Iraani haldusjaotused
Iraani riigi alajaotuste esimene tase on provintsid (pärsia keeles استانها; ostānhā).
Iga provints on omakorda jaotatud maakondadeks, mida nimetatakse šahrestaniks (pärsia: شهرستان, romaniseeritud: shahrestān), ja iga šahrestan on jaotatud piirkondadeks, mida nimetatakse bakhšiks (pärsia: بخش, romaniseeritud: bakhsh). Igas maakonnas on tavaliselt mõned linnad (pärsia: شهر, romaniseeritud: shahr) ja maapiirkonnad, mida nimetatakse dehestaniks (pärsia: دهستان, romaniseeritud: dehestān). Maapiirkonnad on mitme küla kogum. Üks maakonna linnadest on määratud maakonna pealinnaks.
Iraani valitsuse andmetel on 2016. aasta märtsi[update] (Iraani kalender 1394) seisuga järgmised arvud:
Alborz
Ardabil
Bushehr
Chaharmahaland
Bakhtiari
Isfahan
Fars
Gilan
Golestan
Hamadan
Hormozgan
Ilam
Kerman
Kermanshah
Khuzestan
Kohgiluyeh ja Boyer-Ahmad
Kurdistan
Luristan
Markazi
Mazandaran
Qazvin
Qom
Razavi
Khorasan
Semnan
Sistan ja
Belutšestan
Teheran
Yazd
Zanjan
Põhja
Khorasan
Lõuna
Khorasan
Lääne
Aserbaidžaan
Ida
Aserbaidžaan
Kaspia meri
Türkmenistan
Iraani statistikakeskuse andmetel on arvud 2016. aasta märtsi seisuga[update] (Iraani kalendri 1394. aasta lõpp) järgmised:
Selliste alajaotuste paremaks mõistmiseks võib olla abiks järgmine tabel. Oletame, et provints P on jagatud kaheks maakonnaks: Maakonnas A on 3 ringkonda: Kesk-, X- ja Y-piirkond on piirkond, kus asub maakonna pealinn M. Iga maakond võib sisaldada ühte või mitut linna või ühte või mitut maakonda (maaelu). Meie näites sisaldab Keskpiirkond linna M, linna N ja RD T, mis koosneb omakorda küladest V1, V2, V3 ja V4; Piirkonnas X on linn O ja RD U; ja Piirkonnas Y ei ole ühtegi linna ja üks RD V. Minimaalne maakond koosneb ainult ühest linnast kui ainsast piirkonnast, mille nimi on Keskpiirkond, mis on kõige tavalisem. Järgmises tabelis on maakond B sellist tüüpi, mis sisaldab ainult ühte linna Q. [vajab selgitamist].
Vt ka
- Ostan (geograafia)
- -stan
- -abad
Küsimused ja vastused
Küsimus: Milline on Iraani riigi alajaotuse esimene tase?
V: Iraani riigi alajaotuste esimene tase on provintsid.
K: Kuidas jagunevad provintsid edasi?
V: Provintsid jagunevad edasi maakondadeks, mida nimetatakse shahrestaniks.
K: Kuidas jagunevad shahrestanid?
V: Shahrestan jaguneb maakondadeks, mida nimetatakse bakhsh'iks.
K: Milliseid muid jaotusi võib maakonna sees olla?
V: Maakonna piires leidub tavaliselt linnu ja maapiirkondi, mida nimetatakse dehestaniks.
K: Mis on määratud iga maakonna pealinnaks?
V: Iga maakonna pealinnaks on määratud üks linnadest.
K: Mida aitab paremini mõista järgmine tabel?
V: Järgnev tabel aitab paremini mõista selliseid alajaotusi, näiteks seda, kuidas provints võib olla jagatud kaheks maakonnaks, millest kumbki sisaldab ühte või mitut linna või valda (RD).
