Bisfenool A
Bisfenool A (BPA) on orgaaniline ühend, millel on kaks funktsionaalset fenoolrühma. Seda kasutatakse muu hulgas polükarbonaatplasti ja epoksüvaikude valmistamiseks.
Teadlased avastasid 1930. aastate keskel, et inimesed ja loomad reageerivad BPA-le samamoodi nagu hormoonile (östrogeeni sarnane mõju). 2008. aastal lõpetasid mõned kauplused BPA-ga valmistatud toodete müügi, sest valitsuse aruannete kohaselt ei ole BPA inimeste jaoks ohutu. BPA ohutusest kirjutasid paljud uudised.
Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiameti (FDA) 2010. aasta aruandes öeldi, et kokkupuude BPA-ga võib kahjustada loodet (sündimata lapsi), imikuid ja väikelapsi. 2010. aasta septembris teatas Kanada esimesena, et BPA on mürgine aine. Euroopa Liidus ja Kanadas ei tohi BPA-d kasutada beebipudelite valmistamiseks.
Mõju tervisele
Bisfenool A kahjustab seda, kuidas hormoonid reguleerivad (kontrollivad) inimorganismi (sisesekretsioonisüsteemi häiriv aine). BPA võib teeselda keha enda hormoone. BPA võib põhjustada terviseprobleeme. Väga väikesed lapsed on BPA suhtes kõige tundlikumad. Mõned uuringud on näidanud, et on olemas seos (seos) BPA kokkupuute vahel enne sündi (sünnieelne) ja hilisemate närvisüsteemiprobleemide vahel. Tervishoiuorganisatsioonid on otsustanud, kui palju BPA-d (ühes aines) on inimestele ohutu. Kuid uued uuringud on pannud teisi teadlasi ja tervishoiuorganisatsioone nende otsustega eriarvamusele. 2011. aasta uuringus, milles uuriti, kui paljude kemikaalidega puutuvad USA rasedad naised kokku, leiti BPA 96%-l naistest.
2009. aastal teatas Endokriinselts, et on mures inimeste praeguse kokkupuute pärast BPA-ga.
2011. aastal ütles Ühendkuningriigi toidustandardite ameti juhtivteadlane, et "tõendid näitavad, et BPA imendub, detoksifitseerub ja elimineerub inimestest kiiresti - seega ei ole see tervisele ohtlik".
Eksperdirühma järeldused
2007. aastal koostasid 38 bisfenool A eksperti konsensusavalduse, milles öeldi, et keskmine tase inimestes on kõrgem kui see, mis laboriuuringutes paljudele loomadele kahju tekitab. Siiski märkisid eksperdid, et 1) BPA ei ole keskkonnas ega inimestel püsiv, 2) bioseireuuringud näitavad, et kokkupuude on pidev, 3) inimeste igapäevase kokkupuute hindamiseks on raske kasutada loomade ägeda kokkupuute uuringuid ja 4) ükski uuring, milles oleks uuritud BPA farmakokineetikat loomamudelites, ei ole jälginud pidevat madalat kokkupuudet. BPA sisalduse mõõtmine inimese seerumis ja teistes kehavedelikes viitab sellele, et kas BPA tarbimine on palju suurem, kui varem arvati, või et BPA võib bioakumuleeruda mõnes seisundis, näiteks raseduse ajal, või mõlemal juhul. 2011. aasta uuringus, mis oli esimene, milles uuriti BPA-d pideva madala kokkupuute korral kogu päeva jooksul, leiti tõepoolest BPA suurenenud imendumist ja akumuleerumist hiirte veres.
2007. aastal leiti 153 valitsuse rahastatud BPA eksperimendis laboriloomadel ja kudedel kahjulikke mõjusid ja 14 eksperimendis mitte. Seevastu kõik 13 keemiakontsernide poolt rahastatud uuringut ei näidanud kahjulikku mõju. Uuringud, mis viitasid kahjulikkusele, teatasid mitmesugustest kahjulikest mõjudest emakas kokkupuutunud näriliste järglastel: ebanormaalne kaalutõus, insuliiniresistentsus, eesnäärmevähk ja rinnanäärmete liigne areng.
USA riiklike tervishoiuasutuste poolt 2007. aastal kokku kutsutud eksperdirühm leidis, et BPA mõju loote ja imiku aju arengule ja käitumisele tekitab "mõningast muret". Muret BPA mõju pärast imikutele suurendas ka asjaolu, et imikutel ja lastel on hinnanguliselt kõige suurem BPA päevane tarbimine. USA riikliku toksikoloogiaprogrammi (NTP) 2008. aasta aruanne nõustus hiljem eksperdirühmaga, väljendades "teatavat muret mõju pärast ajule, käitumisele ja eesnäärmele lootel, imikutel ja lastel praeguste inimeste bisfenool A kokkupuute korral" ning "minimaalset muret seoses mõjuga rinnanäärmele ja naiste varasema puberteedi vanusega lootel, imikutel ja lastel praeguste inimeste bisfenool A kokkupuute korral". NTP-l oli "väheoluline mure, et rasedate naiste kokkupuude bisfenool A-ga põhjustab loote või vastsündinu suremust, sünnidefekte või järglaste vähenenud sünnikaal ja kasv".
Küsimused ja vastused
K: Mis on bisfenool A (BPA)?
V: Bisfenool A (BPA) on orgaaniline ühend, millel on kaks funktsionaalset fenoolrühma.
K: Millised on BPA kasutusalad?
V: BPA-d kasutatakse polükarbonaatplasti, epoksüvaikude ja muude asjade valmistamiseks.
K: Kuidas reageerivad inimesed ja loomad BPA-le?
V: Inimesed ja loomad reageerivad BPA-le samamoodi nagu hormoonile, mille tulemuseks on östrogeeni sarnane toime.
K: Miks mõned kauplused lõpetasid BPAga valmistatud toodete müügi?
V: Mõned kauplused lõpetasid 2008. aastal BPAga valmistatud toodete müügi, sest valitsuse aruanded näitasid, et BPA ei ole inimeste jaoks ohutu.
K: Mida ütles Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiameti (FDA) 2010. aasta aruanne BPAga kokkupuute kohta?
V: Aruandes öeldi, et kokkupuude BPA-ga võib kahjustada looteid (sündimata lapsi), imikuid ja väikelapsi.
K: Mida teatas Kanada 2010. aasta septembris BPA kohta?
V: Kanadast sai esimene riik, kes teatas, et BPA on mürgine aine.
K: Kus ei tohi BPA-d beebipudelites kasutada?
V: Euroopa Liidus ja Kanadas ei tohi BPA-d kasutada beebipudelite valmistamiseks.
