Fred Astaire – Ameerika lava- ja filmitantsija, laulja ja näitleja (1899–1987)

Fred Astaire, sündinud Frederick Austerlitz (10. mai 1899 – 22. juuni 1987), oli Ameerika Ühendriikide tantsija, laulja ja näitleja. Ta oli oma aja kuulsaim lava-, filmi- ja teletantsija, kelle karjäär ulatus enam kui seitsmekümne aastani ja mõjutas tugevalt 20. sajandi populaarset tantsukultuuri.

Varajane elu ja algus laval

Astaire sündis Nebraskas Omahas ja kasvas üles tihedas perekondlikus sidemes tantsu ja näitlemisega. Ta alustas avalikku esinemist koos õe Adèle'iga, olles edukas vaudeville'i- ja Broadway-duo. Adele Astaire oli tema püsipartner laval kuni oma abieluni, mil ta lavakunstist loobus. See periood andis Fredile tugeva tehnilise aluse, näitusliku komöödiataju ja harjumuse põhjalikule ettevalmistusele.

Film ja televisioon

Pärast õe lahkumist lavalt alustas Astaire edukat filmipartnerlust Ginger Rogersiga, mille kaudu tõusid tema ja Rogersi lavanumberide lahendused rahvusvahelisse kuulsusse. Peale Rogersi tegi ta filmides ja televisioonis koostööd paljude teiste andekate Ameerika tantsijatega ning tegi kokku 32 mängufilmi. Tema filmipartneriteks olid näiteks Eleanor Powell, Ann Miller, Vera-Ellen, Cyd Charisse — kõik kõrgetasemelised tantsijad — ning televisioonis Barrie Chase. Tema televisiooniprogramm "Õhtu Fred Astaire'iga" võitis 1958. aastal üheksa Emmy auhinda ja andis uue hoo televisioonis esitatavate tantsunumbri-produktide kvaliteedile.

Tantsustiil, koreograafia ja töömeetodid

Astaire tantsustiil oli tuntud oma elegantsi, kerguse ja näivalt pingutuseta liikumise poolest. Ta oli tuntud perfektsionismi ja intensiivse harjutamise poolest — tema ettevalmistus oli põhjalik ja range. Ta töötas tihedalt kaaskoreograaf Hermes Paniga ning kuigi Panile omistati palju koreograafilist aupärandit, pärines palju ikoonilisest stiilist Astaire enda teadmiste, täpsuse ja stiilitundlikkuse tulemusena. Filmis seadis ta sageli tingimuse, et tantsunumbrite filmimine toimuks pikkades võtetes ja täiskasvanud keha terviklikkus säiliks kaameras, et vaataja näeks kogu koreograafiat ilma liigsete lõigeteta.

Laulmine ja näitlemine

Astaire oli ka suurepärane näitleja ja edukas, kuigi isiklikult tagasihoidlik laulja. Tema temperatuuratud hääl ja särav lavaline kohalolek tõid filmidesse mitmeid jäädavaid laule Great American Songbookist. Ta esitas ja populariseeris laule nagu näiteks "Cheek to Cheek" ning "They Can't Take That Away from Me", mille kaudu aitas tautrada mitmeid laulukirjutajaid ja heliloojaid rahvusvahelisse teadvusse. Tema näitlejatöös paistsid silma mitmekülgsus ning oskus ühendada tantsuline liikumine loo jutustamisega.

Isiklik elu

Ta abiellus 1933. aastal Phyllis Potteriga; paaril oli kaks last. Phyllis oli tema elukaaslane ja toeks pika karjääri vältel kuni tema surmani. Pärast Phyllise surma abiellus Astaire 1980. aastal uuesti Robyn Smithiga, kes oli temast 45 aastat noorem naissoost jokkar.

Pärand ja tunnustus

Paljud 20. sajandi meestantsijad on avalikult tunnistanud Astaire’i mõju oma loomingule. Tema panus tantsu tehnilisse ja visuaalsesse poole on püsiv: ta aitas kujundada filmi- ja telemusikali standardeid, mille alusel tänapäevani tööd hinnatakse. Astaire pälvis elu jooksul mitmeid auhindu ning tema loomingut meenutatakse nii suurepäraste tantsunumbritena filmides kui ka stiili ja täpsuse ideaalina järgnevatele põlvkondadele.

Fred Astaire'i töö ja stiil jäävad näiteks teravmeelsusest, meisterlikkusest ning sellest, kuidas tants võib jutustada lugu — lihtsas ja elegantse vormis, mis on endiselt inspireeriv nii professionaalidele kui ka harrastajatele üle maailma.

Otsing