Bjelovar-Bilogora maakond — Kesk-Horvaatia: ajalugu, linnad, geograafia

Avasta Bjelovar-Bilogora maakond Kesk-Horvaatias — ajalugu, Bjelovar ja Bilogora, peamised linnad (Daruvar, Garešnica, Čazma) ning looduse ja geograafia põnevad tahud.

Bjelovar-Bilogora maakond (hääldub [bjêloʋaːr-bîloɡora]; horvaadi keeles Bjelovarsko-bilogorska županija [bjêloʋaːrsko-bîloɡorskaː ʒupǎnija]) on maakond Kesk-Horvaatias. Maakonna halduskeskus on Bjelovar. Pindala on umbes 2 640 km² ja elanike arv on viimaste loenduste järgi ligikaudu 100 000, mis teeb sellest ühe väiksema ja hõredamalt asustatud Horvaatia maakonna.

Bjelovari linna mainitakse esmakordselt ajaloolistes dokumentides 1413. aastal. See sai tähtsaks, kui 1756. aastal ehitati sinna kindlus, et kaitsta end Ottomani impeeriumi vastu, kes sageli Horvaatiasse tungisid. 19. ja 20. sajandil kujunes Bjelovar piirkonna administratiivseks ja kaubanduslikuks keskuseks ning säilib tänapäeval maakonna peamise teenuse- ja tööstuskohana.

Geograafia ja loodus

Maakonna nimi tuleneb kahest maastikusest tunnusest: linnast Bjelovar ja mäestikust Bilogora. Bilogora on madal ja künklik mäestik, mis asub maakonna põhjaosas ning annab piirkonnale kergelt lainelise reljeefi. Suurema osa maakonnast katavad viljakad põllumaad, niidud ja segametsad. Tüüpiline kliima on mandriline – soojad suved ja külmad talved, mis võimaldavad arvestatavat põllumajandust ja metsandust.

Linnad ja haldus

Peamised linnad ja asulad maakonnas on:

• Bjelovar – maakonna keskuseks ja administratiivseks linnaks;
• Daruvar – tuntud kuurortlinn ja spaakeskus, kus on märkimisväärne kultuuriline mitmekesisus;
• Garešnica;
• Čazma;
• Grubišno Polje.

Lisaks asub maakonnas mitmeid vallalinnu ja -asulaid, millel on oma kohalik omavalitsus ja teenused. Maakond koosneb linnadest (grad) ja valdadest (općina), mis vastutavad kohalike teenuste, hariduse ja infrastruktuuri eest.

Majandus ja infrastruktuur

Maa majandus tugineb suures osas põllumajandusele, loomakasvatusele ja toiduainetööstusele. Piirkonnas leidub ka väiksemaid tööstusettevõtteid, ehitus- ja teenindussektorit. Daruvari spaahotellid ning kohaliku käsitöö ja toiduainete tootmine on olulised tööandjad ja turismimagnetid.

Transpordi osas on Bjelovar-Bilogora hästi ühendatud peamiste maanteede kaudu, mis viivad Zagrebi ja teistesse Kesk-Horvaatia keskustesse. Samuti on olemas raudteeühendused ja kohalikud bussiliinid, mis teenindavad linnadevahelist liikumist.

Kultuur, turism ja vaatamisväärsused

Maakonnas leidub mitmeid ajaloolisi kirikuid, kindluseid ja muuseume, mis peegeldavad piirkonna keerukat ajalugu ja mitmekultuurset pärandit. Daruvar on tuntud spaade ja tervisekeskuste poolest, mis meelitavad külastajaid nii Horvaatiast kui välismaalt. Loodusesõpradele pakuvad huvi Bilogora künklikud matkarajad, metsad ja võimalused jahiks ning kalastamiseks.

Kohalikud laadalised, rahvakultuuri üritused ja gastronoomia – kohalike toodete ning traditsiooniliste roogade tutvustamine – on osa maakonna identiteedist ja elavast külalislahkusest.

Piirid

Bjelovar-Bilogora maakond piirneb põhjas Koprivnica-Križevci maakonnaga, kirdes Virovitica-Podravina maakonnaga, kagus Požega-Slavonia maakonnaga, edelas Sisak-Moslavina maakonnaga ja läänes Zagrebi maakonnaga. Need naabrussuhted mõjutavad majanduslikke ja sotsiaalseid sidemeid ning liikumistrajektoore piirkonnas.

Kokkuvõtlikult on Bjelovar-Bilogora maakond rahulik ja maalähedane piirkond Kesk-Horvaatias, kus põimuvad ajalugu, looduse mitmekesisus ja kohalik traditsiooniline eluviis. See sobib nii ajaloohuvilistele, loodusesõpradele kui ka neile, kes otsivad spaapuhkust ja vaiksemat rütmi suurlinna elust eemaldunud.

Demograafia

Bjelovar-Bilogora maakonna rahvastik
Aasta	Rahvastik	±%
1857	84,893	- —
1869	95,981	+13.1%
1880	101,420	+5.7%
1890	130,901	+29.1%
1900	150,825	+15.2%
1910	163,039	+8.1%
1921	162,453	−0.4%
1931	173,597	+6.9%
1948	166,485	−4.1%
1953	170,651	+2.5%
1961	167,599	−1.8%
1971	157,811	−5.8%
1981	149,551	−5.2%
1991	144,042	−3.7%
2001	133,084	−7.6%
2011	119,764	−10.0%
Allikas: Naselja i stanovništvo Republike Hrvatske 1857-2001, Horvaatia Statistikaamet, Zagreb, 2005.

2011. aasta rahvaloenduse seisuga elas maakonnas 119 764 inimest. Rahvastikutihedus on 45 inimest kilomeetri kohta².

Enamik inimesi on etnilised horvaadid. Neid on 84,8% elanikkonnast. Serblasi on 6,3% ja tšehhide 5,2%.

Bjelovar-Bilogora maakonna rahvastikupüramiid 2011. aasta rahvaloenduse andmetel.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Bjelovar-Bilogora maakond?

K: Millal mainiti Bjelovari linna esimest korda ajaloolistes dokumentides?

K: Miks sai Bjelovar tähtsaks?

K: Kus asub Bilogora?

K: Kuidas sai Bjelovar-Bilogora maakond oma nime?

K: Millised linnad asuvad Bjelovar-Bilogora maakonnas?

K: Millised maakonnad piirnevad Bjelovar-Bilogora maakonnaga?

Otsing