Horvaatia maakonnad (horvaadi keeles županije) on Horvaatia Vabariigi esimese tasandi haldusüksused. Horvaatia on jagatud 20 maakonnaks ja pealinnaks Zagreb, mis on nii maakond kui ka linn. See on Zagrebi maakonnast eraldi. Maakonnad jagunevad 128 linnaks ja 428 vallaks.

Maakondi juhivad maakonna volikogud (horvaadi keeles županijska skupština). Maakonnakogu liikmed valitakse neljaks aastaks ning nad otsustavad piirkondliku arengu, eelarve ja kohalike teenuste üle.

Maakondade ülesanded ja juhtimine

Maakondade peamised ülesanded hõlmavad regionaalset arendust, ühistransporti, mõningaid haridus- ja tervishoiuteenuseid (eriti keskkooli- ja regionaalse tasandi teenused), maanteede haldust, planeerimist ning kohaliku majanduse ja turismi toetamist. Maakonnad koordineerivad tihti ka EL rahastuse kasutamist omal territooriumil ning teevad koostööd riigivõimuga erinevates valdkondades.

Täidesaatva võimu maakonnas teostab župan (tavaliselt tõlgitud kui maakonnajuht või prefekt) koos oma kantselei ja ametkondadega. Nii župan kui ka maakonnakogu koosseis määratakse kohalike valimiste kaudu ning nende ülesanded ja volitused on sätestatud riigi õigusaktides.

Loetelu Horvaatia 20 maakonnast

  • Zagreb (Grad Zagreb) — eristaatus: nii linn kui maakond
  • Zagrebi maakond (Zagrebačka županija)
  • Krapina–Zagorje (Krapinsko-zagorska županija)
  • Sisak–Moslavina (Sisačko-moslavačka županija)
  • Karlovac (Karlovačka županija)
  • Varaždin (Varaždinska županija)
  • Koprivnica–Križevci (Koprivničko-križevačka županija)
  • Bjelovar–Bilogora (Bjelovarsko-bilogorska županija)
  • Primorje–Gorski Kotar (Primorsko-goranska županija)
  • Lika–Senj (Ličko-senjska županija)
  • Virovitica–Podravina (Virovitičko-podravska županija)
  • Požega–Slavonia (Požeško-slavonska županija)
  • Brod–Posavina (Brodsko-posavska županija)
  • Zadar (Zadarska županija)
  • Osijek–Baranja (Osječko-baranjska županija)
  • Šibenik–Knin (Šibensko-kninska županija)
  • Vukovar–Syrmia (Vukovarsko-srijemska županija)
  • Split–Dalmatia (Splitsko-dalmatinska županija)
  • Istria (Istarska županija)
  • Dubrovnik–Neretva (Dubrovačko-neretvanska županija)

Maakondade pindalad ja rahvaarvud erinevad märgatavalt: mõned on geograafiliselt suured, kuid hõredalt asustatud (näiteks Lika–Senj), teised on tihedamalt asustatud ja majanduslikult tähtsad (näiteks Zagreb, Istria ja Split–Dalmatia). Kõik maakonnad tegutsevad nii kohalike vajaduste rahuldamiseks kui ka laiemate riiklike ja Euroopa poliitikate rakendamiseks oma territooriumil.