Bjelovari-Bilo gora maakond
Bjelovar-Bilogora maakond (hääldub [bjêloʋaːr-bîloɡora]; horvaadi keeles Bjelovarsko-bilogorska županija [bjêloʋaːrsko-bîloɡorskaː ʒupǎnija]) on maakond Kesk-Horvaatias.
Bjelovari linna mainitakse esmakordselt ajaloolistes dokumentides 1413. aastal. See sai tähtsaks, kui 1756. aastal ehitati sinna kindlus, et kaitsta end Ottomani impeeriumi vastu, kes sageli Horvaatiasse tungisid.
Mägi Bilogora asub maakonna põhjaserval. Seega tuleneb nimi maakonna kahest olulisest objektist, Bjelovarist ja Bilogorast.
Teised linnad maakonnas on Daruvar, Garešnica, Čazma ja Grubišno Polje.
Bjelovar-Bilogora maakond piirneb põhjas Koprivnica-Križevci maakonnaga, kirdes Virovitica-Podravina maakonnaga, kagus Požega-Slavonia maakonnaga, edelas Sisak-Moslavina maakonnaga ja läänes Zagrebi maakonnaga.
Haldusosakond
Bjelovar-Bilogora maakond jaguneb 5 linnaks ja 18 vallaks.
| Linnad | |
| Linn | Rahvastik |
| Bjelovar | 40,276 |
| Čazma | 8,077 |
| Daruvar | 11,633 |
| Garešnica | 10,472 |
| Grubišno Polje | 6,478 |
| Omavalitsused | |
| Omavalitsus | Rahvastik |
| Berek | 1,443 |
| Dežanovac | 2,715 |
| Đulovac | 3,245 |
| Hercegovac | 2,383 |
| Ivanska | 2,911 |
| Kapela | 2,984 |
| Končanica | 2,360 |
| Nova Rača | 3,433 |
| Rovišće | 4,822 |
| Severin | 877 |
| Sirač | 2,218 |
| Šandrovac | 1,776 |
| Štefanje | 2,030 |
| Velika Pisanica | 1,781 |
| Velika Trnovitica | 1,370 |
| Veliki Grđevac | 2,849 |
| Veliko Trojstvo | 2,741 |
| Zrinski Topolovac | 890 |
Demograafia
| Bjelovar-Bilogora maakonna rahvastik | ||
| Aasta | Rahvastik | ±% |
| 1857 | 84,893 | - — |
| 1869 | 95,981 | +13.1% |
| 1880 | 101,420 | +5.7% |
| 1890 | 130,901 | +29.1% |
| 1900 | 150,825 | +15.2% |
| 1910 | 163,039 | +8.1% |
| 1921 | 162,453 | −0.4% |
| 1931 | 173,597 | +6.9% |
| 1948 | 166,485 | −4.1% |
| 1953 | 170,651 | +2.5% |
| 1961 | 167,599 | −1.8% |
| 1971 | 157,811 | −5.8% |
| 1981 | 149,551 | −5.2% |
| 1991 | 144,042 | −3.7% |
| 2001 | 133,084 | −7.6% |
| 2011 | 119,764 | −10.0% |
| Allikas: Naselja i stanovništvo Republike Hrvatske 1857-2001, Horvaatia Statistikaamet, Zagreb, 2005. | ||
2011. aasta rahvaloenduse seisuga elas maakonnas 119 764 inimest. Rahvastikutihedus on 45 inimest kilomeetri kohta2.
Enamik inimesi on etnilised horvaadid. Neid on 84,8% elanikkonnast. Serblasi on 6,3% ja tšehhide 5,2%.
Bjelovar-Bilogora maakonna rahvastikupüramiid 2011. aasta rahvaloenduse andmetel.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Bjelovar-Bilogora maakond?
V: Bjelovar-Bilogora maakond on Horvaatia keskosas asuv maakond.
K: Millal mainiti Bjelovari linna esimest korda ajaloolistes dokumentides?
V: Bjelovari linna mainiti esimest korda ajaloolistes dokumentides 1413. aastal.
K: Miks sai Bjelovar tähtsaks?
V: Bjelovar muutus tähtsaks, kui 1756. aastal ehitati linnus, et kaitsta end Ottomani impeeriumi vastu, kes tungis sageli Horvaatiasse.
K: Kus asub Bilogora?
V: Bilogora asub maakonna põhjaserval.
K: Kuidas sai Bjelovar-Bilogora maakond oma nime?
V: Bjelovar-Bilogora maakond sai oma nime maakonna kahe olulise tunnuse, Bjelovari ja Bilogora järgi.
K: Millised linnad asuvad Bjelovar-Bilogora maakonnas?
V: Mõned Bjelovar-Bilogora maakonnas asuvad linnad on Daruvar, Garešnica, Čazma ja Grubišno Polje.
K: Millised maakonnad piirnevad Bjelovar-Bilogora maakonnaga?
V: Bjelovar-Bilogora maakond piirneb põhjas Koprivnica-Križevci maakonnaga, kirdes Virovitica-Podravina maakonnaga, kagus Požega-Slavonia maakonnaga, edelas Sisak-Moslavina maakonnaga ja läänes Zagrebi maakonnaga.
