad

  • Polükarbonaatplastist nõud, joogipudelid ja muud tarbeesemed;
  • Epoksüvaigud, mis katavad konservipurkide sisepindu ja kaitsevad metalli korrosiooni eest;
  • Termopaber (nt kassapideme- või kohtunäidete kviitungid), kus BPA toimib värvimisreaktsiooni osana;
  • Mõned meditsiiniseadmete komponendid, elektroonika ja automotivetooted.

Kuidas inimesed BPA-ga kokku puutuvad

Peamised kokkupuutekanid on:

  • Söök ja jook — BPA võib migreeruda konserveeritud toitudest või plastpudelitest ning sattuda toidule, eriti kui toitu kuumutatakse plastpakendis või purke avatakse ja kuumutatakse.
  • Otsene nahakontakt — termopaberi käitlemine (kviitungid) võib viia väikesele dermaalsele kokkupuutele.
  • Keskkond — BPA-d leitud veekogudes ja tolmus, sest seda eritub tööstuslikest kohtadest ja kodumajapidamistest.

Tervisemõjud ja teadusuuringud

BPA on tuntud kui endokriinsüsteemi häirija (endocrine disruptor). See võib jäljendada östrogeeni toimet ja mõjutada hormoonsüsteemi, mistõttu on eriliselt tundlikud rühmad loomulikult raskesti mõjutatavad: loodetuvad, väikelapsed ja imikud. Võimalikud tervisemõjud, mida on uuritud, hõlmavad:

  • Sugu- ja reproduktiivtervise häired (nt munarakkude ja spermide arengu muutused, viljakusprobleemid);
  • Neuroarengu ja käitumise muutused lastel;;
  • Ainevahetuse häired — seosed ülekaalu, rasvumise ja insuliiniresistentsusega on uurimisel;
  • Võimalikud südame-veresoonkonna ja immuunsüsteemi mõjud;
  • Mõned uurimused on kaalunud seoseid teatud vähivormidega, kuid tulemused pole lõplikud.

Oluline on rõhutada, et teaduslikul kogukonnal on olnud arutelusid toime tugevuse ja kokkupuute tasemete üle. Paljud uuringud on leitud loomkatsetel või väikepangapõhistel epidemioloogilistel uuringutel; seetõttu jätkub tõendite kogumine ja hindamine eri reguleerivate organite poolt.

Regulatsioon ja poliitika

Mõned riigid ja piirkonnad on astunud samme BPA kasutuse piiramiseks, eriti beebipudelite ja imikutarvete puhul. Näiteks 2010. aastal tõsteti esile ohuhinnanguid ning Kanada klassifitseeris BPA teataval kujul ohtlikuks aineks; mitmed jurisdiktsioonid keelasid BPA kasutamise beebipudelite tootmisel. Reguleerivad asutused, sealhulgas FDA ja Euroopa institutsioonid, on läbi viinud ülevaateid ja ametlikke hinnanguid ning jätkavad teadusandmete vaatamist, et ajakohastada ohutusjuhiseid ja limite.

Kuidas vähendada kokkupuudet BPA-ga

  • Vältige plasttoidu ja -joogi kuumutamist mikrolaineahjus või nõudepesumasinas — kuumus kiirendab BPA migreerumist;
  • Eelistage klaas- või roostevabast terasest pudelisid ja nõusid, eriti beebi- ja imiku-toodete puhul;
  • Vähendage konserveeritud toitude tarbimist või võtke toitu konservidest välja ja soojendage lauanõus;
  • Pöörake tähelepanu märgistustele — „BPA-free” tooted võivad olla hea valik, kuid asendajad (nt BPS, BPF) ei pruugi alati olla ohutumad;
  • Vältige liigset termopaberite käitlemist ja peske käsi pärast kviitungite puudutamist;
  • Visake kahjustunud või kriimustatud plastist tooteid ära — kulunud pinnad võivad eraldada rohkem kemikaale.

Alternatiivid ja jätkuvad küsimused

Tööstus on leidnud mitmeid alternatiive BPA-le (nt BPS, BPF ja muud monomeerid), kuid osa teadusuuringuid näitab, et ka need ühendid võivad omada hormonaalset toimet. Seetõttu on oluline lõplikult hinnata alternatiivide ohutust enne laialdast kasutuselevõttu. Jätkuvad teadusuuringud keskenduvad madalate kokkupuutetasemete pikaajalistele mõjudele, riskihindamisele eri populatsioonigruppidele ja alternatiivsete materjalide ohutusele.

Praktiline kokkuvõte

Bisfenool A on laialt kasutatav ühend plastide ja lakikate tootmisel ning on ajalooliselt seotud hormoonsüsteemi mõjutamisega. Kuigi paljud riigid on juba piiranud selle kasutamist lastetarvetes ning regulaatorid jätkavad hindamist, on kasulik tarbijana teadlikult vähendada kokkupuudet — eelistades klaasi või roostevaba terast, vältides plastide kuumutamist ja käsitledes termopabereid ettevaatlikult.