Horvaatia haldusjaotus: Zagreb, maakonnad, linnad, vallad ja asulad
Avasta Horvaatia haldusjaotus: Zagreb, 20 maakonda, linnad, vallad ja asulad — selge ülevaade struktuurist, terminid ja piirkondlik jaotus. Loe täielikku juhendit.
Horvaatia esimese tasandi haldusüksused on 20 maakonda (županija, pl. županije) ja üks linnakond (grad, "linn"), Zagreb. Zagrebil on eristaatus: ta on samaaegselt linn ja maakond ning tema halduskorraldus ja eelarvekorraldus erinevad teistest linnadest. Iga maakondel on oma administratsioon, mida juhib župan (maakonna peakorraldaja) ja maakonnakogu; maakondade ülesannete hulka kuuluvad regionaalne areng, keskharidus, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste koordineerimine, maakondlik liikluse ja taristu planeerimine ning teatud ametialased ja haldusülesanded.
Teine tasand: linnad ja vallad
Teisel tasandil on omavalitsused ehk valla tüüpi üksused: vallad (općina, pl. općine) ja linnad (grad, pl. gradovi). Praeguse halduskorra järgi on Horvaatias ligikaudu 128 linna ja 428 valda (kokku umbes 556 kohalikku omavalitsust), kuid täpne arv võib aja jooksul muutuda (näiteks haldusreformide või seaduslike muudatuste tõttu). Linnad ja vallad on kohalikud omavalitsusüksused, mis vastutavad näiteks kohalikku elu puudutavate teenuste (vett, kanalisatsiooni, tee- ja tänavaehituse, jäätmekäitluse), ruumilise planeerimise, alg- ja keskhariduse ning kohaliku kultuuri ja sporti puudutavate küsimuste eest.
Erinevus linnade (grad) ja valdade (općina) vahel pole alati puhtalt rahvaarvu küsimus: linnastumine, majanduslik tähtsus, ajalooline staatus ja infrastruktuuri tase mõjutavad tihti seda, milline üksus saab linna staatuse. Igal linnal ja vallal on oma valitsus — linnapea või vallavanem (gradonačelnik või načelnik) ja volikogu (vijeće), mis vastutavad kohalike otsuste ja eelarve eest.
Asulad (naselja) — administratiivne ja statistiline üksus
Mõlemal kohaliku tasandi üksusel — nii općina kui ka grad — on üks või mitu asulat (naselje, pl. naselja). Asulad ei ole juriidilised isikud; need on eelkõige statistilise ja aadressiandmete üksused, mida kasutatakse rahvaloendustes, kaardi- ja aadressisüsteemides ning planeerimises. Nende roll on sarnane Ameerika Ühendriikide rahvaloendusel määratud kohad — nad ei oma iseseisvat õiguslikku staatust nagu omavalitsused, kuid kirjeldavad elukohastruktuuri ja paiknemist.
Kui asulad kuuluvad suurematesse haldusüksustesse, võivad nad olla organiseeritud ka väiksemateks haldusüksusteks nagu gradski kotari, gradske četvrti (linnaosad või kvartalid) või kohalike komiteede piirkonnad (mjesni odbori). Suuremates linnades (nt Zagreb, Split, Rijeka, Osijek) kasutatakse linnaosade ja kohalike komiteede süsteemi, et tagada teenuste lähemal jaotus ning elanike parem esindatus. Väikesed omavalitsused on sageli koondunud ühe asula ümber — see tähendab, et kogu vallavalitsus teenindab ühte asulat ja selle ümbrust.
Praktiline tähendus ja kokkuvõte
- Maakonnad (županije) toimivad regiooni tasandi juhtimise ja koordineerimise keskustena.
- Linnad ja vallad (gradovi ja općine) on kohalikud omavalitsused, mis tegelevad igapäevaste avalike teenuste ja kohaliku elu korraldamisega.
- Asulad (naselja) on peamiselt statistilised ja aadressilised üksused, mitte juriidilised isikud, ning neid kasutatakse elanike paiknemise ja planeerimise täpseks määratlemiseks.
Selline hierarhia — maakonnad → linnad/vallad → asulad — võimaldab Horvaatial ühendada regionaalset planeerimist ja kohalikku juhtimist, hoides samas arvestust elanike paigutuse ja linna‑/küla‑struktuuriga. Täpsed üksikasjad (nt üksuste arv ja piirid) võib leida riiklikest haldusregistritest ja värsketest statistikaallikatest.
Haldusüksuste loetelu
- Maakonnad (21)
- Bjelovar-Bilogora
- Brod-Posavina
- Dubrovnik-Neretva
- Istria
- Karlovac
- Koprivnica-Križevci
- Krapina-Zagorje
- Lika-Senj
- Međimurje
- Osijek-Baranja
- Požega-Slavonia
- Primorje-Gorski Kotar
- Šibenik-Knin
- Sisak-Moslavina
- Split-Dalmaatsia
- Varaždin
- Virovitica-Podravina
- Vukovar-Syrmia
- Zadar
- Zagreb
- Zagrebi linn
- Linnad ja kohalikud omavalitsused (556)
- Linnapiirkonnad ja kohalike komiteede piirkonnad
- Arveldused (6,749)
Horvaatia maakonnad: Bjelovar-Bilogora Brod-Posavina Dubrovnik-Neretva Istria Karlovac Koprivnica-Križevci Krapina-Zagorje Lika-Senj Međimurje Osijek-Baranja Požega-Slavonia Primorje-Gorski Kotar Šibenik-Knin Sisak-Moslavina Split-Dalmatia Varaždin Virovitica-Podravina Vukovar-Syrmia Zadar Zagrebi linn Zagrebi maakond Zagrebi maakond
Küsimused ja vastused
K: Mitu haldusüksust on Horvaatias?
V: Horvaatias on 21 esimese tasandi haldusüksust, mis koosnevad 20 maakonnast ja ühest linna-krahvkonnast.
K: Kuidas nimetatakse Horvaatias linna-krahvkonda?
V: Horvaatia linn-maakond on Zagreb.
K: Millised on Horvaatia haldusjaotuse asulad?
V: Horvaatia haldusüksuste asulad on nagu rahvaloenduse määratud kohad; nad ei ole ise juriidilised isikud, vaid võivad moodustada gradski kotari, gradske četvrti või kohaliku komitee piirkondi (mjesni odbori).
Otsige