Iraani riigi alajaotuste põhitasand on provintsid (pärsia keeles استانها; ostānhā). Igal provintsil on oma administratiivne keskus ehk provintsi pealinn ning seda juhib kuberner‑general (pärsia keeles ostāndār), keda nimetab siseministeerium koos valitsusega.

Provintsid jagunevad edasi maakondadeks, mida pärsia keeles nimetatakse šahrestaniks (pärsia: شهرستان, romaniseeritud: shahrestān). Iga šahrestan on jagatud piirkondadeks ehk bakhsh–ideks (pärsia: بخش, romaniseeritud: bakhsh). Piirkonnad omakorda koosnevad linnadest (pärsia: شهر, romaniseeritud: shahr) ja maapiirkondadest ehk dehestan‑itest (pärsia: دهستان, romaniseeritud: dehestān). Dehestān on tavaliselt mitme küla kogum. Üks maakonna linnadest on ametlikult määratud selle maakonna pealinnaks; maakonnad juhib nimetatud tasandi valitsusametnik (farmandar).

Iraani ametliku statistika kohaselt oli seisuga 2016. aasta märts (Iraani kalender 1394) olemas ülevaade riigi administratiivsest jaotusest ning selle ajaga seotud andmed avaldas Iraani statistikaamet. [update]

Alborz

Ardabil

Bushehr

Chaharmahaland
Bakhtiari

Isfahan

Fars

Gilan

Golestan

Hamadan

Hormozgan

Ilam

Kerman

Kermanshah

Khuzestan

Kohgiluyeh ja Boyer-Ahmad

Kurdistan

Luristan

Markazi

Mazandaran

Qazvin

Qom

Razavi
Khorasan

Semnan

Sistan ja
Belutšestan

Teheran

Yazd

Zanjan

Põhja
Khorasan

Lõuna
Khorasan

Lääne
Aserbaidžaan

Ida
Aserbaidžaan

Kaspia meri

Türkmenistan

Iraani provintside kaart[mida see tähendab?]

Iraani alajaotuse mõiste selgitamiseks on abiks lihtsustatud näide: oletame, et provints P jaguneb kaheks maakonnaks, A ja B. Maakonnas A on kolm piirkonda (bakhsh): Keskpiirkond, X‑piirkond ja Y‑piirkond. Keskpiirkond sisaldab maakonna pealinna M, teist linna N ja maapiirkonda T (dehestān T), mis omakorda koosneb küladest V1, V2, V3 ja V4. X‑piirkond sisaldab linna O ja maapiirkonda U. Y‑piirkonnas ei pruugi olla ühtki linna ning seal võib olla üks dehestān V. Maakond võib olla ka minimaalne ehk koosneda ainult ühest linnast (see linn on tavaliselt nimetatud Keskpiirkonna linnaks). Näites oleks maakond B selline minimalistlik näide, mis koosneb ainult ühest linnast Q. [vajab selgitamist]

Lisaks formaalsele jaotusele on oluline mõista ka kohaliku omavalitsuse ja linnavalitsuse rolli: linnadel (shahr) on oma valimisorganid ja linnapead (shahrdār), maapiirkondades tegutsevad küla‑ ja piirkondlikud nõukogud ning dehestānide tasandil haldusülesandeid täidavad vastavad ametnikud. Provintside piirid ja administratiivne jaotus võivad ajas muutuda — näiteks loodi uus Alborzi provints 2010. aastal, eraldades selle osad Teherani provintsist.

Kui soovite artiklit täiendada täpsete arvudega (nt provintside, šahrestanite, bakhšide ja dehestānide arv 2016. aasta seisuga), saab need lisada ametlike allikate, näiteks Iraani statistikaameti avaldatud tabelite põhjal. [update]