Iraani haldusjaotus: provintsid, maakonnad ja kohalikud omavalitsused

Iraani haldusjaotus: selge juhend provintsidest, maakondadest (šahrestan), bakhšidest ja dehestanidest, 2016. aasta provintside nimekiri ja kaart. Leia detailne ülevaade.

Iraani riigi alajaotuste põhitasand on provintsid (pärsia keeles استانها; ostānhā). Igal provintsil on oma administratiivne keskus ehk provintsi pealinn ning seda juhib kuberner‑general (pärsia keeles ostāndār), keda nimetab siseministeerium koos valitsusega.

Provintsid jagunevad edasi maakondadeks, mida pärsia keeles nimetatakse šahrestaniks (pärsia: شهرستان, romaniseeritud: shahrestān). Iga šahrestan on jagatud piirkondadeks ehk bakhsh–ideks (pärsia: بخش, romaniseeritud: bakhsh). Piirkonnad omakorda koosnevad linnadest (pärsia: شهر, romaniseeritud: shahr) ja maapiirkondadest ehk dehestan‑itest (pärsia: دهستان, romaniseeritud: dehestān). Dehestān on tavaliselt mitme küla kogum. Üks maakonna linnadest on ametlikult määratud selle maakonna pealinnaks; maakonnad juhib nimetatud tasandi valitsusametnik (farmandar).

Iraani ametliku statistika kohaselt oli seisuga 2016. aasta märts (Iraani kalender 1394) olemas ülevaade riigi administratiivsest jaotusest ning selle ajaga seotud andmed avaldas Iraani statistikaamet. ^[update]

Iraani provintside kaart^{[mida see tähendab?]}

Iraani alajaotuse mõiste selgitamiseks on abiks lihtsustatud näide: oletame, et provints P jaguneb kaheks maakonnaks, A ja B. Maakonnas A on kolm piirkonda (bakhsh): Keskpiirkond, X‑piirkond ja Y‑piirkond. Keskpiirkond sisaldab maakonna pealinna M, teist linna N ja maapiirkonda T (dehestān T), mis omakorda koosneb küladest V1, V2, V3 ja V4. X‑piirkond sisaldab linna O ja maapiirkonda U. Y‑piirkonnas ei pruugi olla ühtki linna ning seal võib olla üks dehestān V. Maakond võib olla ka minimaalne ehk koosneda ainult ühest linnast (see linn on tavaliselt nimetatud Keskpiirkonna linnaks). Näites oleks maakond B selline minimalistlik näide, mis koosneb ainult ühest linnast Q. ^{[vajab selgitamist]}

Lisaks formaalsele jaotusele on oluline mõista ka kohaliku omavalitsuse ja linnavalitsuse rolli: linnadel (shahr) on oma valimisorganid ja linnapead (shahrdār), maapiirkondades tegutsevad küla‑ ja piirkondlikud nõukogud ning dehestānide tasandil haldusülesandeid täidavad vastavad ametnikud. Provintside piirid ja administratiivne jaotus võivad ajas muutuda — näiteks loodi uus Alborzi provints 2010. aastal, eraldades selle osad Teherani provintsist.

Kui soovite artiklit täiendada täpsete arvudega (nt provintside, šahrestanite, bakhšide ja dehestānide arv 2016. aasta seisuga), saab need lisada ametlike allikate, näiteks Iraani statistikaameti avaldatud tabelite põhjal. ^[update]

Küsimused ja vastused

Küsimus: Milline on Iraani riigi alajaotuse esimene tase?

K: Kuidas jagunevad provintsid edasi?

K: Kuidas jagunevad shahrestanid?

K: Milliseid muid jaotusi võib maakonna sees olla?

K: Mis on määratud iga maakonna pealinnaks?

K: Mida aitab paremini mõista järgmine tabel?

Otsing